uut jõudu. Tavaliselt on see kõüpsete inieste puhul liitev tegur. 5. Motivatsiooni aladmasi risk on väike. 6. On vähetõenäoline, et kaitsevajadus muutub nii tugevaks, et saavutab ohtliku taseme. Kehtestavat sõnumit saab edastada nii, et see ei kutsu teises esile ülemäära tugevaid kaitsehoiakuid. Kui teise jaoks on olukord väha stressitekitav, saab kasutada kaitsevajadust alandavaid meetode. Kehtestamisprotsess, mis on loodud selleks, et et aidata kehtestajal saada oma vajadused rahuldatud ning reageerida samas konstruktiivselt teise inimese oodatavale kaitsereaktsioonile, järgib kuut sammu: 1. Ettevalmistus 2. Kehtestamissõnumi saatmine 3. Vaikus 4. Kaitsereaktsiooni peegeldav kuulamine 5. Protsessi kordamine 6. Lahendusele keskendumine Viis sorti inimestevahelisi suhteid: 1. Väga toitvad suhted need annavad mu elule palju juurde 2. Kergelt toitvad suhted neil on teatav panus minu arengusse ja/või elu
Hinnangutevaba kirjeldamine on oluline selleks, et teisel inimesel ei tekiks rünnatava tunnet ja soovi ennast kaitsta. Kui selliseid reaktsioone ei esine, on teisel võimalik kuulata seda, mis kehtestajat häirib. Esitada tuleks objektiivne kirjeldav lause, hoidudes hinnangulistest, süüdistavatest ja absolutiseerivatest väidetest. Kokkuvõttev kehtestav soov järgneb hinnanguvabale kirjeldusele ning sisaldab selget ootust või soovi, millele kehtestajal on õigus. See öeldakse iseseisvana või lisatakse mõnele teisele kehtestamistehnikale. Teise käitumise konkreetse mõju selgitamine (tagajärjed) kehtestamisel tuleb sageli selgitada lastele, õpilastele või täiskasvanutele milline on nende käitumise mõju. Et inimesed kalduvad hindama situatsioone rohkem enda seisukohast, siis võib sellist toimunu tagajärgede kirjeldamist üsna sageli vaja minna. Taoline
saatjale avaldab. Teise inimese käitumist muuta püüdva sõnumi väljatöötamisel saab kehtestaja palju teada ka iseenda kohta. TOIMETULEK „SURU-SURU VASTU“ FENOMENIGA Oskus saata mõjukaid kehtestamissõnumeid hõlmab inimeste kaitsereaktsioonide ettenägemise ja nendega toime tulemise õppimist. Ühe suhtleja kaitsehoiak kaldub ka teises suhtlejas kaitsehoiakut esile kutsuma (see lõpeb agressiooni või võõrandumisega). Kehtestamisprotsess, mis on loodud selleks, et aidata kehtestajal saada oma vajadused rahuldatud ning reageerida samas konstruktiivselt teise inimese oodatavale kaitsereaktsioonile, järgib kuut sammu: 1. ettevalmistus 2. kehtestamissõnumi saatmine 3. vaikus 4. kaitsereaktsioonid peegeldav kuulamine 5. protsessi kordamine 6. lahendusele keskendumine. KEHTESTAMISVÕIMALUSTE LAIENDAMINE Kehtestavuse suurendamiseks on palju võimalusi: loomulikud kehtestused – mitteagressiivsed viisid oma vajaduste
Pakkumine võib samuti muutuda mõlemas suunas või samaks jääda, tulemuseks on tasakaalukoguse samasuunaline ja hinna vastassuunaline muutumine. Kui muutumised on erisuunalised, siis vt joonis 3.2 (seal igasugu muid ülesandeid ka). 8. Maksimum- ja miinimumhinnad Mõnikord toimub turgudel hindade reguleerimine, seega kehtestatakse teadlikult hind, mis on erinev tasakaaluhinnast. Miinimumhind -> tasakaaluhind. See tekitab kauba ülejäägi hinna kehtestajal (valitsusel) tuleb sekkuda ülejäägi kõrvaldamisse turult. Maksimumhind <- tasakaaluhind. Sel juhul tekib kauba puudujääk. Vt. Joonis 3.3. Miinimumhind tasakaaluhinnast kõrgem, maksimumhind tasakaaluhinnast madalam. Maksimumhind pakkuja ei tohi võtta ostja käest kõrgemat hinda kui see (kuigi vabal turul võiks saada kõrgemat hinda). Selline asi näiteks üüride ja rentide puhul. Miinimumhind sellega tahetakse kaitsta tootjat/pakkujat, eriti just kodumaist tootjat.
samasuunaline ja hinna vastassuunaline muutmine.
