Tööleht – Viljastumine, embrüonaalne ja postembrüonaalne areng 1. Millised on inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi peamised erinevused? Spermatogenees on spermide küpsemine, aga ovogenees on munarakkude küpsemine. 2. Millised eelised on kehasisesel viljastumisel võrreldes kehavälisega? Sugurakkud on ebasoodsate väliskeskkonna tingimuste eest paremini kaitsutud. Munarakkude arv on tunduvalt väiksem. 3. Mida nimetatakse partenogeneesiks? Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Sellist nähtust nim. partenogeneesiks. Viimane esineb mõningatel alamatel loomadel (mesilastel,vesikirpudel) ja ka osadel taimedel (võilillel, kortslehel). 4. Kui kaua püsib viljastumisvõimelisena munarakk
Inimese sugurakkude areng ovo- ja spermatogeneesi erinevused ja sarnasused. Erinevused: *ovogeneesis toimub munaraku areng, spermatogeneesis seemneraku *ovogenees lõpeb juba looteeas, spermatogenees algab alles teismeeas Sarnasused: *mõlemad kestavad kuni on küpsed Kehasisese ja kehavälise viljastumise võrdlus millised on peamised erinevused? Inimese viljastumine (seos mentruaaltsükliga, suguküpsusega, vananemisega) (õp. lk. 116 joonised). *kehasisesel toimub kehaline kontakt, kehavälisel ei toimu *kehasisesel viljastumisel on järglasel kaks vanemat, kehavälisel vaid üks *kehasisesel viljastumisel on väike hulk järglasi, kehavälisel palju Naine on viljastumisvõimeline teisemeeas, kui algab menstruaaltsükkel- siis saab ta suguküpseks. Mees saab suguküpseks samuti teismeeas, kui hakatakse tootma spermatogeene. Vananedes jäävad nii naisel kui mehel sugurakud n-ö nõrgemaks ning lapse saamine pole enam nii lihtne. Naistel
Bio KT 1. Mida nim. Viljastumiseks? Muna, seemnerakud ja tuumad ühinevad 2. Millised eelised on kehasisesel viljastumisel võrreldes keha välisega?( võrdle rakkude arvu ) Kaitse. 3. Millises organis toimub viljastumine / või kus toimub viljastumine Munajuhas 4. Millist toimet omavad progesteroon ja österogeen? Kus need hormoonid tekivad? 5. Skeem, paljunemise jaotus / arengu jaotus. 6. Areng jaotub. Otsene/moondega,täismoondega ja vaegmoondega areng. Näited 7
loomad paljunemine Sugurakkude paljunevad ühinemist suguliselt. nimetatakse viljastumiseks. Viljastumine Kehasisesel jaguneb kaheks: viljastumisel on Kehasisene Kehasisene ja sugurakke vähe ja viljastumine toimub kehaväline. viljastumise ainult kehas, tõenäosus suur. kehaväline ainult väljas.Nt kudemine,
-) Ovulatsioonide lakkamist naisel nimetatakse menopausliks. -) Seemneraku arengut nimetatkase ja munaraku arengut. -) Eostega paljunemine on mittesuguline paljunemine. * 5. Osa Selgita pikemalt ja tooge võimalusel näiteid -) Kirjeldage kahte eelist, mis on kehavälisel viljastumisel võrreldes kehasisese viljastumisega? (2p) *) Kehavälisel viljastumisel on väljastumistõenäolsus palju suurem kui kehasisesel, sest korraga paisatakse välja palju viljastamisvalmis munarakke. *) Kehaväliel vlijastusel on võimalik saada kiiremini ja korraga rohkem järglasi, sest munarakke on palju ning järglasi aeneb seetõttuu rohkem ja ka kiiremini. -) Kirjeldage kahte eelist, mis on kehasisesel viljastumisel võrreldes kehavälise viljastumisega? (2p) *) Loode on ema sees kaitstud väliste kahjustuste eest. *) Organismi suure muutlikuse ja kohanemisvõimega ei mängita.
