omandusse kuni Saksamaale ümberasumiseni 1939. aastal · Hilisem mõisasüda ehitati väikese, kuid esindusliku barokk-kompleksina välja 1770-80tel aastatel. · Ühekorruselise puidust peahoone esist väljakut ääristasid üksteisega sarnased ait ja tall- tõllakuur (1783). Ülejäänud kõrvalhooned paiknesid läheduses, keskaegsele tornlinnusele oli tehtud barokne vahelaternaga katus. · Mõisa peahoone hävis 1918. aastal tulekahjus, sellest on alles vaid keldriruumid ning võsastunud vundament. Samas on säilinud nii ait, tall-tõllakuur kui ka mitmeid muid kõrvalhooneid, sh stiilnehistoritsistlik viinavabrik Kasutatud kirjandus www.mois.ee www.et.wikipedia.org/wiki/Vao_mõis_(Ko eru)
betoon poolestusaeg on aeg mille jooksul radioaktiivsete isotoobi tuumade arv väheneb 2x nt.1000 tuuma poolestusaeg on T1/2=3,8 päeva Poolestusajad on 10-14 a, 1012 a. Kiirgusallikad 1.Päikesesüsteemi tekkimisel (ümbritsevad igal pool nt 238U ~40 lag./kg ; 232Th ~40 lag./kg Oluline on 40K ~400lag./kg 1Bg= 1lag./1 sek. Täiskasvanu in.mille aktiivsus on 2000Bg 2.Kosmiline kiirgus, mis tabab meid koguaeg (Päike) 238U 222Rn Tegemist on intergaasiga. Rn poolestusaeg on 3,8 päeva Keldriruumid tuleks kontrollida Rn sisaldus.koguneb kopsudesse ja tekitab kopsuvähki. Radooniprobleemid Radoon on oluline looduslik radioaktiivse kiirguse allikas. Seetõttu on ta inimestele ohtlik. Tegemist on intergaasiga. Rn poolestusaeg on 3,8 päeva Keldriruumid tuleks kontrollida Rn sisaldus.koguneb kopsudesse ja tekitab kopsuvähki.
ROMAANI KUNST: alates 18.saj, 8-12saj.Romaaniaeg. Romaani e rahvuslik. Romaani stiili on mõjutanud antiikkunst ja varakristlus. Kogu kunst on seotud kirikuga. Kunst on anonüümne, autorid pole teada. In kui isik pole oluline. Kõige tähtsam kunstiliik arhitektuur. Eestis Romaani kirikuid peaaegu ei esine. Paksude seintega, ümarad ukse ja akna kaared. Kivivõlvide ehitamine. Kirikul laed kivist, nii on vähem tulekahjusid. Basiilika on tähtsaim kiriku tüüp. Krüpt e keldriruumid. Hoitakse pühasäilmeid, reliikviaid. Prantsusmaa: 1)Cluny katedraal 11.saj, 2)Notre-Dame-la-Grande'I kirik(eriti rikkaliku skulptuaarse kujundusega). Saksamaa: Raskepärasem romaani stiil, ehitised madalamad ja kestavad kauem. 1)Maria Laachi kirik, 2)Bambergi toomkirik, alustatud romaani ajal ja lõp gootiajal. Itaalia: kellatorn ehitatakse kirikust eraldi, 1)Pisa ehituskompleks: ristimiskirik e baptisteerium, katedraal e kirik, kellatorn e kampaniil,
Tal tuli kõrvale toimetada kaheteistkümne meetri, sageli kahekümne nelja meetri paksusi mullamasse. Kuid siis õnnestus tal välja kaevata seitsme meetri paksune toortellistest müür. Selle müüriga kaevas ta välja kõige suurema linnkindlustise, mida maailm eales on näinud. Ühel päeval leidis ta lõunakindluse kirdenurgas võlvehituse, mis oli ülimalt kummaline ja täiesti ainulaadne. Seal olid ainsad keldriruumid, mis seni Baabülonis päevavalgele tulnud. Sellist võlvkaarte arhitektuuri ei olnud leitud kogu Mesopotaamias. Seal leidus kaev, mis koosnes kolmest täiesti ebatavaliselt paigutatud sahtist. Ning selles võlvis oli kasutatud mitte ainult telliseid, vaid ka tahutud kive, mida terves Baabülonis oli leitud ainult ühes kohas Kasri põhjamüüri juures. Kõigi nende tegurite kokkupanekul mõistis Koldewey, et kõikjal, kus oli juttu
on Tallinna külastades elanud Peeter I ja Katariina I. 1717 aastal toodi Hollandist Tallinna ja istutati "vana lossi" juurde 550 pärna, millest kohalik aednik Willhelm Stäff saatis 429 järgmisel aastal edasi Peterburi. Üks Reveli polgu poputsik kirjutas Tallinna maakonnas üles 150 tamme,1900 saart, 480 vahtrat, 250 niint, mida edaspidi voiks vaja minna. Majamuuseumi ekspositsiooni moodustavad elu-, söögi- ja magamistuba ning hiljuti väljaehitatud pööningukorrus ja välja kaevatud keldriruumid. Maja on sisustatud tsaarile ja tema ajastusse kuuluvate esemetega. Kuna Peeter ise oli suvel hõivatud erinevate manöövritega ning uute sadamakohtade otsimisega, tuli Katariinal suvemõisas enamjaolt tegeleda igavlemisega, mistõttu tal tekkisid teatavad unehäired. Peetri kirjadest Katariinale selgub, et suurest igavusest hakkas Katariina Renteli õue iluaeda rajama: 19. juulil 1719 kirja järelsõnas
