Kevade Teoses ''Kevade'' on Kristjan Lible kellamees ja joodik, kuid ta oli heasüdamlik, hooliv, õpetlik ja aus. Lible oli jube joomamees. Kui ta oli purjus, siis ta lubas kõigile igasuguseid asju. Arnole lubas ta, et paneb jõevee teistpidi jooksma. Kui Tõnisson lasi mõisapoiste parve põhja, siis süüdistati selles Liblet, kuid Lible väitis, et tema pole seda teinud. Selle sündmuse tõttu lasti Lible kellamehe ametist lahti. Kui jõele tekkis esimene jää, läksid lapsed sinna uisutama. Teele kukkus vette ja Arno läks teda päästma ning kukkus ka ise sisse. Lible kuulis karjeid, ning tõttas appi. Ta viskas Arnole nööri ja tõmbas lapsed välja. Arno ja Lible said hästi läbi, ning tänu Arnole sai Lible ka oma töökoha tagasi. Kord jõid Arno ja Lible viina ja jäid metsa magama, kuid õnneks leidsid Arno vanemad nad ülesse
Kevade Teoses ''Kevade'' on Kristjan Lible kellamees ja joodik, kuid ta oli heasüdamlik, hooliv, õpetlik ja aus. Lible oli jube joomamees. Kui ta oli purjus, siis ta lubas kõigile igasuguseid asju. Arnole lubas ta, et paneb jõevee teistpidi jooksma. Kui Tõnisson lasi mõisapoiste parve põhja, siis süüdistati selles Liblet, kuid Lible väitis, et tema pole seda teinud. Selle sündmuse tõttu lasti Lible kellamehe ametist lahti. Kui jõele tekkis esimene jää, läksid lapsed sinna uisutama. Teele kukkus vette ja Arno läks teda päästma ning kukkus ka ise sisse. Lible kuulis karjeid, ning tõttas appi. Ta viskas Arnole nööri ja tõmbas lapsed välja. Arno ja Lible said hästi läbi, ning tänu Arnole sai Lible ka oma töökoha tagasi. Kord jõid Arno ja Lible viina ja jäid metsa magama, kuid õnneks leidsid Arno vanemad nad ülesse
Tartu Ülikool 1819. a. astus Kristjan Jaak Tartu ülikooli usuteadust ja filosoofiat õppima. Ta õppis siin ainult ühe aasta, sest ta tervis muutus halvaks, ülikool jäi pooleli Sidemed Eestiga Vaatamata lapsepõlvele Lätimaal pidas Kristjan Jaak enda jaoks tähtsaks Eestit Ta oskas hästi eesti keelt vanemad Isa Jaak oli pärit Eestist Viljandimaalt. Ta töötas Riia Jakobi kiriku kellamehe ja köstrina Ema ei olnud eestlane, tõenäoliselt oli ta läti või leedu päritolu Kristjan Jaagu kõige ilusamad read eesti keeles ja eesti keelele. Luuletus „Kuu“ Seesama tekst on Tartus Toomemäel kirjamehe ausambal. Kas siis selle maa keel aulutuules ei või aevani tõustes üles gavikku omale otsida? Kasutatud materjaal https:// et.wikipedia.org/wiki/Kristian_Jaak_Peters
ning kehastab romatikute poolt jumaldatud ilu.ilu on võluvahend,mis teeb Esmeralda valitsejaks kõigi üle,kes teda näevad.Tema kehastatud ilu on keskupunktiks,milel ümber tegelased koonduvad ja mis neid seob.Oma olemuselt võib teda pidada sugulaseks Shakespeare`i Ophelia ja Goethe Margaretega,kuid ta on neist romantilisem,täis naiivsust ja graatsiat nagu tõeline idealiseeritud looduslaps. Jumalaema kiriku kellamehe Quasimodo prototüübiks oli Madridi aadlikooli küürakas ja inetu teener.Ta on meeldejääv,huvitav ja iselaadne tegelane,kelles Esmeraldaga võrreldes näib kõik kontrastne.Ta kehastab hästi kontrastidel põhinevat groteski,Mida Hugo varakult pidas kirjandusteose dramaatilise dünaamika allikaks.Ta äratab jubedust väliselt ning ka hing selles kehas on kuri ja tige. Pierre Gringoire-reaalselt eksisteerinud kirjanik.Tema kirjutatud müsteeriumist(keskaegne