ontogenees" 1.Millisteks etappideks jaotub ontogenees? Ontogeneesi 3 etappi: Viljastumine - spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. Embrüogenees loote areng Postembrüogenees lootejärgne areng 2.Mis on partenogenees? Kellel see esineb? Partenogenees on uues organismi areng viljastumata munarakust. See esineb paljudel taime-ja loomarühmadel. Loomadest eriti selgrootutel. 3.Milline on järglaste arvukus kehasisesel ja kehavälisel viljastumisel ? Millest see sõltub? Kehasisene viljastamine-järglaste arv on suur, kuna küpseb palju sugurakke. Palju järglasi hukkub ebasoodsate tingimuste tõttu. Viljastumine on juhuslik. Kehaväline viljastamine-järglaste arv on väike, kuna küpseb vähem sugurakke. Järglased on kaitstud ebasoodsate tingimuste eest. Viljastumise tõenäosus on suurem. 4.Millised on embrüogeneesi etapid? Millised elundkonnad moodustuvad eri lootelehtedest?
a täisveelise eluviisiga vaalalised) või limaskestadelt (termoregulatoorne lõõtsutamine imetajad, roomajad, kahepaiksed). 2. Hõõrdumise vähendamine a) liigeste vahel olev liigesevõie b) pisaravedelik 3. Hüdrostaatiline toes kehas survestatud vedelik annab kehale kindla kuju nt erinevad ussid, naha veerikkuse seos kortsude vähesusega. 4. Vesi tagab ringelundkonna töö nt vere- ja lümfiringe. 5. Vesi kui viljastamis- ja arengukeskkond. Kehasisesel viljastamisel on keskkonnaks veerikas lima; roomajatel, lindudel ja imetajatel toimub areng vesikeskkonnas ehk amnionis. Amnioni vedeliku ülesanded: a) kaitse temperatuuri muutuste, mehaaniliste mõjutuste eest, b) välistab veekaotuse, c) vähendab ülslükkejõuga raskusjõu mõju, d) joogi- ja urineerimiskeskkond 6. Vesi osaleb meeleelundite töös: nt vees lahustunud kujul tajume maitset; vesi osaleb
Munaraku viljastumine toimub Munajuhas Vaegmoondelise arengu korral jääb ära Nuku staadium Naise rasedus vältab tavaliselt 40 nädalat Kalade areng on Moondeline Katteseemnetaimede embrüogeneesis moodustub Idu Platsenta moodustub emaka limaskesta Kõldkestaga kokkukasvamisel loote Millised eelised on kehasisesel viljastumisel Organismi hukkumise tõenäosus on võrreldes kehavälisega? väiksem, on kaitstud paremini ebasoodsate keskkonnatingimuste eest. Kirjeldage biogeneetilise reegli avaldumist Vähem kui kuu vanusel linnu embrüol lindude embrüogeneesis. on saba ja lõpusepilud (sarnaneb kalale),
Ontogenees-iga isendi individuaalne areng. Algab viljastumise hetkel ja lõpeb surmaga. Mittesugulise puhul vanemorganismist eraldumine, lõpeb ikka surmaga. Partenogees-uus organism areneb viljastumata munarakust. Esineb alamatel loomadel(mesilased, lehetäid) kui ka mõnedel taimedel(võilill, kortsleht) Kehaväline viljastumine-suurem hulk toimub vees. Sugurakkude kohtumine toimub vees juhuslikult. Sugurakud hävivad küllalt kiiresti. Vette heidetakse väga palju sugurakke. Kehasisesel viljastumisel viljastatakse vähem järglasi, kuna ka sugurakke on vähem, soodsate välistingimuste tõttu. Menstraaltsükkel-ligikaudu 28 päeva. Munarakk väljub munajuhasse umbes 14. päeval pärast menstruatsiooni. Munarakk viljastumisvõimeline umbes 36 tundi. Munaraku liikumine läbi munajuha emakasse kestab 4-5 päeva. Emakasse jõudes kas viljastunud või hukkunud. 6.- 7.-ndal päeval pärast viljastumist kinnitub emaka limaskestale. Inimese munarakk on võimeline viljastuma 12.-16