hoonealune pind 655,6 m2. Hoone on ühekorruseline murdkelpkatusega kiviehitis, mille fassaadipindu ilmestavad kaaraknad ning nendevahelised liseenid. Hoone siseruumid on täielikult ümberehitatud ja kõik ajastupärased sisearhitektuuri elemendid hävinud. Algse ruumilahenduse välja selgitamine eeldab vastava ahitektuuriajaloolise uuringu teostamist koos selleks vajalike seina- ja vundamendisondaaidega. Hoone põhjapoolse osa all on soklikorrus ning hoone keskosa ja põhjatiiva all keldriruumid. Ait-kuivati Tallinn-Narva maantee poolt vaadatuna on Edise mõisakompleksi dominandiks (vähemalt selle tänases olukorras) 19. sajandit pärinev ait-kuivati. 1980. aastatel ehitati nõukogude ajal laohoonena kasutusel olnud hoone ümber toitlustusasutuseks ning selles paikneb trahter Valge Hobu. Ümbeehitus teostati oma aja kohta väga stiilitundlikult. Kõige väärtuslikumad on autoritööna valminud sepisdetailid. Hobusetall Hoone ehitati 19
(vasakul) ja taldmikuga lahendus nõrga aluspinnase jaoks (paremal). Ehitusprojektide koostamise määruse (RT 41 – 1933 art. 332) kohaselt tuli ehitusprojekti seletuskirjas anda lahendus keldriseinte niiskuse vastu isoleerimise viiside kohta, juhul kui inimeste kestvaks seesviibimiseks määratud ruumide põrandapind asub allpool maapinda. Seetõttu võib olla keldrite niiskusisolatsioon tegemata kui esialgu ei olnud keldrisse eluruume planeeritud. Kõik elamiseks määratud keldriruumid pidid olema laitmatult isoleeritud niiskuse ja külmumise vastu ning ruumide põrandad ja seinad pidid olema kuivad (RT 59 – 1932, art. 495.). Vanemate käsiraamatute kohaselt pidi vundamendipealne hüdroisolatsioon olema järgmine: alusmüüri pealmine pind tasandati tsementmördiga 1:3. Pärast mördi kivistumist asetati vundamendile tõrvapapi kiht, mis tõrvatakse ja millele asetatakse teine tõrvapapi kiht. Paremate ja vastupidavamate ehitiste puhul tõrvati või kaeti bituumeniga
madal, pime, salapärane, akendeta ja tumm. Vahel asusid seal ka hauad. Lossi või kindluse all oli vangikamber, vahel ka hauakamber, vahel mõlemad koos. Neil võimsail ehitustel, mille saamist ja kasvamist me juba mujal oleme seletanud, polnud mitte lihtsad alusmüürid, vaid niiöelda juured, mis okstena maa all hargnesid kambriteks, käikudeks, treppideks, just niisamuti kui üleval. 308 Kirikud, lossid ja kindlused olid niisiis poolest saadik maa sees. Hoone keldriruumid moodustasid ise teise hoone, kus ülesmineku asemel alla mindi, see ajas oma maa-alused korrused pealmise korruse massi all harali nagu metsad ja mäed, mis järve peegeldavas vees kalda metsi ja mägesid kajastavad. Saint-Antoine'i kindluses, Justiitspalees ja Louvre'is olid maa-alused ehitused vangikodadeks. Nende vangikodade korrused muutusid järjest kitsamaks ja süngemaks, mida sügavamale nad maa sisse läksid. Need olid nagu järjest allapoole asetatud hirmu- ja õuduse-astmed
,,Enam ei mürista?" ,,Ei mürista ega löö välku ja nüüd läheme koju." ,,Olge head, siit alla," ütles neiu, kes ees kõndis. ,,Hoidke et ei komista ega pead kinni ei löö -- siin on nii madal ja pime." Aga polnud parata, Indrek ei osanud oma pead küllalt langetada ja sellepärast tonksas ta temaga paar korda millegi vastu. Samuti puudutasid tema õlad ja küljed midagi. Nagu pärast selgus, viis kitsas kivipõrandaga koridor põiki maja alt läbi, jättes pahemat keldriruumid ja paremat esiti pesuköögi ning siis kojarahva korteri, mille väikesed aknad vaatasid tänavale, nagu jutustatud. Eluruum oli laudseinaga kaheks jaotatud, ukseaugul ripnesid punakaspruunid riided. Esimeses toas oli hallika võõba alt siin-seal paistvaist punastest kividest ahi, mille suu ees keedukoht. Indrek otsis silmadega paika, kuhu laps panna. ,,Ehk tulete tahapoole," lausus neiu ja lükkas ukseaugult riided kõrvale, aga juba järgmisel
annaabi.ee 
