Küsimused paljunemise kontrolltööks 1.Mille poolest erinevad: a) keha- ja sugurakud Keharakkudel on 46 kromosoomi, sugurakkudel on 23 kromosoomi. Sugurakke on vaja ainult paljunemiseks. Sugurakud on kehavõõrad. b) autosoomid ja sugukromosoomid Autosoomid ei määra sugu. Sugukromosoomid on X- ja Y-kromosoomid, määravad soo. c) mitoos ja meioos Mitoosil tekivad keharakud. Meioosil tekivad sugurakud. Mitoosil 4 faasi, meioosil 8 faasi. Mitoosil tekib 2 samasugust rakku, meioosil 4 erinevat rakku.
Eukariootsetel Rakkude jagunemisel eristatakse igast etappe: 1. Karüokinees rakutuuma sisemiku ära jaotumine 2. Tsütokinees tsütoplasma ära jaotamine. Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nimetatakse rakutsükliks. Mitoos mitoosiks nimetatakse eukarüootsete rakkude jagunemise vormi, mille käigus tagatakse kromosoomide arvude muutumatus tütarrakkudes. Mitoos toimub keharakkudel (somaatilised rakud). Kokku on 2x23 kromosoomi. Mitoosi teel tagatakse et ühest rakust saab kaks rakku ja mõlemas on ikka 2x23 kromosoomi. Kahe mitoosi vahele jäävat ajavahemikku nimetatakse interfaasiks. Interfaasi saab jagada kolmeks: G1 siin rakk kasvab ja areneb, organellide arv suureneb; S ja G2 - rakk hakkab jagunema uueks paljunemiseks Interfaasis osad rakud edasi ei arene pärast G1. Ta diferentseerub vastava koe rakuks. Osa
Kuna toit sisaldab alati ka mitteomastatavaid süsivesikuid, siis on täiskasvanu ööpäevane vajadus 300-400 g Soovitused süsivesikute tarbimiseks · Pärast süsivesikud sisaldava toidu söömist algab seeduvate süsivesikute lõhustumine monosahhariidideks, põhiliselt glükoosiks, ning nende imendumine verre · Glükoos on parimaks energiaallikaks peaaegu kõikidele keharakkudel · Vere glükoosisisalduse tõusule reageerivad maks ja pankrease hormoonid, hakates seda talletama ja kasutama · Nii saavutab vere glükoosisisaldus peaaegu esialgse taseme ca 2-3 t möödudes Soovitused kiudainete tarbimiseks · Kiudainetel on oluline roll inimese seedetalitluses · Toidukiudained on süsivesikute osa, mis ei seedu ja väljuvad enamasti täpselt samal kujul, kuid on väga vajalikud organismi normaalseks seedetegevuseks
➔ rasvlahustuvad hormoonid on enamasti STEROIDID - neerupealse koore hormoonid - ka PROSTAGLANDIINIRÜHMA ained on rasvlahustuvad, mõnigad neist hormoonide hulgas. ● hormoonide AV-d ja toimet organismis uurib ENDOKRINOLOOGIA. ● on rangelt spetsiifilise toimega, s.t. et igale hormoonile on kohandunud reageerima ainult teatud elundid või efektoroganid, milles on nn. „märklaudrakud“ ehk sihtorganid. ➔ enamusel keharakkudel on retseptorid ühe või mitme hormooni vastuvõtuks. 1 ● Inertne süsteem: aeglasema käivitumise ja toime lõppemisga kui NS (võrreldes NS toimega on hormooni toime inertsem - neuroni toime kestab millisekundi, hormoonid mõjuvad aga tunde ja veel kauemgi.
RNA ja valkude molekule. Esinevad mitokondrites, kloroplastides ja seotud kujul tsütoplasmas (tsütoskletil ja karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul). Põhiülesanne valkude sünteesi tagamine polüsoomsel kujul. Taime, looma ja seeneraku võrdlus Ehituslikult Tunnus Taimerakk Seenerakk Loomarakk Keharakkudel puudub, Esineb (koosneb Esineb (koosneb munarakkudel esineb Rakukest tseluloosist, kitiinist, mannaanist) (koosneb lubisooladest, ligniinist) valkudest) Tärklis, osades
Taimerakkude puhul eristatakse esikestasid ja teiskestasid. Esikestad moodustuvad esimesena, teiskestad hiljem. Esikest on välimine, teiskest sisemine. Rakuseina mõistet ei ole soovitatav kasutada, kuna ta on väga spetsiifilise tähendusega. 2. Seenerakud kestad on täiesti olemas. Seenerakkude kestad koosnevad valkudest, kitiinist, ja süsivesikust nimega mannaan. 3. Loomarakud hulkraksete organismide keharakkudel kestasid ei ole. Kestad esinevad munarakkudel. Kestad, mida tekitab munarakk ise (alati kõikidel munarakudel). Kestad mille tekitavad munasarjarakud või abirakud (nt putukate munarakud, sipelgad). Kestad mis tekivad munajuhas (nt lindude munarakkudel lubikest e munakoor, valkkest ehk munavalge) 4. Protistid kestasid ei ole amööbidel ja limaseentel. Kingloomal, silmviburlasel on olemas. Rakukestade ülesanded 1