Viljastumine, embrüonaalne ja postembrüonaalne areng 1. Millised on inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi peamised erinevused? Spermatogenees toimub mitoosi teel, protsessi käigus tekib ühest spermatogoonist neli 23- kromosoomilist spermi. Ovogenees toimub meioosi teel, protsessi käigus tekib ühest ovogoonist üks 23-kromosoomiline munarakk. 2. Millised eelised on kehasisesel viljastumisel võrreldes kehavälisega? Sugurakud on ebasoodsate väliskeskkonna tingimuste eest parimini kaitstud, mis võimaldab munarakkude arvu hoida väiksemana. 3. Mida nimetatakse partenogeneesiks? Kui uus organism areneb viljastamata munarakust. 4. Kui kaua püsib viljastumisvõimelisena munarakk? Kui kaua seemnerakk? Munarakk püsib viljastumisvõimelisena 36 tundi, seemnerakk kuni kaks ööpäeva. 5. Kus toimub viljastumine? Viljastumine toimub munajuhas. 6
28 päevaga. e) otsene ja moondega areng Otsesel arengul on järglane kohe vanema sarnane (nt laps) Moondega arengul toimuvad kehaehituse muutused, enne kui saab vanema sarnaseks d) kehaväline ja kehasisene viljastumine Kehavälisel viljastumisel viljastatakse munarakk väljaspool organismi. Sugurakkude arv on suur, kuid võivad ebasoodsates oludes hukkuda juba enne viljastumist. Viljastumise tõenäosus on väike. Suguhaiguste ülekandumise tõenäosus on väike. Kehasisesel viljastumisel viljastatakse munarakk emaorganismi sees. Sugurakkude arv on väike, sest sugurakud on väliskeskkonna eest paremini kaitstud. Viljastumise tõenäosus on suur. Suguhaiguste ülekandumise tõenäosus on suur. f) bioloogiline ja kliiniline surm Bioloogiline surm on organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine. Kliiniline surm on bioloogilise surma eelne seisund, mis väljendub südame töö ja
Teised eelsoodumusega haigused on nt suhkruhaigus, kõrgvererõhutõbi, lühinägelikkus, skisofreenia. 41. Mis on sugulise ja mittesugulise paljunemise erinevused? Mittesugulisel pärineb pärilik info ainult ühelt vanemalt, sest uus organism areneb ainult ühest vanemast, aga sugulise paljunemise korral pärineb pärilik info kahelt vanemalt, sest sugurakkude tuumade ühinemisel areneb uus isend. 42. Mis eelised on kehasisesel viljastumisel kehavälise viljastumise ees? Küpseb vähem sugurakke, aga viljastumise tõenäosus on suurem ning on paremini kaitstud väliste keskkonnategurite eest. 43. Mis erinevus on otsesel ja moondelisel arengul? Otsese arengu korral organism sünnib või koorub täiskasvanud organismiga sarnasena ning saavutab suguküpsuse ilma selgelt eristatavate vaheetappideta, aga moondelise
20. Inimese sügoot on diploidse kromosoomistikuga. 21. Tavalise 28-päevalise menstruaaltsükli kõrval esinevad mõnel naisel ka 21 või 35 päeva pikkused tsüklid. 22. Kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustub platsenta 23. Inimese ontogenees algab viljastumisega ja lõppeb surmaga 24. Ovulatsioon lakkamist naisel nimetatakse menopausiks Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25. Millised eelised on kehasisesel viljastumisel võrreldes kehavälisega? Organismi hukkumise tõenäosus on väiksem, on kaitstud paremini ebasoodsate keskkonnatingimuste eest. 26. Kirjeldage biogeneetilise reegli avaldumist lindude embrüogeneesis. Vähem kui kuu vanusel linnu embrüol on saba ja lõpusepilud (sarnaneb kalale), mis peatselt kaovad, kuid saba püsib ning teisel kuul hakkavad ka jäsemed kujunema. 27. Kuidas avaldub vananemine elu organiseerituse eri tasemel?
