Salvador Dali. Uni. Kasutatud allikad: · http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCrrealism · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/20sajipoole_kunstivoolud_mari · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/syrrealism.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Salvador_Dal%C3%AD · Saaret. E. http://www.koolielu.ee/files/Syrrealism.ppt. · Kangilaski, J. 2005. ,,Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile" Tallinn: kirjastus Kunst · Kelomees, R. 1993. ,,Sürrealism" Tallinn: kirjastus Kunst · Little, S. 2006. ,,... ismid. Abiks kunsti mõistmisel" ·Ükski kunstnik pole kunagi haiglane. Kustnik võib kõike väljendada. · TÄNAN TÄHELEPANU EEST! · ILUSAT PÄEVA JÄTKU
Psühhoanalüüsi ikonograafiat vaatleb Dali kaasaegse kunsti ühisomandina, nagu keskajal oli ühisomandiks religioosne ikonograafia. Freud seevastu ei võta oma „õpilaste“-sürrealistide saavutusi omaks. Dalile heidab Freud ette seksuaalsete ideede avatud kujutamist. Teda köidavad rohkem Leonardo da Vinci ja Ingres`i maalid, mille mitteteadvuslikud ideed on peidetud ja varjatud. Nende töödes on huvitav ka müstilise alge olemasolu, mis Dali maalides puudub (Kelomees, 1993) 2.5. Sürrealism Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid ning patoloogilised seisundid. Kunstivoolu nimi tuleb prantsuskeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Sürrealism sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Šveitsist naasnud dadaistid.
Psühhoanalüüsi ikonograafiat vaatleb Dali kaasaegse kunsti ühisomandina, nagu keskajal oli ühisomandiks religioosne ikonograafia. Freud seevastu ei võta oma ,,õpilaste"-sürrealistide saavutusi omaks. Dalile heidab Freud ette seksuaalsete ideede avatud kujutamist. Teda köidavad rohkem Leonardo da Vinci ja Ingres`i maalid, mille mitteteadvuslikud ideed on peidetud ja varjatud. Nende töödes on huvitav ka müstilise alge olemasolu, mis Dali maalides puudub (Kelomees 1993 : 44-45). 3. KOKKUVÕTE Pärast referaadi koostamist sain Salvador Dalist väga palju uut ja põnevat teada. Dali oli üks vähestest kunstnikest, keda ümbritses kuulsuse oreool juba eluajal. Selles suhtes on ta võrreldav ainult Pablo Picassoga. Dali maalides sisaldub mingi eriline mõte, kuid piltidest on raske aru saada nagu ta ise väidab. Minu arvates ei saa sürrealismi pidada kunsti ja kirjanduse stiiliks ega
veendumus loomisprotsessi soovitavast kulgemisest ilma igasuguse mõistusliku kontrollita. Arshile Gorky (1904-1948), kodanikunimega Vosdanig Manoog Adojan, sündis Armeenias ja suri Connecticutis (sooritas enesetapu). Hariduse omandas ta Tbilis is. USAsse emigreerus 1920. aastal ja jätkas seal 1925. aastast kunstiõpinguid. 1930. aastal jõudis ta oma isikupärase orgaanilise abstraktsionismi stiilini. Tema maalidel on näha üleminek euroopa sürrealismist (vt Raivo Kelomees "Sürrealism", Kirjastus "Kunst", Tallinn 1993) orgaanilise looduse vorme, ent ka indiaani rahvakunsti motiive meenutava peaaegu abstraktse kunstini. Kunstnik väitis, et ta muutis kogu aeg pilti luues oma plaane. Ta ei lugenud kunagi oma pilte lõpetatuteks. A. Gorky lõi oma teoseid läbi automatiseeritud maalimisprotsessi ja intensiivses värvigammas ning kujunes ühtlasi üheks action paintingu eelkäijaks. Arshile Gorky
Salvador Dali rohkem kui lihtsalt kunstnik Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Salvador Dali oli 20. sajandi üks tähtsamaid sürrealiste. Tema elu ja looming on omavahel lahutamatult seotud. Paljud tema elus aset leidnud sündmused peegeldusi otseselt ka tema loomingus ja arvukaid maale saab tõlgendada vaid elulooliste andmete põhjal. Ja maale oli tal palju. Oma eluajal maalis Dali kokku üle 1500 maali. Lisaks maalidele tegi ta veel lõhnu, kirjutas raamatuid, filme, illustratsioone, muuseumi, lavakujundusi jne. Järgnevas referaadis proovin kirjeldada selle veirda mehe elu ja loomingut, kes kandis kummalisi riideid ning pikki, peenikesi vuntse, kes maalis kummalisi maale ning käitus veelgi kummalisemalt. Loomingus räägin lähemalt tema teostest ,,Mälu püsivus'' ja ,,Lõputu mõistatus'' ning samuti Dali paranoiakriitilisest meetodist ning ülikooli aegsetest katsetustest. SÜRREALISM Sürrealism on üks pikema kestusega, samal...