tRNA aktiveeritud aminohappejääkide seondumine ja transport ribosoomidele; rRNA osalemine geenide aktivatsioonil ja aidata kaasa tuumakeses sünteesitud RNA fraktsioonide edasi transpordil tsütoplasmasse. Tõendid selle kohta, et DNA on pärilikkusaine: · katsed bakteriga mittehomoloogilise kombinatiivse muutlikkuse juhtudel. On tõestatud DNA ülekanne. · sugurakkudes on DNA hulk poole väiksem kui keharakkudel, sest uus organism tekib sugurakkude ühinemisel ja DNA sisaldus taastub. · UV-st tingitud mutatsioon ilmnes siis, kui kasutati DNA neeldumismaximumile vastavat UV. BIOAKTIIVSED AINED ....on ained, milledel on teatud mõju ainevahetusele st. neil on regulatiivne toime metaboolsetele protsessidele. a) endogeensed e organismis sünteesitud (ensüümid ja hormoonid) b) eksogeensed e kehavälised (vitamiinid) ENSÜÜMID Ensüüm en zume st pärmiraku sees (kreeka k)
tRNA – aktiveeritud aminohappejääkide seondumine ja transport ribosoomidele; rRNA – osalemine geenide aktivatsioonil ja aidata kaasa tuumakeses sünteesitud RNA fraktsioonide edasi transpordil tsütoplasmasse. Tõendid selle kohta, et DNA on pärilikkusaine: katsed bakteriga mittehomoloogilise kombinatiivse muutlikkuse juhtudel. On tõestatud DNA ülekanne. sugurakkudes on DNA hulk poole väiksem kui keharakkudel, sest uus organism tekib sugurakkude ühinemisel ja DNA sisaldus taastub. UV-st tingitud mutatsioon ilmnes siis, kui kasutati DNA neeldumismaximumile vastavat UV. BIOAKTIIVSED AINED ….on ained, milledel on teatud mõju ainevahetusele st. neil on regulatiivne toime metaboolsetele protsessidele. a) endogeensed e organismis sünteesitud (ensüümid ja hormoonid) b) eksogeensed e kehavälised (vitamiinid) ENSÜÜMID Ensüüm – en zume st pärmiraku sees (kreeka k)
tRNA aktiveeritud aminohappejääkide seondumine ja transport ribosoomidele; rRNA osalemine geenide aktivatsioonil ja aidata kaasa tuumakeses sünteesitud RNA fraktsioonide edasi transpordil tsütoplasmasse. Tõendid selle kohta, et DNA on pärilikkusaine: · katsed bakteriga mittehomoloogilise kombinatiivse muutlikkuse juhtudel. On tõestatud DNA ülekanne. · sugurakkudes on DNA hulk poole väiksem kui keharakkudel, sest uus organism tekib sugurakkude ühinemisel ja DNA sisaldus taastub. · UV-st tingitud mutatsioon ilmnes siis, kui kasutati DNA neeldumismaximumile vastavat UV. BIOAKTIIVSED AINED ....on ained, milledel on teatud mõju ainevahetusele st. neil on regulatiivne toime metaboolsetele protsessidele. a) endogeensed e organismis sünteesitud (ensüümid ja hormoonid) b) eksogeensed e kehavälised (vitamiinid) ENSÜÜMID Ensüüm en zume st pärmiraku sees (kreeka k)
d) Jääkide kogumiskoht e) Pidevas ringliikumises ja see võimaldab raku mõõtmete potensiaalset suurendamist Ribosoomid ...molekulkompleksid, mis koosnevad 2 ehitusüksusest ja sisaldavad ribosoomi, RNA ja valkude molekule. Esinevad mitokondrites ja tsütoplasmas. Taime-, looma- ja seeneraku võrdlus Tunnus Taimerakk Seenerakk Loomarakk Rakukest + koosneb + koosneb kitiinist, Keharakkudel tselluloosist, ligniinist mannaanist puudub, munarakkudel esineb. Koosneb lubisooladest, valkudest
mRNA info viimine tuumast valgu sünteesikohta ribosoomidele; tRNA aktiveeritud aminohappejääkide seondumine ja transport ribosoomidele; rRNA osalemine geenide aktivatsioonil ja aidata kaasa tuumakeses sünteesitud RNA fraktsioonide edasi transpordil tsütoplasmasse. Tõendid selle kohta, et DNA on pärilikkusaine: · katsed bakteriga mittehomoloogilise kombinatiivse muutlikkuse juhtudel. On tõestatud DNA ülekanne. · sugurakkudes on DNA hulk poole väiksem kui keharakkudel, sest uus organism tekib sugurakkude ühinemisel ja DNA sisaldus taastub. · UV-st tingitud mutatsioon ilmnes siis, kui kasutati DNA neeldumismaximumile vastavat UV. BIOAKTIIVSED AINED ....on ained, milledel on teatud mõju ainevahetusele st. neil on regulatiivne toime metaboolsetele protsessidele. a) endogeensed e organismis sünteesitud (ensüümid ja hormoonid) b) eksogeensed e kehavälised (vitamiinid) ENSÜÜMID Ensüüm en zume st pärmiraku sees (kreeka k)
Ülesanded: ringliikumisega seob raku tervikuks. On ainevahetuskeskkond ja säilituskeskkond (säilitab nii varusid kui jääke). Tabel 2. Taime-, looma- ja seeneraku võrdlus Tunnus taimerakk seenerakk loomarakk Varusüsivesik tärklis glükogeen glükogeen Rakukest Koosneb Koosneb kitiinist, Keharakkudel pole tselluloosist, mannaanist (hulkraksed) pektiinist, ligniinist plastiidid 4 tüüpi Ei ole Ei ole tsentrioolid - +/- + vakuool 1 suur vesipõhine Mitu väikest, Mitu väikest,
annaabi.ee 
