Carl Wilhelm Scheele (1742- 1786) - rootsi väljapaistvamaid keemikuid. Väga erudeeritud, kuigi ilma kõrghariduseta. Töötas peam. apteekides, kus sisustas keemialaboreid. Sai O2 (“tuliõhk”) enne Priestley’d (mitmel erineval viisil) ja uuris põhjalikult. Mõistes O2 osa põlemisprotsessides, ei loobunud siiski flogistoniteooriast. Üks kõigi aegade viljakamaid ja intuitiivsemaid keemikuid. Avastas kloori (1774), sai ühena esimestest N2, P4, Mo (1778). Eraldas või sünteesis esimesena mitmeid As, F, Mo, W ühendeid, anorg. ja org. happeid: HCN, H3AsO4, H2SiF6, oblik-, viin-, õun-, sidrun-, kusi- ja gallushapet, glütseriini jt. A.H. Compton, 1933: “Comptoni efekt” - Valguskvantide hajumisel elektronide toimel suureneb kvantide lainepikkus; see suurenemine ei sõltu esialgsest lainepikkusest ning on määratud ainult nurgaga, mille võrra valgus
Tõrva Gümnaasium
Kevin Randmaa
7a klass
Islandi geisrid
Referaat
Juhendaja K.Kalamees
Tõrva 2012
Materjal lk :134
Sissejuhatus
Islandi geisrid on geisrite kodu. Islandil toimuvad kõige tihedamini geisri
pursked ja nad on ka kõige tugevamad. Islandil on kaks kõige klassikalisemat
geisrit Suur Geiser ja Strokkur.
Islandi geisrid
Klassikaline geisrite maa on Island, sest Suure Geisri näol kuulub talle maailma
kuulsaim purseallikas, pealegi ka sõna <
Vitalism pidurdas keemia arengut, kuna koosnes valedest arvamustest. Ilma vitalismita võinuksid inimesed varem avastada orgaaniliste ühendite erinevaid kasutusviise. Esimeseks vastuväiteks vitalismile oli saksa keemiku F.Wöhleri avastus, kes 1828.aastal ammooniumtsöanaadi kuumutamisel sai uurea ehk karbamiidi (kusiaine). Vitalismi pooldajad kaitsesid oma seisukohti, väites, et uurea on organismi heitprodukt. Järgnevatel aastatel sünteesisid keemikuid aga uusi orgaanilisi ühendeid: rasva (M.Berthelot, 1854.a.), äädikhapet (H.Kolbe ja E.Frankland, 1848.a.), suhkrut (A.Butlerov, 1861.a.). 1842. aastal sünteesis nitrobenseenist aniliini N.Zinin ja sellest tulenevalt sai 1856. aastal inglise teadlane W.Perkin esimese aniliinvärvaine. Varem saadi riidevärve ainult eksootilistest taimedest või isegi loomorganismidest. Punast alisariini saadi värvipunapuu juurtest ja punast purpurit purpurtigudest, kuid nüüd oli
2. Renessansi tekke põhjused. Maailm avardub, Euroopasse luuakse mitmeid ülikoole, kust lastakse välja palju üliõpilasi. Tänu neile avarduvad inimeste teadmised loodusteaduste vallas ning samuti tehakse sel ajal palju maadeavastusi. See kõik aitas kaasa renessansi kiirele arengule. 3. Renessansiaja inimene Inimesed olid mitmekülgsed. Inimeste seas oli nii kirjanikke, keeleteadlasi, füüsikuid, keemikuid jne. Samuti olid kõik ühiskondlikult väga aktiivsed. Kiideti heaks nutikust, rüütellikkust. Hukka mõisteti võlts vabadust. Samuti soodustas teadmiste kiiret levikut sakslase Johannes Gutenbergi leiutatud trükikunst 4. Mõisted Reformatsioon - See oli 16.sajandil usuline uuendusliikumine. Selle tulemusena tekkis paavstivõimule allumatu protestantlik kirik. (Usupuhastusliikumine). Humanism inimese ja inimlikkuse kaitse, võitlus inimese kui isiksuse vabastamise eest
Mineraali uurimisel, mis teostati enne spektraalanalüüsi meetodi avastamist, peeti sel ajal tundmatut tseesiumi kaaliumiks.Kuna kaalium on kergem tseesiumist, siis tulemuste arvutamine näitas, et umbes 7 % ainet puudus. Uurimisel ei määratud otseselt kaaliumi hulka, vaid arvutati plaatinaühendi kaalu järgi, mille abil viidi tavaliselt kaalium üle lahustumatuks ühendiks.Nii kaalium, kui ka tseesium reageerisid plaatinaühendiga. Mõistatuslik 7 % aine kadu pollutsiidis erutas keemikuid. Mõistatus lahendati 1860. a. pärast spektraalanalüüsi avastamist, mis näitas pollutsiidis uue metalli, tseesiumi olemasolu. -3- Omadused Tseesium on kuldkollane väga pehme metall, mille tihedus normaaltingimustel on 1,88 g/cm3. Peale elavhõbeda kõige kergemini sulav metall looduses. Sulamistemperatuur on 28 Celsiuse kraadi ja keemistemperatur 671°C. Veega reageerib plahvatades, seega säilitatakse vaakumis.
