- Gluck'i ja Calzabigi koostöö ballett ,,Don Juan" klassikalise dramaatilise balleti algus. - Glucki ja Calzabigi ,,Alkestis" ning ,,Paris ja Helena". · Franz Joseph Haydn (1732-1809) - sündis Alam-Austrias - Eszterhazy õukond tähtsaim pöördepunkt karjääris, töötas seal 30 a, loominguliselt viljakas - Londonis puutus kokku sümfooniaorkestriga, kirjutas neid 12, orkestriloomingu tipp. - kirjutas ,,Keisrilaulu", millest sai hiljem Austria ja Saksamaa rahvushümn - üle 10 keelpillikvarteti, 24 ooperit, 104 sümfooniat, 70 keelpillikvartetti - kuulsaimad oratooriumid ,,Aastaajad" ja ,,Loomine", esimene oratoorium ,,Tobia tagasitulek". - Klassikalise kontsertsümfoonia ja keelpillikvarteti aluserajaja ning eeskuju · Wolfgang Amadeus Mozart - tema tähtsaim vaimulik teos on ,,Reekviem", selle lõpetas ta õpilane, sest ta ise suri
koduse publiku jahe vastuvõtt. Seepärast võttis ta vastu veel ühe lepingu kuuele sümfooniale. Need sümfooniad (nr.93-104) ongi Haydni orkestriloomingu absoluutne tipp. Eszterhazy õukonnas oli troonile oli järgmine vürst, kes kutsus Haydni õukonna muusikaelu taastama. 1795 pöördus Haydn lõplikult Viini tagasi, oodati eelkõige kirikumuusikat, lõi 6 suurt missat ning kaks oratooriumit: "Loomine" ja "Aastaajad. 1797 kirjutas ta oma "Keisrilaulu", mis on praegu Saksamaa hümn. Haydn suri sõjasegadikus 31.mail 1809. Looming: 104 sümfooniat, üle 70 keelpillikvarteti (Sümfooniate "loomelaboratoorium"), 24 ooperit, instrumentaalkontserte klaverile, viiulile, tsellole ja trompetile, kammer-muusikat jpt. Mõjutas oma loominguga eelkõige Beethovenit, kellest sai Haydni ideede edasiarendaja sümfoonias, keelpillikvartetis ja vokaalsümfoonilistes teostes. WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756-1791)
Temast sai peagi venestust teenina intrigaani musternäide. Lühikese aja jooksul Eestit tabanud venestusreformid lõid senised arengud ja lootused segamini. Aleksandrikooli saatus oli selle kõige kujukamaks näiteks, kuid ka tegutsema jäänud organisatsioonides , nagu Eesti Kirjameeste Selts, muutus õhkkond põhjalikult. Senisest veelgi enam koosolekute aega tuli pühendada oma igavese truuduse kinnitusele, ,,keisrilaulu" (st. Riigihümni) korduvale ülelaulmisele ja muule sellisele, teades, et ebapiisava innukuse korral võib mõni Kõrvi-taoline teele läkitada järjekordse salakaebuse. Selts käis alla, järk-järgult lahkusid selle ridadesr kõik kandavamad jõud, kuni selts 1893.a valitsuse korraldusel hoopis suleti. Hugo Treffner- mängis rolli langusperioodil EkmS-s. Oma järjekindlusetusega rahvajuhiks ei sobinud, kuid tema 1884.a tööd alustanud poeglaste erakool, hiljem
aastal pöörduski helilooja Viini tagasi. Õukonnaelu kandus nüüd peamiselt Viini ja Estenstadti ning uus vürst ootas oma kapellmeistrilt peamiselt toretsevat kirikumuusikat, mis seni oli Haydni loomingus olnud teisejärguline. Selle aja peateosed on kuus suurt missat ning oratooriumid “Loomine” (1798) ja “Aastaajad” (1801). Sajandivahetuse sõjad sünnitasid Euroopas hulga populaarseid patriootlikke laule ja see laine puudutas ka Haydnit: 1797. aastal kirjutas ta oma “Keisrilaulu”, millest sai hiljem Austria ja 1922. aastal Saksamaa rahvushümn. Haydni elu lõpuaastad möödusid sõjaaegses rahutus Viinis vaikselt. Ta ei kirjutanud enam midagi, kuid oli endiselt Viini avaliku elu tähelepanu all. Haydn suri 31. mail 1809. aastal. Ha ydni sünnikodu Rohrau külas Esterházy` de loss Looming
Võimsa ühendkoori kõrval pakkusid eri kooride esinemised omalaadset vaheldust, ning samuti ka sisulist erinevust. Muidugi polnud üksikute kooride tase ühtlaselt kõrge ja heade esinemiste kõrval võis kuulda ka nõrgapoolseid. Kuid lauljate agarus ja repertuaari vaheldus pakkusid kuulajatele siiski küllalt huvi. Üksikkooride esinemine kestis umbes 3 tundi ja lõppes kella ühe ajal. Taas lahkuti rongkäigus raekoja ette, kus lauldi linnaisadele keisrilaulu. Pärast lõunat toimus ,,Vanemuise" enda aias kooride võistulaulmine. Lauljatega kokku kogunes lauluvõistluseks umbes 4000 inimest ja rohkem enam aed ei mahutanudki. Ühes aia nurgas mängis Väägvere, teises aga Kärkna pasunakoor. Võistulaulmine pidi näitama kooride tõelist taset asjatundliku komisjoni hinnangu järgi. See pidi tooma ka objektiivset selgust, kas eesti rahva lauluoksus kannatab välja asjatundliku kriitika nõuded.
