Vabariigi tingimustes 1919. aastal. Kui 20. saj algul oli TÜ venekeelne, siis 1920ndate aastate keskel peeti juba 60 % loengutest eesti keeles. 1925. Aastal võeti vastu TÜ seadus – ülikool valis ise rektori ja muud ametimehed, kes kinnitati valitsuse poolt. Ülikooli struktuuri kuulusid siis usu-, arsti-, õigus-, filosoofia-, matemaatika ja loodus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond. 1928. aastal avati uue haruna Kehakasvatuse Instituut, 1938. aastal majandusteaduskond ning Riigikaitselise Õpetuse Instituut. Aastail 1919–1939 lõpetas Tartu Ülikooli 5751 üliõpilast, kellest umbes veerand olid naised. Suur osa üliõpilaskonnast oli koondunud akadeemilistesse seltsidesse ja korporatsioonidesse. Mitte vähem oluline sellest, et ülikool andis Eestile advokaate, arste, usuteadlasi, agronoome jt, oli oma õppejõudude ja teadlaskaadri väljakujunemine.
Noorkotkad olid Kaitseliidu noorteorganisatsioon ja samuti rõhutatult skautlik organisatsioon. Samuti kodutütred gaidlik organisatsioon. Need loodi 1930ndate alguses. TEADUS 1919.a. avati Tartu Ülikool eestikeelsena üleminekuajaga - kui 20. saj algul oli TÜ venekeelne, siis 1920ndate aastate keskel peeti juba 60 % loengutest eesti keeles. Ülikoolis töötas usu-, arsti-, õigus-, filosoofia, matemaatika-loodusteadus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond. 1928.a. avati uue haruna Kehakasvatuse Instituut. Õigusteaduskonnast eraldus majandusteaduskond. 1925 TÜ seadus – ülikool valis ise rektori ja muud ametimehed, kes kinnitati valitsuse poolt. Rahvuslike teaduste arendamiseks avati mitmeid uusi õppetoole, rajati eesti keele, läänemere- soome ja uurali keelte, eesti ja üldise kirjanduse, eesti ja võrdleva rahvaluule, Eesti ja naabermaade arheoloogia, Eesti ja Põhjamaade ajaloo ning pedagoogika professuur.
gümnaasium. 1919. aasta 1. detsembril avati Tartu Ülikool eestikeelsena. Õppejõududeks olid Soome ja Rootsi teadlased, 1932. aastaks, kooli 300. juubeliks, olid õppejõududeks juba valdavalt noored eesti teadlased. Iseseisvusaja jooksul lisandusid senistele teaduskondadele (usu-, arsti-, õiguse-, filosoofia- ja matemaatika-loodusteaduskond) veel põllumajandus- ja loomaarstiteadus- kond. Eraldusid veel kehakasvatuse instituut ja majandusteaduskond. Õppejõudude ja üliõpilaste arv kasvas: 1919. aastal oli üliõpilasi 347 ja õppejõude 74, siis 1938. aastal olid vastavad arvud 3227 ja 385. Kultuurkapital 1925. aastal loodi kunsti ja kultuuriüritusi toetav fond, kuhu laekus seaduse järgi kindel protsent viinamüügi tulust, tubakaaktsiisist, lõbustusmaksust ja välispasside väljastamise tasust. Kapitali
kirjutas · Kehaliste harjutuste füsioloogilist · Friedrich ludwig Jahn toimet organismile · Adolf Spiess · Johann Christoph Fridedrich Guths- 26.Esimene kõrgem kehalise kasvatuse alast Muths haridust andev õppeastus(1804) · Rootsi kuninglik kehakasvatuse 7.Friedrich Föbel (1782-1852) tegi ära suure instituut töö: · Berliini ülikool · Laste (liikumis) mängude kogumisel · Kopenhageni kuninglik Sõjaväe ja süstematiseerimisel võimlemise instituut · Koolide tunniskeemide koostamisel · Riistharjutuste kogumisel ja 27.Taani võimlemissüsteemi looja oli: kirjapanekul · Hjalmar Ling
rahvaülikoolid. See liikumine sai alguse Taanist ja jõudis Soome kaudu Eestisse sajandivahetusel. Kõrgharidus. Iseseisva Eesti esimeseks kõrgema teadusliku hariduse andjaks ja teadusliku uurimistöö keskuseks kujunes Tartu Ülikool. Alguses töötas ülikool ajutise põhikirja alusel, lisaks varasematele usu-, arsti-, õigus-, filosoofia- ja matemaatika-loodusteaduskonnale avati veel põllumajandus- ning loomaarstiteaduskond. 1928.a. uus haru Kehakasvatuse Instituut. Tartu Ülikoolis valmistati ette keskkoolide ja gümnaasiumide õpetajaid. Kõrgema pedagoogilise hariduse omandamiseks tuli sooritada kutse-eksamid ja võtta osa üheaastase Didaktikalis-Metoodilise Seminari tööst. Tung kõrghariduse järele kasvas, sisseastumisel kehtestati võistluseksamid. Teistest kõrgkoolidest märgin ära inseneride ettevalmistamiseks Tallinna Tehnikaülikool, kunstiharidust võis omandada Riigi Kõrgemas Kunstikoolis,