jumaliku hetke. Eesmärk oli mitteväärismetallidest kulla saamine, müstiliste eliksiiride otsingud. Seos kaasaegse keemiaga: avastati ja võeti kasutusele mitmeid lihtaineid ja ühendeid , happeid ja orgaanilisi aineid. Arendati laborisisustust: kolvid, kuumutusahjud, vee- ja liivavannid. Võeti kasutusele destilleerimine, sublimatsioon, pikaajaline kuumutamine. IV RIDA 1. Scheele: ülevaade elust ja teadustegevusest Carl Wilhelm Scheele (18.sajand) - rootsi väljapaistvamaid keemikuid. Töötas peam. apteekides, kus sisustas keemialaboreid. Sai O2 ("tuliõhk") enne Priestley'd ja uuris põhjalikult. Mõistes O2 osa põlemisprotsessides, ei loobunud siiski flogistoniteooriast. Üks kõigi aegade viljakamaid ja intuitiivsemaid keemikuid. Avastas kloori, sai ühena esimestest N2, P4, Mo. 2. Comptoni efekt ja määramatuse printsiip Valguskvantide hajumisel elektronide toimel suureneb kvantide lainepikkus; see suurenemine ei sõltu esialgsest
siidri võltsimine, õli pressimine kapsaseemnetest, tärklise tootmine, mageda vee säilitamine reisilaevadel, plekkide eemaldamine siidilt ja villalt, laava olemus ja temperatuur, suhkru tootmine jne. , jne. Lavoisier seadis Relvapalatis sisse laboratooriumi, mille sisustas kõige uuema ja kallima aparatuuriga ja kus käisid teadusmaailma helgemad pead. Kui Laoisier Relvapalatis oma katsetustega alustas, oli keemia alles keskaegsetes lapskingades. Tollal leidus "keemikuid", kes väitsid, et vett annab "muundada mullaks, mulda rauaks ja rauast saab valmistada kulda. Lavoisier erines tollastest alkeemikutest kasutades spekulatsoonide asemel fakte. Antoine Lavoisier tõestas, et taimed ei ole üksnes "puuks muundatudveehulk", vaid et tegemist on veest, mullast ja õhust eraldatud erinevate ainete kogumiga. Järgmisena tahtis ta kindlaks teha nende ainete koostist. Eriti huvitas teda õhu koostis 1777
teest ega vaheetappidest. 2) Määramatuse printsiip Heisenbergi määramatuse printsiip Elektroni liikumistee täpne määramine aatomis pole võimalik (asub mingis ruumiosas, mitte ruumipunktis) Kirjeldamine on tõenäösuslik. Niisugustele põhiseisukohtadele on rajatud aatomi ehituse kvantmehaaniline teooria. 3) Scheele, tema elu ja teadus Rootsi väljapaistvamaid keemikuid. Töötas peam apteekides, kus sisustas oma keemialaboreid. Sai O2 enne Priestley'd ja uuris põhjalikult. Mõistes O2 osalemist põlemisprotsessides, ei loobunud siiski flogistoniteooriast. Avastas kloori, sai ühena esimestest N2, P4, Mo, W ühendeid, anorg j aorg happeid. Oli üks kõigi aegade viljakamaid ja intuitiivsemaid keemikuid. 4) Mis on elementaarosake
inimest vastavalt tema organismi vastupanule, on farmaatsiatööstus meile siiski rohkem tulu toonud, kui kahjustanud meie tervist . Inimeste elukvaliteet on paranenud ning ka keskmine eluiga on tänu ravimite levikule ja produktiivsusele kindlasti mingil määral tänu ravimitööstusele tõusnud . Ravimid võimaldavad tulla toime pisemate haigustekitajatega ning püsida oma elurütmis kindlamalt, kui ilma nendeta . Need tööstused on väga arenguvõimelised ning üha rohkem keemikuid ja teadlasi panevad käe külge tööstusele, mis võib muuta meie maailmas paljude inimeste elusi, kellel tänapäeval pole peale nakatumist tihti lootustki, et elada oma elu täisväärtuslikult ja tervena . Näiteks rääkides AIDS- ist, mis on tänapäeva ühiskonnas üha leviv haigus, siis on ka selle ravimiseks tehtud viimastel kümnenditel palju edusamme, et liikuda tervema ühiskonnani.
