Sõda, selleks et olla õige, peab samuti olema sõditud õigel viisil, süütuid karistamiseta. IMPEERIUM 1. Rooma imperiaalne ideoloogia. Militaarriik, kodanikud orienteeritud sõjale. Samas ei püsi vaid relvade jõul. Ideoloogia: tsivilisatsioon. Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus. Õigus: roomlaste jaoks inimmõistuse ülim väljendus. Roomlaste idee, et ka sõda on reguleeritud õigusega. 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. Keisrikroonile pretendeeris Ida-Rooma (Bütsants) "Imperator Romanorum". Kestis veel 1000 aastat. 1453 Ottomani vallutus Türgi Sultani tiitel "maailmavalitseja". Paralleelselt Vene tsaarid (Caesar) 3. Rooma idee. Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Karl V impeerium. Hispaania vallutused Ameerikas. 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti. * Religiooni argument: kristianiseerimine * Juriidiline argument. Paavsti "donatsioon": suveräänsus veel okupeerimate Atlandi maade üle.
Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia 6 Rooma oli vabariiklik, mitte monarhistlik impeerium; militaarriik, kodanikud orienteeritud sõjale. Ideoloogia alustalad: pax romana, tsivilisatsioon, kord, seaduslikkus, luksus; roomlaste idee, et ka sõda on reguleeritud õigusega. 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani Keisrikroonile pretendeeris Ida-Rooma (Bütsants), mis kestis veel 1000 aastat. 1453 Ottomani vallutus Türgi Sultani tiitel "maailmavalitseja". Paralleelselt Vene tsaarid (Caesar) kolmanda Rooma idee; 15. sajandi lõpul võtsid kasutusele Bütsantsi kahepäise kotka ning hakkasid kopeerima Saksa-Rooma keisrite õukonnarituaali. Peeter I 1721 Imperaator, Vene Keisririik. 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti
2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani Kuni 16. saj mõisteti ajalugu 'nelja maailmariigi idee' läbi. See oli maailmaajaloo tõlgendus, mille järgi pidi pärast nelja maailmariiki tulema maailmalõpp. Jõuti arusaamale, et Rooma riik oli 4. impeerium – selle hukkudes, 476. aastal, pidi saabuma maailmalõpp. Aga kuna maailmalõppu ei tulnud, siis tuli sellest järgmine tõlgendus – tegelikult Rooma riik kestab kuskil edasi. Keisrikroonile pretendeeris Ida-Rooma (Bütsants). Bütsantsi valitsejad hakkasid ennast nimetama Rooma keisriteks. See impeerium kestis veel pea 1000 aastat. 1453. a Ottomani türklased vallutasid Konstantinoopoli. Nemad omakorda väitsid, et keisri tiitel on neile üle läinud ja Türgi Sultan hakkas ennast nimetama 'maailmavalitsejaks'. Kõik ei olnud aga selle tõlgendusega nõus, et kuidas saab selline barbar kristlasi valitseda. Sellega tekkis probleem näiteks vene suurvürstidel ja pärast
Roomlaste idee, et ka sõda on reguleeritud õigusega. Probleemid: Liiga suur, et koos hoida. 4. saj lõhenemine Ida- ja Lääne-Roomaks. 324 Konstantinoopoli asutamine. Kultuurilised erinevused: Rooma ladina kultuur. Bütsants hellenistlik kultuur. 7 2) Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani Keisrikroonile pretendeeris Ida-Rooma (Bütsants) ,,Imperator Romanorum". Kestis veel 1000 aastat. 1453 Ottomani vallutus Türgi Sultani tiitel ,,maailmavalitseja". Paralleelselt Vene tsaarid (Caesar) 3. Rooma idee. Pärast Rooma hävingut oli ainsaks universaalseks võimuks paavstivõim. Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Karl V impeerium. Hispaania vallutused Ameerikas. 3) Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti - Religiooni argument: kristianiseerimine