· Geograafiline barjäär- potentsiaalselt ristuvad liigid ei puutu omavahel kokku. · Ökoloogiline barjäär- erinevused paljunemisaegades ja kohtades · Etoloogiline barjääe- loomadel partneri identifitseerimine värvuse, häälitsuste, suuruse, lõhna alusel. Taimede tolmukatel liigispetsiifiline ligimeelitamine. · Sugelundite sobimatus (kehtib putukate kohta) · Võõraste sugurakkude hukkumine teise liigi suguteedes kehasisesel viljastumisel. Postsügootsed (viljastumisjärgne): · Iseeneslikud abordid. Näiteks kui Euroopa naarits ristub Ameerika naaritsaga. · Hübriidide viljatus. Näiteks muul. · Hübriidide alakohasus- viljakad ainult vanematega või omavahel ristumisel. Omadustelt jäävad vanematele alla. Näiteks: liger, leopon, zebron. · Mõnel juhul hübriidide püsivus. Näiteks apelisn (pomelo+mandariin) LIIGI TEKE Võimalused:
21.kromosoomi patoloogia ehk downi sündroom. Esineb näiteks ka 18. ja 13.kromosoomi patoloogiat, kuid needhukkuvad juba enamasti looteeas. 11. Spermid on viljastumisvõimelised 3-5 päeva peale vahekorda. 12. Peale ovulatsiooni on munarakk viljastumisvõimeline umbes 12 tunni jooksul. 13. Kehavälisel viljastumisel on sugurakkude viljastamine suur, sellepärast, et sugurakud võivad väljaspool keha olevates ebasoodsates tingimustes hukkuda juba enne seda, kui toimub viljastamine. Kehasisesel viljastumisel on sugurakkude arv väike, sest viljastumine toimub emaslooma keha sees, siis on ka sugurakud kui ka viljastunud munarakud väliskeskkonna eest paremini kaitstud. Viljastumine on samatõhus, selle tõttu ei pea ka sugurakke nii suures hulgas tootma. 14. Mõnedel kehasisese viljastumisega paljunevatel loomadel võivad esineda ka mõlema sugupoole paljunemisorganid. See tähendab, et ühes ja samas organismis on olemas nii emas- kui ka isassugurakke tootvad organid
- ga seemnes. 50. Maisi postembrüogenees algab seemne idanemisega ja lõpeb vananemise-ga (taim ei kasva enam). 51. Kapsaliblika embrüogenees algab munaraku viljastumisega ja lõpeb munast koorumise-ga. 52. Inimese postembrüogenees algab sünniga ja lõpeb surmaga. 53. Miks emaahven peab tekitama ligi miljon munarakku, aga elevant vaid mõnikümmend, kuigi mõlema liigi arvukus aastate jooksul ei muutu? Ahvenal kehaväline viljastumine elevandil aga kehasisene. Kehasisesel on viljastumise tõenäosus suurem. 54. Kehasisene viljastumine esineb: kaladel, roomajatel, putukatel, konnadel, imetajatel, lindudel, õistaimedel. (Kirjutage õiged välja) Imetajatel, roomajatel, lindudel, putukatel. 55. Kehaväline viljastumine on evolutsiooniliselt varasem või hilisem? Varasem (võimalik vaid veekeskonnas). 56. Miks on feromoonid (lõhnad) loomadele vajalikud? Et oma liigikaaslasi ära tunda 57. Miks on loomadel kujunenud keerukad pulmamängud
Menstruatsioon- emaka veresoonterikka limaskesta pindmise kihi perioodiline eraldamine organismist Ovulatsioon- küpse munaraku eraldumine munasarjast, munarakk suunatakse munajuha lehtri kaudu munajuhasse, kus toimub viljastumine Viljastatud munarakk- sügoot ONTOGENEES- isendi areng tekkimise hetkest kuni surmani Viljastumine: sugurakkude tuumade liitumine, tekib sügoot. Taastatakse diploidsus, määratakse sugu Kehavälisel viljastumisel kohtuvad sugurakud väliskeskkonnas, kehasisesel viljastumisel emasloomas. Lõigustumine: sügoodi e viljastatud munaraku jagunemine, mitoosi teel. Lõigustumise algul tekib kobarloode ehk moorula, hiljem õõnsusega ja üherakukihiline blastula ehk põisloode. Inimese puhul on põisloode blastotsüst. Gastrulatsioon: kujuneb karikloode ehk gastrula. Karikloote rakud on juba eristatavad ja on eristatavad lootelehed. Välimine looteleht- närvisüsteem, nahk, meeleelundid
Organismi tasandil 1) Termoregulatoorne st vee aurumine. Taimedel läbi õhulõhede transpiratsioon. Vee aurumine võib toimuda: a. Nahalt (higistamine) b. Limaskestadelt (termoregulatoorne lõõtsutamine) 2) Hõõrdumise vähendamine 3) Hüdrostaatiline toes kehas survestatud vedelik annab kehale kindla kuju 4) Vesi tagab ringelundkonna töö (nt lümfi ja vereringe) 5) Vesi kui viljastamis- ja arengukeskkond. Kehasisesel viljastamisel toimub viljastamine veerikkas limas. Roomajatel, lindudel ja imetajatel toimub areng vesikeskkonnas ehk amnionis. Amnioni vedeliku ülesanded: a. Kaitse temperatuuri muutuste, mehaaniliste mõjutuste eest b. Välistab veekaotuse c. Vähendab üleslükkejõuga raskusjõu mõju d. Joogi- ja urineerimiskeskkond 6) Vesi osaleb meeleelundite töös. Vees lahustunud kujul tajume maitset. Vesi osaleb kuulmises
annaabi.ee 