Keerukamad on olukorrad, kus mõlemad muutuvad kas sama-suunaliselt või vastassuunaliselt. Niisugustes
olukordades tuleb jälgida peale muutuse suuna ka muutuste ulatust.
8. Mõnikord toimub turgudel hindade reguleerimine, seega kehtestatakse teadlikult hind, mis on erinev
tasakaaluhinnast.
Miinimumhind > tasakaaluhind See tekitab kauba ülejäägi- tuleb hinna kehtestajal, (valitsusel) sekkuda
ülejäägi kõrvaldamisse turult.
Maksimumhind
või jätab metsamajandamiskava kehtestamata, kui metsamajandamiskava või selle koostamiseks kasutatud metsa inventeerimisandmed ei vasta käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele, ning annab metsamajandamiskava koos selle kehtestamise või kehtestamata jätmise otsusega tegevusloa omajale üle allkirja vastu või toimetab kätte väljastusteatega tähtkirjaga. (9) Kehtestajal on õigus anda tegevusloa omajale lisatähtaeg kehtestatava metsamajandamiskava puuduste kõrvaldamiseks. Selle võrra pikeneb käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud metsamajandamiskava kehtestamise aeg. (10) Metsamajandamiskava kehtestamise otsuses märgitakse: 1) käesoleva paragrahvi lõike 5 punktist 3 lähtudes uuendusraie pindala maksimaalne lubatud suurus raieliikide ja enamuspuuliikide kaupa eraldiste viisi;
tasakaalukoguse samasuunaline ja –hinna vastassuunaline muutmine. Keerukamad on olukorrad, kus mõlemad muutuvad kas samasuunaliselt või vastassuunaliselt. Niisugustes olukordades tuleb jälgida peale muutuse suuna ka muutuste ulatust. 8.Maksimum- ja miinimumhind Mõnikord toimub turgudel hindade reguleerimine, seega kehtestatakse teadlikult hind, mis on erinev tasakaaluhinnast. Miinimumhind on tasakaaluhinnast kõrgem hind. See tekitab kauba ülejäägi, sel juhul tuleb hinna kehtestajal, näiteks valitsusel sekkuda ülejäägi kõrvaldamisse turult. Maksimumhind on tasakaaluhinnast madalam hind. Sel juhul tekib turul tõenäoliselt kauba puudujääk. Üldiselt võib öelda, et kunstlikult kõrge või ka madal hind viib turud tasakaalust välja. 11 NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS 1.Nõudluse hinnaelastsuse olemus 2.Pakkumise hinnaelastsus 3
tamist või info edastamist takistava põhjuse ilmnemisel. Kõneedastuse lõpetamisel kasutatavad raadioväljendid on: ●● KUULDEL (OVER) – lõpetatakse kõne ning oodatakse vastust ●● OOTA (WAIT) – korrespondent pannakse ootele, et jätkata mõne sekun- di pärast. Pikema pausi puhul lisatakse raadioväljendi taha arv, mitu mi- nutit peab korrespondent vastuse saamiseks ootama nt OOTA 5 (WAIT 5). Sellisel juhul on oote kehtestajal kohustus ise ühendust võtta. ●● KÕIK (OUT) – lõpetatakse sideseanss. Tavaliselt lõpetatakse sideühen- dus väljakutsuja poolt. Näide Kirjeldus Eesti keeles Inglise keeles Sideseansi lõpetus (SIIN) – Mike Alfa viis – (THIS IS) – Mike Alfa Väljakutsutav JA1 Välja- KÕIK five – OUT kutsuja MA5
annaabi.ee 