novembril 1883 Võnnu kihelkonnas Võnnu küla koolimaja rehetares. Tema isa Hendrik ja ema Liis pärinesid mõlemad koolmeistrite perekonnast. Gustav Suits oli andekas. Juba nelja-aataselt sai ta lugemise selgeks ning aasta hiljem oli ta piibli läbi lugenud. Varakult (1890) kaotas G. Suits isa. Aastail 1892-1895 õppis tulevane kirjanik kodukoolimajas aga suviti hoidis karja Võnnu väljadel. Poisi lemmikuks sai lell Jaan, kes lõbusa napsimehena oli kaotanud kooliõpetaja koha ning jäetud kellamehe ametisse. Vaikse iseloomuga poisina eelistas noor Suits mängudele ajalehte ja raamatut. 1895.a. kevadel lõppesid õpingud Võnnu külakoolis. G. Suits ei tahtnud kohe peale külakooli lõpetamist gümnaasiumi minna, sest vene keele õppimine oli edenenud eelmises koolis visalt. 1895.a. sügisel läks G. Suits Tartu 3.algkooli III klassi kursust kordama. Asutatud 1804.a. 4-klassilisena, asukohaga nn. Printsessi majas, muutus see õppeasutus XIX saj. jooksul 8-klassiliseks. 1880.a
novembril 1883 Võnnu kihelkonnas Võnnu külas. Gustav Suits oli andekas. Nelja-aataselt õppis ära lugemise ning aasta pärast oli ta piibli läbi lugenud. Aastail 1892-1895 õppis kodukoolimajas aga suviti hoidis karja Võnnu väljadel. Poisi lemmikuks sai lell Jaan, kes lõbusa napsimehena oli kaotanud kooliõpetaja koha ning jäetud kellamehe ametisse. Vaikse iseloomuga poisina eelistas noor Suits mängudele ajalehte ja raamatut. 1895.a. kevadel lõpetas Võnnu külakooli. G. Suits ei tahtnud gümnaasiumi minna, sest vene keele õppimine oli koolis visalt edenenud. 1896.a. sügisel läks G. Suits gümnaasiumi sisseastumiseksamitele ning ta võeti vastu. Hea õppeedukuse pärast vabastati G. Suits kooliraha tasumisest. Gustav luges suure huviga ilukirjandust ja tundis huvi ka filatelismi vastu. G
Gustav Suits oli andekas. Juba neljaaataselt sai ta lugemise selgeks ning aasta hiljem oli ta piibli läbi lugenud. Varakult (1890) kaotas G. Suits isa. Aastail 18921895 õppis tulevane kirjanik kodukoolimajas, aga suviti hoidis karja Võnnu väljadel. Poisi lemmikuks sai lell Jaan, kes lõbusa napsimehena oli kaotanud kooliõpetaja koha ning jäetud kellamehe ametisse. Vaikse iseloomuga poisina eelistas noor Suits mängudele ajalehte ja raamatut.Kirglik lugemishuvi,mis ärkas juba lapsepõlves,saatis teda läbi järgne vate kooliaastate. 1895.a. kevadel lõppesid õpingud Võnnu külakoolis. G. Suits ei tahtnud kohe peale külakooli lõpetamist gümnaasiumi minna, sest vene keele õppimine oli edenenud eelmises koolis visalt. 1895.a. sügisel läks G. Suits Tartu 3.algkooli III klassi kursust kordama
nahka ei loodagi. Parema meelega teeks ta ise tööd ja vaataks pealt kuidas see õige kolhoosijuhtimine käib. Ta on oma asjaajamises küllaltki kohmetu ja pikatoimeline, vahel tundub talle, et inimesed naeravad seljataga tema saatust.Nagu one öeldud: ,,Kes tema pominast õieti aru saab, on ka , nagu ta on- üks kohatäide." Vilma tegi esimehe alati kohmetuks, ta tunneb, et ta liikmed on puust, keel köies ja pilk purjus. Kõikjal on ta tundnud ennast loll-õnnelikuna nagu köstri vasikas kellamehe kapsaaias. Ta on 19.a vana, töö pakub talle rohkem rõõmu kui juhtimine. Vilma-nägus, natuke ninatark tüdruk, kes tantsibpeoõhtutel karaktertantse ja elab nagu kõik teised tüdrukudki, kelle pole südameasjadega just eriti vedanud. Ta on kade omaealistele, kelle keel lendab suukoopas kui süstik, kes ei jää naljatamisega ega musunorimisega jänni. Ta on kinni omaenda kramplikus kapslis, ei leia sõnu,murrab peas mõtteid nagu aiateibaid ja piinleb
