") 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Eriti pani mind kaasa mõtlema selle teose moraal. Don Jose oli täiesti aus ja hea inimene ning tal oli lootus seersandipaeltele. Hetkest, mil ta nägi Carmenit, armus Jose temasse, millest sai alguse Jose allakäik. Ta liitus salakaubitsejatega ning tappis inimesi. Kõik need teod oli Josele väga vastumeelsed, kuid see võimaldas tal koos olla Carmeniga, mida ta nii väga ihkas. (,,Kelmiks võib muutuda endale märkamatult.") 3. Kas selles teoses oli midagi, mis sind vihastas? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Ei saa öelda, et vihastas, kuid pahaseks tegi Carmeni käitumine. Ta lollitas ja võrgutas kõiki mehi, et vaid ise ära elada. Ühel ja samal ajal oli tal olemas armastatu ning ka päris oma mees, kes ei olnud kunagi üks ja sama isik. Kui jõudis kätte aeg, mil armastatust sai tema mees, Carmen teda enam ei armastanud ning andis teada, et tal on uus armastatu
pankrotti, see aga ajab Karini endast välja. Ta kardab oma seltskondliku rotid, vaid ainult ta ise." positsiooni kaotamist ning tahab end sisse saada Köögertalide juurde peole. ,,Suurim õnn on armastus." Selle tõttu mööb naine end n-ö maha advokaat Paralepale, lastes end mehel ära ,,On naisi, kelle pärast võib saada vargaks, kelmiks, teeröövliks, kasutada seltskonda pääsemise nimel. Indrek saab kõrvalehüppest teada ning mõrtsukaks." abielu jookseb veelgi rohkem karidele. ,,Midagi pole võimatu, niipea kui inimene hakkab sellest kord tõsiselt Karin aga leiab mõne aja jooksul uue mehe, kes tema enesehinnangut upitada mõtlema." aitab
VALERÉ, Mariane´i armsam. CLÉANTE, Elmire´i vend. TARTUFFE, valevaga. DORINE, Mariane´i toaneitsi. HÄRRA LOYAL, kohtutäitur. POLITSEIMEISTER. FLIPOTE, proua Pernelle´i teenija. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Proua Pernellel on kiire majast lahkumisega. Elmire, Dorine, Damis, Mariane, Cleante üritavad teda takistada. Kõik on pahased vanaproua peale ,et ta nagu isagi (Orgon) Tartuffe kuulab. Rahvas kutsub seda viimast kelmiks. Pernelle peab seda aga laimuks. Paneb kõik sealolijad oma rumala jutuga enda arust paika ning lahkub. TEINE STSEEN Cleante ja Dorine räägivad, et kuivõrd Orgon ja proua Pernelle Tartuffe mõju all on. Tartuffe olevat viimne kui kelm. KOLMAS STSEEN Elmire teatab, et tema mees on saabunud ning vaja on üles tema juurde minna. NELJAS STSEEN Damis räägib ,et kui Valere saab abielluda tema õega ss saab tema Valere õe endale. Kui just Tartuffe mingi geniaalse ideega välja tule.
Kuninganna hüüab appi. Polonius reedab end vaiba taga ja Hamlet torkab ta mõõgaga surnuks, ise imestust teeseldes. Hamlet möönab, et Poloniuse tapmine oli peaaegu sama halb, kui oma mehe, kuninga tapmine ja naitumine tema vennaga.Hamlet süüdistab ema hirmsas teos, kuid see ei mõista. Hamlet selgitab: ema on vahetanud suursuguse mehe kõlvatu vastu niisugune eksimus on arusaamatu. Kuninganna palub Hamletil end säästa, kuid Hamlet ei halasta. Ta nimetab Claudiust mõrtsukaks ja kelmiks, tühiseks krooni-näppajaks. Ilmub Hamleti isa vaim. Hamlet räägib vaimuga, kuid ema ei näe midagi ja paneb Hamleti nägemused hulluse arvele. Hamlet süüdistab ema, et see soovib tema hullust,et mitte tunnistada oma süüd. Hamlet soovitab emal süüd kahetseda ja kuningaga sängi jagamine lõpetada. Samas avaldab Hamlet arvamust, et ema jätkab kuningaga kokkumängu ja kannab talle ette kõik jutuajamise üksikasjad. Hamlet meenutab, et peab Inglismaale sõitma
