Kihtvulkaan- valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Maavärin- kivimis kuhjunud elastsete pingete lahendumisel tekkiv maapinna vibratsioon ja nihkumine. Epitsenter- maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal olev punkt maapinnal. Mineraal- looduslik tahke kristallstruktuuriga lihtaine või keemline ühend. Tardkivim- magma tardumisel tekkinud kivimid. Settekivim- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid.. Moondekivim- maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivimid. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. Maalihe- suure pinnasetüki liikumine mööda nõlva alla.
nimetuses lõppliide aan. 1 meta 2 eta 3 propa 4 buta 5 penta Alkaanide esindajad Metaan CH4 - Soogaas, maagaas, kaevandusgaas Kasutatakse majapidamis gaasina Nafta on süsivesinike segu. Naftast toodetakse: bensiini, petrooliumi, kütteõli, diislit Parafiinid on tahked alkaanid, kus süsinike arv on üle 20. Valmistatakse: küünlad, parafiinmähised OA Leidmine orgaanilistes ainetes Iga keemiline side vesinikud vähendab süsinike oksudatsiooni astet ühe ühiku võrra. Iga keemline side: O suurendab ühe ühiku võrra N Halogeeniga (vii A) Alkeenid Alkeenides on süsiniku aatomite vahel kaksik side, nimetuse lõppliide on een Alkeenid põlevad Alkeenide esindajad Eteen CH2= ch2 Värvuseta, nõrga meeldiva lõhnaga, gaasilises olekus Toodetakse: polüetüleeni (kilekotid, kasvuhoone kile), äädikahape, etanool Karuteen Sisaldab 11 kaksiksidet On värvaine, msi põhjustab taimeosade kollase, oranzi ja punase värvuse porgand
Nähtav valgus ,mis tekitab nägemisaistingu ja inimene saab vaadelda ümbritsevat keskkonda oma silmadega. Ultravioletkiirgus ehk ultravalgus, nähtamatu inimsilmale ning see on inimorganismile väiksemalgi määral kahjulik. Ning ka infrapunakiirgus e infravalgus , osa valgusest, mis kannab edasi soojust ja teda nimetatakse seetõttu ka soojuskiirguseks.Valgusel on veel mitmeidki toimeid peale soojusliku toime . Keemiline toime ,mille tõttu muutub keemline koostis aineosakestel. Lisaks elektriline toime, see lööb elektronid aatomitest lahti .Ning ka mehhaaniline toime , mis avaldab kehadele rõhku (jõudu). Valguselevimist nimetatakse valguseenergia edasikandumist ning valgus saab levida sirgjooneliselt ( ühtlases keskkonnas ). Valgusvihk on paljude valguskiirte kogum ja valgusvihke võib olla : hajuvaid kiired eemalduvad üksteisest, koonduvaid kiired lähenevad üksteisele ning lõpus lõikuvad , paralleelsed
vesinikioone. · Üheprootoniline hape hape, milles vesinikku on üks. · Mitmeprootoniline hape happe, milles on mitu vesinikku. · Alus keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse hüdroksiidioone. · Leelis aktiivsete metallide alused. · Lihtsool metall + happejääk (kõige tavalisem sool) · Vesinikside keemline side, miile moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga (võib tekkida ka suurte molekulide erinevate osade vahel). · Kristallhüdraat kristalne aine, mille koostisse kuuluvad ka vee molekulid. · Neutralisatsioon aluse ja happe vahelist reaktsioon, mille tulemusena tekkivad sool ja vesi. 2
Seeneretk Riisikad Riisikad on mükoriisat moodustavad metsaseened, selle seenerühma kõige olulisem tundemärk on piimmahl, mis seene lõikamisel välja valgub. Piimmahlas õhuhapniku toimel tekkiv keemline värvimuutus on liikide määramisel suureks abiks. Paljud heade söögiseentena tuntud riisikad on toorelt kibedad ja lausa mürgised. Porgandriisikas Kübar oranzikaspunane, veidi kleepuv, serv sügavalt sisse rullunud. Jalg lühike ja oranz, kaetud valgete ebemete ja aukudega. Eoslehed on hele- oranzid. Söödav värskelt. Kuuseriisikas Kübar ja vars vigastuse korral muutub vigastatud kohast rohekaks. Seenejalg on oranzi värvi.