Saar ei mõistnud pilkajatega nalja. Tema äge viha võttis mõnikord õige üleloomuliku ilme, nii et poisid julgesid vaid Saare seljataga teha oma märkusi ja järele aimata tema äkilisi liigutusi ja spontaanset käitumist. Nagu öeldud, orelimängus üllatas ta meid kõiki. Kuigi kohe algul sümpatiseerisin temaga, siiski hiljem veel pidin võõrastavalt eemale astuma tema mängu ajal: ta nägu avaldas mingit ürgjõulist elamust ja ta pilk otse õgis noote. Kiriku kellamehe K-ga olime heal jalal, mistõttu Saarel avanes võimalus ka kiriku orelil mängimas käia. Kuid kui kellamehe arvates meie kirikuskäigud liiga tihedateks muutusid, pidime tema loata, salaja, kirikus käima, mil Saar mängis orelit tummalt. Juba tol ajal improviseeris Saar ja armastas tarvitada dissonants-akorde /.../ Saare palavamaks sooviks tol ajal oli pääseda konservatooriumi ja tingimata komponeerimisosakonda." 7
Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Claude on armunud imeilusasse Esmeraldasse ja soovib teda iga hinna eest endale saada. Aga naiivne tütarlaps nagu ta on on ta hoopis sissevõetud Kapten Phoebusest, kes on naistemees ja kelgar ega näe Esmeraldas muud kui pelgalt väikest seiklust. Selle armukolmnurga pärast saavad alguse paljud traagilised sündmused mille keskmeis on alati Esmeralda. Samuti esineb ka raamatus palju probeeme Jumalaema kiriku kellamehe Quasimodoga, keda peetakse väärakaks ja selle pärast palju jälestavad teda. . Esmeralda suudab oma ilu ja lahkusega Quasimodo tahes tahtmatult endasse armuma panna. Saatus lõi selle raamatu ja saatus ka lõpetab: Esmeralda puuakse üles ja suures südamevalus sureb ka Quasimodo. Raamatu sisu 1.raamat Raamat algab keskaegses Pariisis 6. jaanuaril 1482 kui käimas on Narride pidustused. Rahvas ootab müsteeriumi algust, kuid kardinal ei olnud kohale jõudnud
sajandil päris palju. (nn suhkruke ja piprake). Sega romatismis saab tähtsamaks inetu. Nt ei ole enam ilus ülikooli peahoone vaid nt musumägi. Gooti romaan esimene gooti romaan oli ,,othranto loss". Gooti romaanides on varjatud erootika, nt nii oli ,,Clarissas". Clarissalt tahetakse võtta tema varandust ning panna teda vägisi mehele. Gooti romaanides on väga palju gliseesid. Aja jooksul lisandub kurja munga kuju, nt Claude Frollo, kes on ,,Jumalaema kiriku kellamehe" peamine antagonist. tondilood on üks gootika elemente, mis on folkloorne. Nt oli neid ka lugenud Joosep Toots, kes sellest oma kaaslastele rääkis, kus on sees tüüpilised gooti gliseede elemendid. Gooti moment tipneb Edgar Allan Poega. Suur osa romantikuid kasutab gooti elementi. Morte d'Arthur gooti õhustik. 4.loeng romantism oli teedrajav suund. Lähtudes selle suuna subjektiivsusest võib öelda et siin üks olulisemaid jooni oli kunstniku imago ehk kuvand, mis
annaabi.ee 