Kahjuks muutus arvamus kuningast aina halvemuse poole. Inimesed mässasid ja toimusid ülestõusud kuningavõimu vastu. Kui kätte jõudis reformatsioon siis oli asi eriti hull. ,,Kui kuningas teaks, mida rahvas temast arvab," ütles üks Kenti mees oma sõbrale, ,, saaks ta otsemaid rabanduse". Ja seal polekski midagi imestada. Tuhanded Riiginõukogusse jõudnud kirjad kinnitasid selle aravmuse paikapidamist. Kuningat nimetati rahva seas nii kelmiks, kui ka türanniks ja ravav pahameel oli õigustatud, arvestades kuidas Henry inimesi hukkas ja kogu tema usupoliitika oli samuti kõigile vastumeelt. Oma rahva jaoks oli Suurest Harryst saanud nüüdseks Vana Harry. Paljud lootsid tema surma. Naised ja lapsed Kahterine`tõi Henryle ilmale tütre, kes sündis elusalt ilma. Tema nimeks sai Mary ja tema
kelmiromaani lähedust tolleaegse rahvakirjandusega. Kelmiromaani võib vaadata isegi rüütliromaani paroodiana, sest kui rüütel on kõrgest soost ja käitub kui kangelane, on kelmiromaani „kangelane“ ühiskonna põhjakihis, kus ta sõltub maistest teguritest. Kelmiromaani peategelane on tihti vaesest perest, tundnud häda ja viletsust, mis teda käituma ja tegutsema ajendavad. Mõnedes teostes läheb peategelane halvale teele, muutub kelmiks, aga mõnedes kelmiromaanides ei selgugi tema lõplik saatus. Kelmiromaan näib endas peitvat irooniat rüütliromaanide ebareaalse idealismi suhtes. Kelmiromaan paistab silma ajaloolise konkreetsuse poolest. Ta kujutab ka enamasti ajaloolist kaasaega. Kelmiromaanist saab alguse kaasajaromaan. 17. Cervantes ja “Don Quijote” Cervantes Miguel de Cercantes Saavedra oli hispaania kirjanik. Ta oli paavsti kardinali sekretär, kust läks üle mereväkke. 1571
Defoe sattus poliitilise tegevusega vanglasse. Defoe ei kirjutanud ainult Robinson Crusoe't. Tema teistest teostest on kõige olulisem ,,Moll Flamders"- kelmiromaan. Selles teoses tuleb välja ka üks valgustusteema pahempidipöörduv romaan. Osutus sellele, et ühiskonna põhjakiht ei ole ära teeninud sellist üleüldist põlgust, mida nende suhtes rakendatakse. Sealt kasvab välja pahempidipöörduv romaan, kus üheks ideeks on see, et n-ö kelm ei ole hakanud kelmiks või suliks enda algatusel , vaid vajadusest end elatada. Sulitembud on vb ainus viis, kuidas ta suudab ennast või oma peret elus hoida. (Hispaani kelmisüzee on suurtes joontes selline). Kujutatakse neid eksirännakuid (ka humoristlikus toonis). Oluline mereseikluste romaan. Huvitavad teosed veel ,,Katkuaastate päevik" , ,,Kapten Singleton" . Omamoodi fantaasiaraamat : ,,Reis ümber Worla" ja ,,Saatana poliitiline ajalugu". ''Robinson Crusoe'' idee tuleneb tõestisündinud loost
teosed. Defoe ei ole siiski kirjutanud ainult Robinson Cruseo-t. Tema teistest teostest on kõige olulisem ,,Moll Flamders"- kelmiromaan. Selles teoses tuleb välja ka üks valgustusteema pahempidipöörduv romaan. Osutus sellele, et ühiskonna põhjakiht ei ole ära teeninud sellist üleüldist põlgust, mida nende suhtes rakendatakse. Sealt kasvab välja pahempidipöörduv romaan, kus üheks põhiteesiks on see, et nö kelm ei ole hakanud kelmiks või suliks enda algatusel , vaid vajadusest end elatada. Sulitembud on vb ainus viis, kuidas ta suudab ennast või oma peret elus hoida. (Hispaani kelmisüzee on suurtes joontes selline). Kujutatakse neid eksirännakuid (ka humoristlikus toonis). Robinson Cruseo on oluline reisiraamat. Defoe on kirjutanud väga erinevaid teose ja narratiive. R. C on ilmunud 1717 ja 1720 . Oluline mereseikluste romaan. Huvitavad teosed tal ,,Katkuaastate päevik" , ,,Kapten Singleton"
annaabi.ee 