-) Hulkraksed organismid tekkisid aguaegkonnas. -) Lõhestav valik seiseb kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises. -) RNA moodustumine oli elutekke esimene aste. -) Uus täiuslikum organismitüüp võimaldab asustada uusi keskkondi. -) Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. * 3. Osa Leidke kõige õigem vastusevariant (kirjutan vaid õiged vastused) (1p) -) Elu tekkele eelnes: keemline evolutsioon. -) Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on organismidele: kahjulikud. -) Esimesed Aafrikast välja rännanud inimlased olid: püstised inimesed. -) Esimesed elusolendid ilmusid Maale umbes: 4 miljardit aastat tagasi. -) Kaasaegsed inimesed kuuluvad liiki: tark inimene. -) Linnud põlvnevad: roomajatest. -) Linnu tiib ja inimese käsi on: homoloogilised. -) Mikroevolutsioon on: liigisisesed evolutsioonilised muutused.
vibratsioon ja nihkumine. tekivad happed, mis lagundavad mulla Epitsenter- maavärina tekkekoha ehk mineraalosa vees lahustuvateks ühenditeks, kolde ehk hüpotsentri kohal olev punkt mis mullas liikuvate vete mõjul uhutakse maapinnal. mullast välja. Sellega langeb mulla Mineraal- looduslik tahke keemiline viljakus. Leetumine esineb kristallstruktuuriga lihtaine või keemline happelises keskkonnas. ühend. Kamardumine- mulla tekkeprotsess, mille Kivim- loodusliku tekkega mineraalide käigus tekib mulla huumushorisont. kivistunud mass. Toimub mõõdukas kliimas, kus Maak- kivim või mineraal, mis omab keemiliste elementide rikastel majanduslikku väärtust lähtekivimitel kasvab palju rohttaimi
5. Esitage katabolismi ja anabolismi energeetilist vahekorda kujutav skeem. Iseloomustage, mis tüüpi keemilised reaktsioonid domineerivad a) katabolismis b) anabolismis? Organismi ainevahetuses kulgeb samaaegselt kaks, olemuselt vastandlikku kuid omaevahel tihedalt seotud protsessi: katabolism ja anabolism. Ühe produktid on teise lähteaineteks. Normaalselt on katabolism ja anabolism dünaamilises tasakaalus. Katabolism: · Energiat sisaldavate ühendite keemline lammutamine · Katabolismi käigus tekitb keemiline energia ning lihtsad molekulid, mis on rakustruktuuride ja komponentide ehituse aluseks. · Lihtsad molekulid saadakse toidu biomolekulide lagundamisel. Katabolismi mõningane ülekaal esineb kestva füüsilise pingutuse olukorras. Haiguslikud seisundid, mille puhul katabolism ületab anabolismi, on kilpnäärme ületalitlus, palavik, nälgimine. Anabolism · Biomolekulide süntees
Kihtvulkaan- valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Maavärin- kivimis kuhjunud elastsete pingete lahendumisel tekkiv maapinna vibratsioon ja nihkumine. Epitsenter- maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal olev punkt maapinnal. Mineraal- looduslik tahke kristallstruktuuriga lihtaine või keemline ühend. Kivim- loodusliku tekkega mineraalide kivistunud mass. Maak- kivim või mineraal, mis omab majanduslikku väärtust. Kivimiteringe- on protsesside ahel, mille käigus kivimid moodustuvad, moonduvad ja murenevad, muutudes ühest liigist teise. Tardkivim- magma tardumisel tekkinud kivimid. Settekivim- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid.. Moondekivim- maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivimid.
Kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Aktiivne vulkaan- vulkaan, mis pidevalt või perioodiliselt tegutseb Kustunud vulkaan- vulkaan, mis pole olnud aktiivne väga pikka aega Maavärin- kivimis kuhjunud elastsete pingete lahendumisel tekkiv maapinna vibratsioon ja nihkumine. Epitsenter- maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal olev punkt maapinnal. Mineraal- looduslik tahke kristallstruktuuriga lihtaine või keemline ühend. Kivim- loodusliku tekkega mineraalide kivistunud mass. Maak- kivim või mineraal, mis omab majanduslikku väärtust. Tardkivim- magma tardumisel tekkinud kivimid. Settekivim- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid.. Moondekivim- maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivimid. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu.
annaabi.ee 