Samas ei püsi vaid relvade jõul. Ideoloogia alustalad: tsivilisatsioon, pax romana. Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus. Õigus: roomlaste jaoks inimmõistuse ülim väljendus. Cicero: mõistusliku olendi tunnuseks on õigus. Rooma õiguse süstematiseeris 5. saj. pKr Ida-Rooma (Bütsantsi) keiser Justinianus: Codex Iustiniani (Codex iuris civilis). Roomlaste idee, et ka sõda on reguleeritud õigusega. 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. Keisrikroonile pretendeeris Ida-Rooma (Bütsants) "Imperator Romanorum". Kestis veel 1000 aastat. 1453 Ottomani vallutus Türgi Sultani tiitel "maailmavalitseja". Paralleelselt Vene tsaarid (Caesar) 3. Rooma idee. 15. sajandi lõpul võtsid kasutusele Bütsantsi kahepäise kotka ning hakkasid kopeerima Saksa-Rooma keisrite õukonnarituaali ei tunnistanud viimase ülimuslikkust. Peeter I 1721 "Imperator", Vene Keisririik Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik
Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. Venemaa "kolmanda Rooma" idee Kuni 16. saj. mõisteti ajalugu 4 maailmariigi idee läbi. Prohvet Taanieli raamatu tõlgendus: Babüloonia-Assüüria, Meedia-Pärsia, Kreeka-Makedoonia, Rooma. 5. impeerium maailmalõpu kulminatsioonimoment. Rooma riik hukkus 476. Mis nüüd? 1 Maailmalõppu pole -> Rooma kestab. Keisrikroonile pretendeeris Ida-Rooma (Bütsants) "Imperator Romanorum". Kestis veel 1000 aastat. 1453 Ottomani vallutusTürgi Sultani tiitel "maailmavalitseja" Paralleelselt Vene tsaarid (Caesar) Kolmanda Rooma idee. Ivan IV abiellus 1472 Sofia Palaiologosega 15. sajandi lõpul: Bütsantsi kahepäine kotkas, Saksa-Rooma keisrite õukonnarituaal ei tunnistanud viimase ülimuslikkust. Peeter I 1721 "Imperator", Vene Keisririik Seega lahknemine. Läänes: Eelkõige ladina impeeriumi pärand
57. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. Venemaa "kolmanda Rooma" idee Kuni 16. saj mõisteti ajalugu 'nelja maailmariigi idee' läbi. See oli maailmaajaloo tõlgendus, mille järgi pidi pärast nelja maailmariiki tulema maailmalõpp. Jõuti arusaamale, et Rooma riik oli 4. impeerium selle hukkudes, 476. aastal, pidi saabuma maailmalõpp. Aga kuna maailmalõppu ei tulnud, siis tuli sellest järgmine tõlgendus tegelikult Rooma riik kestab kuskil edasi. Keisrikroonile pretendeeris Ida-Rooma (Bütsants). Bütsantsi valitsejad hakkasid ennast nimetama 2 Rooma keisriteks. See impeerium kestis veel pea 1000 aastat. 1453. a Ottomani türklased vallutasid Konstantinoopoli. Nemad omakorda väitsid, et keisri tiitel on neile üle läinud ja Türgi Sultan hakkas ennast nimetama 'maailmavalitsejaks'. Kõik ei olnud aga selle tõlgendusega nõus, et
Pakuti välja erinevaid variante, millised impeeriumid esindasid neid nelja riiki. Prohvet Taanieli raamatu tõlgendus: Babüloonia-Assüüria, Meedia-Pärsia, Kreeka-Makedoonia, Rooma. 5. impeerium maailmalõpu kulminatsioonimoment igavene rahuriik. · Rooma riik hukkus 476. Rooma oli kuulutatud viimaseks riigiks ja kui see langes, siis tulid ka kõik maailmalõpu ootused. Mis nüüd? · Maailmalõppu pole Rooma kestab. Keisrikroonile pretendeeris Ida-Rooma (Bütsants) keisrid hakkasid end nimetama "Imperator Romanorum". Kestis veel 1000 aastat. 1453 Ottomani vallutus Türgi Sultani tiitel "maailmavalitseja". Idapoolset trooni tahtsid ka teised. Vene kui "Kolmas Rooma" · Paralleelselt Vene tsaarid (Caesar) Kolmanda Rooma idee. Ivan III abiellus 1472 ühe viimase keisri tütre Sofia Palaiologosega. Venemaal võeti kasutusele imperiaalne sümboolika. · 15
annaabi.ee 