nimetada olulisemaid. Tõsisema tagapõhjaga poleemika tekkis aga maalikunsti saatuse ümber ning siis polnud enam küsimus kunstnike soovis pääseda ametlikult vähemalt mingisuguselegi näitusele, vaid poleemika puudutas sügavat erimeelsust nii paljude kunstnike kui kriitikute vahel. 1990.a. alguses hakkasid kiiresti arenema installatsiooni ja videokunst (Jaan Toomik, Ene Liis Semper, Raoul Kurvitz, Raivo Kelomees, Kai Kaljo). Sellele suunale kuulus finantsiline toetus mitmetelt fondidelt ning suur tähelepanu kriitikute poolt, mis tekitas arusaama, et traditsioonilisest maalikunstist ei hooli enam keegi. Kreg A. Kristring nimetas olukorda otsekoheselt "installatsioonide sõjaks maalikunsti vastu". Vaba emotsionaalset maalitraditsiooni jätkas noorematest Kreg A. Kristring ja Agur Kruusing. Aastail 1993 1994 hakkasid paljud kunstnikud proovima videokunsti. Põhjuseks oli ka
visuaalse reklaami arengu Eestis unustamatta selle kunstilist väärtust ja kasutades tehnoloogilist mängu kui võimalust. Kontseptuaalse, iseseisva kunstiteose fotokunsti defineeris Peeter Linna Faculty of Taste kabinetiga EKA juures. Tugevalt kokkuhoidev noorte seltskond MOBIL (Martin Pedanik, Margot Kast, Piret Räni, Marco Laimre, Piia Ruben, Kadri Kangilask) kirjeldasid tolleaegset ühiskoda fotozanri kaudu. Infotehnoloogia areng annab ka kunstile uue vormi. Ando Keskküla ja Raivo Kelomees tutvustavad Eestile elektroonilise kunsti olemust EKS juures tegutseva E-meedia keskuse kaudu. Tekkis nähtus neopop. Mall Nukke, Marko Mäetamm, Peeter Allik, Rait Pärg, Reiu Tüür, Hannes Starkopf, Tommy ja Laurentsius, Jasper Zoova, Kaspar Toome, Kadri Kangilaski ja mõneti ka Kaido Ole ei moodusta ühtset grupeeringut, aga tegele ei vormis ega zanris sarnaselt, aga ometi seob nende loomingut sarnane lähenemine popi atribuutikale.
Seal on olemas Tsoon, kus asjad eksisteerivad teisiti kui tegelikkuses. Seal on olemas mingi tuba, kus täituvad kõik inimese unelmad. Esinev tavaline keskkond on tegelikult ainult näiline. Teise maailma viib üle sõit raudteel. Kuid soov muuta keskkonda või hetkeline ruumis liikumine on inimeste unistuseks juba tuhandeid aastaid. Tehnoloogia ilmumisega on inimesed küll ruumis kiiremini liikuma hakanud, kuid tehnoloogia on suutnud ka kujutluse eemale kanda või kujutise lähemale tuua. ( Kelomees 2002, 91-94 ). 27 4.4 Füüsikaline reaalsus Oletame seda, et inimene magab ja näeb und, kuid ta on ise teadlik enda eksisteerimisest unenäos. Oletame, et unenäos ta kõnnib ilusas mererannas kuumal päikesepaistelisel päeval. Kuid ta teab, et seda mereranda ei ole tegelikult olemas, vaid see on tema aju loodud. Ta tajub seda. Kuid samamoodi on tegelikult ka sellise maailmaga, mida me kogeme ärkvel olles. Kuid see maailm,
Seal on olemas mingi tuba, kus täituvad kõik inimese unelmad. Esinev tavaline keskkond on tegelikult ainult näiline. Teise maailma viib üle sõit raudteel. Kuid soov muuta keskkonda või hetkeline 26 ruumis liikumine on inimeste unistuseks juba tuhandeid aastaid. Tehnoloogia ilmumisega on inimesed küll ruumis kiiremini liikuma hakanud, kuid tehnoloogia on suutnud ka kujutluse eemale kanda või kujutise lähemale tuua. ( Kelomees 2002, 91-94 ). 4.4 Füüsikaline reaalsus Oletame seda, et inimene magab ja näeb und, kuid ta on ise teadlik enda eksisteerimisest unenäos. Oletame, et unenäos ta kõnnib ilusas mererannas kuumal päikesepaistelisel päeval. Kuid ta teab, et seda mereranda ei ole tegelikult olemas, vaid see on tema aju loodud. Ta tajub seda. Kuid samamoodi on tegelikult ka sellise maailmaga, mida me kogeme ärkvel olles. Kuid see maailm,
Seal on olemas Tsoon, kus asjad eksisteerivad teisiti kui tegelikkuses. Seal on olemas mingi tuba, kus täituvad kõik inimese unelmad. Esinev tavaline keskkond on tegelikult ainult näiline. Teise maailma viib üle sõit raudteel. Kuid soov muuta keskkonda või hetkeline ruumis liikumine on inimeste unistuseks juba tuhandeid aastaid. Tehnoloogia ilmumisega on inimesed küll ruumis kiiremini liikuma hakanud, kuid tehnoloogia on suutnud ka kujutluse eemale kanda või kujutise lähemale tuua. ( Kelomees 2002, 91-94 ). 4.4 Füüsikaline reaalsus Oletame seda, et inimene magab ja näeb und, kuid ta on ise teadlik enda eksisteerimisest unenäos. Oletame, et unenäos ta kõnnib ilusas mererannas kuumal päikesepaistelisel päeval. Kuid ta teab, et seda mereranda ei ole tegelikult olemas, vaid see on tema aju loodud. Ta tajub seda. Kuid samamoodi on tegelikult ka sellise maailmaga, mida me kogeme ärkvel olles. Kuid see maailm,
annaabi.ee 
