Samuti ei või ta senise võlgniku nõuet võlausaldaja nõudega tasaarvestada. (2) Kohustuse ülevõtja ei või võlausaldaja nõudele esitada vastuväiteid, mis kuuluvad talle senise võlgniku vastu tulenevalt kohustuse ülevõtmise aluseks olevast õigussuhtest. Erand: Kui kohustus võeti võlausaldaja nõusolekul üle võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, võib kohustuse ülevõtja esitada kohustuse ülevõtmise kehtetusest tuleneva vastuväite võlausaldaja vastu üksnes juhul, kui võlausaldaja nõusolekut andes kehtetuse põhjusest teadis või pidi teadma. Ettevõtte üleandja vastutus Enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Eeldatakse, et omavahelises suhtes üleandjaga on kohustatud isikuks ettevõtte omandaja.
Samuti ei või ta senise võlgniku nõuet võlausaldaja nõudega tasaarvestada. · Kohustuse ülevõtja ei või võlausaldaja nõudele esitada vastuväiteid, mis kuuluvad talle senise võlgniku vastu tulenevalt kohustuse ülevõtmise aluseks olevast õigussuhtest. · Kui kohustus võeti võlausaldaja nõusolekul üle võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, võib kohustuse ülevõtja esitada kohustuse ülevõtmise kehtetusest tuleneva vastuväite võlausaldaja vastu üksnes juhul, kui võlausaldaja nõusolekut andes kehtetuse põhjusest teadis või pidi teadma. · Kohustuse ülevõtmisel lähevad uuele võlgnikule üle nõudega seotud kõrvalkohustused, kui need ei ole isiklikku laadi või ei ole muul põhjusel lahutamatult seotud senise võlgniku isikuga. Uuele võlgnikule läheb üle kohustus tasuda kokkulepitud intress ja leppetrahv ka siis, kui need
(VÕS § 162 lg 1). Leppetrahvi vähendamist ei või nõuda, kui leppetrahv on juba ära makstud. Kokkulepe, millega välistatakse leppetrahvi maksmiseks kohustatud isiku poolt VÕS § 162 lg-s 1 sätestatud õiguse kasutamist, on tühine. 16 H: võlausaldaja nõue käendaja vastu VÕS § 145 lg 1 alusel 1. Kehtiv käendusleping - VÕS § 142 lg 1 1.1. Kehtiv põhileping Kui põhileping on tühine, siis tuleb kontrollida, kas käendaja vastutus laieneb kehtetusest tulenevatele nõuetele 1.2. Käendusleping on sõlmitud, kehtiv; kas on tarbijakäendus (VÕS § 143 lg 19 Tarbijakäenduse kehtivus: - VÕS § 143 lg 2 – vastutuse piirmäär (puudumisel tühine) - VÕS § 144 lg 2 – kirjalikus vormis va kui täidab kohustuse Kas käenduslepingust tulenev kohustus on lõppenud? - Käenduse lõppemise erialused - VÕS § 153 - Käenduse lõppemine täitmisega, taganemise või kohustuse ülevõtmisega 2. Käendaja vastutuse eeldused
on see algusest peale kehtetu. (2) Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Tehingu osa võib tühistada, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühistatud osata. § 91. Isiku teadmine tühistamise alusest Kui isik tehingu tühistamise aluse olemasolust teadis või pidi teadma, siis loetakse tehingu tühistamise korral, et isik teadis tehingu kehtetusest. § 92. Eksimus (1) Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. (2) Tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. (1)Tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui:
[RT I 2009, 18, 108 - jõust. 01.05.2009] (2) Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Tehingu osa võib tühistada, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühistatud osata. § 91. Isiku teadmine tühistamise alusest Kui isik tehingu tühistamise aluse olemasolust teadis või pidi teadma, siis loetakse tehingu tühistamise korral, et isik teadis tehingu kehtetusest. § 92. Eksimus (1) Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. (2) Tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. (4) Tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui:
Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Samuti võib tühistada tehingu osa, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühistatud osata. · Isiku teadmine tühistamise alusest - kui isik tehingu tühistamise aluse olemasolust teadis või pidi teadma, siis loetakse tehingu tühistamise korral, et isik teadis tehingu kehtetusest. · Eksimus - eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui:
esindusõiguses (vt 10 teema). Siin on võimalik hõljuv tühisus ja tingimusteta tühisus. 2) puudused seoses vorminõuetega kui ei ole järgitud seaduses sätestatud kohustuslikku vormi või ka kokkulepitud vormi ( vt 6.6.4 ja TsÜS § 83). Siin on võimalik lihtsalt tühine tehing. 3) Puudused sisus siin on võimalik nii tühine kui ka tühistatav tehing. Siin ei ole hõljuv tühisus võimalik. Kui me räägime tehingu kehtetusest, siis tuleb vahet teha tühisel tehingul ja tühistataval tehingul. Tühine tehing omakorda võib olla tingimusteta tühine või hõljuvalt tühine. Tühine tehing tähendab seda, et tehing on tühine algusest peale. Tühistatav tehing tähendab seda, et tehing kehtib tegemisel, kuid seda on võimalik pärast kehtetuks muuta. 8.2 Tehingu kehtetuse tagajärjed Tagajärg seisneb selles, et kehtetu tehing ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Olukord võib
(2) Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Tehingu osa võib tühistada, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühistatud osata. § 91. Isiku teadmine tühistamise alusest Kui isik tehingu tühistamise aluse olemasolust teadis või pidi teadma, siis loetakse tehingu tühistamise korral, et isik teadis tehingu kehtetusest. § 92. Eksimus (1) Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. (2) Tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. (3) Tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui:
(2) Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Tehingu osa võib tühistada, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühistatud osata. § 91. Isiku teadmine tühistamise alusest Kui isik tehingu tühistamise aluse olemasolust teadis või pidi teadma, siis loetakse tehingu tühistamise korral, et isik teadis tehingu kehtetusest. § 92. Eksimus (1) Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. (2) Tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel.
Kui riik tunnistab oma nõusoleku rahvusvahelise lepingu siduvuse kohta kehtetuks, laieneb kehtetus üldjuhul kogu lepingule. Nõusolekut lepingu siduvuse kohta ei või tühistada, kui riik kehtetuse alusest teadasaamise järel nõustub lepingu kehtivusega. VLÕK art. 69 (2)(b) ei näe rahvusvahelise lepingu kehtetuse ühese tagajärjena ette restitutio ad integrum`it, vaid sätestab, et enne lepingu kehtetusele osutamist heas usus tehtud toimingud ei muutu lepingu kehtetusest ebaseaduslikuks. Kohaldamine. Rahvusvahelist lepingut võidakse poolte kokkuleppel enne jõustamist ajutiselt kohaldada. VSS sätestab, et ajutine kohaldamine on lubatud vaid siis, kui sellega ei piirata isikute põhiõigusi ega vabadusi. Sõlmimine. Algab tekstis kokkuleppmisega. See toimub kahe- või mitmepoolsetel läbi- rääkimistel; rv organisatsiooni või selle allasutuse tööorganis; teksti vastuvõtmisega rv
annaabi.ee 