Londonis.1729 aastal naases Hayden Viini rikka ja kuulsana. Teist korda sõitis Hayden Londonisse 1794 aastal ja lõi seal veel kuus sünfooniat. Haydenit püüti lüplikult veenda Londonisse jääma kuid Eszterhazy uus vürst kutsus ta õukonna muusika elu taastama.Selle aja suurteosed olid kuus suurt missat ning oratooriumid ,,Loomine" (1798) ja ,, Aastaajad"(1801). Sajandivahetuse sõjad sünnitasid hulganisti patriootlikke laule 1797 aastal kirjutas" Keisrilaulu" millest sai hiljem Austria ja1922 aastal Saksamaa hümn. Haydeni lõpuaastad möödusid rahulikult, suri 31.05.1809 aastal. 19. Wolfgang Amadeus Mozart (1756 -1791) Sündis 27.01.1756 aastal Salzburgis , imelaps olevat mänginud oma õe noodivihikust neljaastaselt ja viieselt pani isa kirja tema kaks esimest klaveripala 1761 aastast on ka tema esimene avalik esinemine.1763 aastal võttis perekond ette kolme ja poole aastase reisi,
(Palamets, Hillar 1994:24-26). 1.6. Laulupeo kolmas päev Kolmas pidupäev möödus jälle päikesepaistes. Päev algas hommikul kell 10 Ressource´i aias üksikute kooride esinemisega. Kontserdi avas Väägvere puhkpilliorkester piduliku marsiga. Kõik koorid laulsid hästi, pälvisid tugeva aplausi ja rohkesti lilli. Kella üheks päeval sai peo see osa läbi ja edasi mindi jällegi rongkäigus kesklinna raekoja ette, kus moodustati ring ning lauldi linnaisadele truualamlikkuse märgina keisrilaulu (Palamets,Hillar 1994 :18). Esimese laulupeo viimane ettevõtmine oli Vanemuise aias kooride võistulaulmine, mida oli kuulama ja vaatama tulnud ligi 4000 huvilist. Inimesi oli lausa nii palju, et rohkem lihtsalt ei oleks mahtunud. Ühes aianurgas mängis Väägvere, teises Kärkna pillikoor. Võistlusse asus umbes pool peole saabunud kooridest. Nende taseme üle otsustas kolmeliikmeline zürii (Palamets, Hillar 1994:18)
kirjutama 6 sümfooniat, 1 ooperi ja sai palju kontserte Londonis. Ta sai ka Oxfordi ülikooli muusikadoktori kraadi ja sel puhul esitas ta ühe sümfoonia, mida sealtpeale tuntakse nime all 14 „Oxford“(nr.92, G-duur). 1795. pöördus mees lõplikult Viini tagasi. Londoni periood oli talle väga rikkas, tema 12 Londoni sümfooniat võib pidada orkestriloomingu tipuks. 1797. kirjutas ta „Keisrilaulu“, millest sai hiljem Austria ja Saksamaa rahvushümn. Tema elu lõpuaastad möödusid rahulikult. Kui Napoleon tungis 1809. aasta mais vägedega Viini, käskis ta helilooja maja juurde panna koguni relvastatud auvalve. Haydn suri selles sõjasegaduses 31. mail 1809. Vokaalmuusika-Lisaks 104 sümfooniale, 70 keelpillikvartetile, 24 ooperile, mitmele oratooriumile lõi ta ka 14 missat. Esimese oratooriumi „Tobia tagasitulek“ kirjutas Haydn oma ooperiloomingu kõrgajal.
,,Siin on see Parkalai oma platsiga, kuhu tudengid tulevad mööda Rüütlit kihutades õllekorvidega. Ikka pudel loginal tühjaks ja siis sellele seal ülal karplartsti! vastu vahtimist! Keset larfi, nii et va molu liimendab. Ja siis tuleb vosmi! Aga pursid: ,,Deutschland, Deutschland über alles!" Mõistad? Lihtsalt mäss! Ükskord oleks neil haprasti läind, aga õigel ajal hakkas keegi rebane: ,,Jumal, keisrit!" Vosmidel ei aidand muud kui kannad kokku ja käsi kõrva ääre, sest kuis sa keisrilaulu vastu lähed. Ja tudengid pääsid seekord jällegi. Nõnda on õige tudengi elu. Ning kui mina ükskord tudengiks hakkan, siis teen mina samuti; küll näed. Ja ma hakkan varsti, usu mind, sest ma olen vanast ja tema lõrbist kurguni täis ning kui mina millegist nõnda täis olen, siis on otsas. Ükskõik mis või kuhu, aga siis lähen ma." Toomemägi ise ja aiad tema kallakul seisid raagus. Koltunud lehed kahisesid kõnniteil jalge all. Linnas süttisid siin-seal tuled.
annaabi.ee 