pärast üldhariduslikus keskkoolis. Näiteks 1938. aastal sai nendest, kes soovisid keskkoolis edasi õppida, selle võimaluse osaliseks vaid ca 60%. Keskkool oli maksuline. 1936. aastal muutus keskkoolide keelepoliitika: esimese võõrkeelena legaliseeritakse saksa keele asemel inglise keel. ·Eesti Vabariigi Tartu Ülikool- Ülikooli struktuuri kuulusid siis usu-, arsti-, õigus-, filosoofia-, matemaatika ja loodus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond. 1928. aastal avati uue haruna Kehakasvatuse Instituut, 1938. aastal majandusteaduskond ning Riigikaitselise Õpetuse Instituut. Aastail 19191939 lõpetas Tartu Ülikooli 5751 üliõpilast, kellest umbes veerand olid naised. Suur osa üliõpilaskonnast oli koondunud akadeemilistesse seltsidesse ja korporatsioonidesse. Mitte vähem oluline sellest, et ülikool andis Eestile advokaate, arste, usuteadlasi, agronoome jt, oli oma õppejõudude ja teadlaskaadri väljakujunemine. ·Teised kõrgkoolid- insenerid tulid Tallinna Tehnikumist (1938
kasvatus muudeti armees kohustuslikuks. Rootsi võimlemissüsteemis peeti väga oluliseks harjutusi, mis kindlustasid inimese keha arenemise ja tugevnemise; väga tähtsaks peeti rühi kujundamist. Võeti kasutusele originaalsed võimlemis-riistad (nn rootsi riistad): varbsein, poom, võimlemispink ja kast, hoolaud/trampliin. Kehalise kasvatuse tund algas soojendus- ja lõppes lõdvestusharjutustega. Per Henrik Lingi: sai kohustuseks luua rootsi võimlemissusteem. Stochkolmi Kuningliku Kehakasvatuse Instituudi esimene rektor. Kavandas 4-osalise võimlemissusteemi: pedagoogiline, ortopeediline, sõjaväeline ja esteetiline võimlemine. Esimene inimorganismi ehitust ja talitlust arvestav kehaliste harjutuste süsteem. Väitis, et võimlemisega tuleb alustada juba lapseeas. Hjalmar Lingi: oluline osa võimlemisriistade loomises. Koostas erinevaid tunniskeeme, võitles kehalise kasvatuse õppekavva võtmise eest, organiseeris kehalise kasvatuse õpetajate ettevalmistust.
õpilasi. Tähtsaimad kutsekeskkoolid: Tartu Tööstuskool, Tartu Kommerts- ja Kaubanduskool, Tallinna Linna Naiskutsekool, Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut, Tallinna Merekool. 1939-1940 oli Eestis 177 kutsekooli, kus õppis 13 032 õpilast. Kõrgharidus: 1919. aastal avati Tartu Ülikool eestikeelsena. Ülikoolis töötas: usu-, arsti-, õigus-, filosoofia-, matemaatika-loodusteadus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond ja hiljem kehakasvatuse instituut. 1925 TÜ seadus- Ülikool valis ise rektori ja muud ametimehed, kes kinnitati valitsuse poolt. Rahvuslike teaduste arendamiseks avati mitmeid uusi õppetoole, rajati eesti keele, läänemere- soome ja uurali keelte, eesti ja üldise kirjanduse, eesti ja võrdleva rahvaluule, Eesti ja naabermaade arheoloogia, Eesti ja Põhjamaade ajaloo ning pedagoogika professuur. TÜ EESMÄRK: Esialgu õppetöö, seejärel teadus. Teised kõrgkoolid:
1934 aastast oli kohustuslik 4klassiline algkool, soovi korral 5klassiline keskkool ja kolmeklassiline gümnaasium. Ja asi läks muide veelgi keerulisemaks, kuid lõpuks tihenes sõel, mis selekteeris ülikooliastuaid piisavalt. Kutsehariduse tase ja nõudlus aga aina tõusis. 1. detsembes 1919avati Tartu Ülikool eestikeelsena. Puudu oli esialgu nii eestikeelsest õppekirjandusest kui ka õppejõududest. Tavateaduskondadele lisandusid veel põllumajandus ja loomaarstiteaduskond, hargnesid kehakasvatuse instituut, majandusteaduskond, erinevad rahvusteadused. Tehnilist kõrgharidust sai Tallinna tehnikaülikoolis, aga oli ka kõrgem kunstikool, kõrgem muusikakool ja konservatoorium, ka sõjakool. ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia. Teadustöö taaskäivitamine ei olnud lihtne. Ülikoolide ja instituutidega tegid tihedat koostööd teadusseltsid, osad äratatai uuele elule (nt Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate selts,), teised
annaabi.ee 