tulekindlat kiudu, kuid tekkinud kiu ehitus erines polüamiidist sel määral, et aastal 1998 määratles Euroopa Liit aramiidi iseseisva kiuliigina, kuid enne seda käsitleti aramiide aromaatsete polüamiididena. Võivad esineda staapel- ja filamentkiuna ning pulbrina. 3 ARAMIIDI AJALUGU Aromaatilisi polüamiide tutvustati Maailmale esimest korda 1960-te alguses ja seda tegi firma nimega DuPont, esitledes kiudu nimega Nomex (meta-aramiid ehk tulekindel materjal). Üks tähtsamaid keemikuid, kes tegeles uurimustöödega oli Stepanie Kwolek, töötas DuPontis. Tänu tema töötulemusena esitleti esimest korda para-aramiidi nimega Kevlarit 1973 aastal. Kevlar on maa peal viis korda tugevam materjal kui sama kaaluga teras. See ei korrodeeru samas ei sula ega pehmene kõrge temperatuuri (alles 427 oC algavad põlemisprotsessid) juures. Negatiivseteks külgedeks on materjali vee imavus, mis muudab selle keskkonna muutuste suhtes tundlikuks
Noor Paracelsus puutus kokku nii kaevandamisega, kui ka metallide töötlemisega. Arvatavasti tekkis sellel ajal temas huvi alkeemia vastu üldiselt, seoses tollel ajal levinud mõttega, et objekte muuta puudutades kullaks. Samuti tänu tema koolis õpitud põhiteadmistele metallurgia ja keemia alal, oli ta võimeline tegema oma hilisemaid märkimisväärseid avastusi keemiateraapias ja toksikoloogias. Pärast kooli lõpetamist reisis Paracelsus ringi, otsides tolleaja parimaid keemikuid ülikoolidest ning püüdis läbi selle omandada põhilisi alkeemilisi teadmisi. Ta jõudis oma otsingute käigus läbi käia Euroopa, ning Araabia maade. Samuti õppis ta paljude nõidade, ravitsejate, jt käe all, kuna uskus, et ülikool ei õpeta kõiki teadmini, ning doktor peab ühtlasi olema reisija, et omandada parim võimalik haridus. Samuti uskus ta, et põhilised teadmised tulevad kogemustest ja ülikoolis õpetatakse liiga palju teoreetilist materjali.
Aastast 1920 on aga Ameerika Ühendriikides bensiin ametlik autokütus. Naftale on raske leida võrdset. Pole sugugi juhus, et kasutame seda niihästi veokite, lennukite ja autode käivitamiseks kui ka majade kütmiseks: tegu on äärmiselt mugava ja kompaktse energiakandjaga. Niisama mugav on kasutada naftat keemiatööstuse toorainena. Naftas leiduvad süsinikku sisaldavad molekulid on hõlpsasti aurustuvad ja mitmesuguste katalüsaatorite abil kombineeritavad. See omadus innustas keemikuid terve inimpõlve vältel neid molekule aina uutmoodi kokku klapitades välja töötama üha uusi kasulikke materjale, millest tänapäeval saab valmistada kõike alates kuulivestidest ja lõpetades hambaharjadega. Koostis Nafta kujutab endast vedelate ning nendes lahustunud gaasiliste ja tahkete süsivesinike segu. Peamised naftat moodustavad ühendid on alkaanid, tsükloalkaanid, mida Markovnikov nimetas nafteenideks, ning vähesel määral aromaatsed ühendid. Elemendiline sisaldus:
Q-efekt sôltub T-st ja P-st. *Hessi seadus reaktsiooni Q-efekt sôltub ainult lähteainete ja saaduste iseloomust (ja oleku parameetritest), kui ei sôltu reaktsiooni kulgemsie viisist ega vahe etappidest. *Tekkeentalpia [H = Hj,f - Hi,f]: ühe mooli aine tekkimisel lihtainetest eraldub vôi neeldub soojust st. ühe mooli aine tekkimise Q-efekt. *Pôlemisentalpia [Hc = Hj,c - Hi,c]. 2) Määramatuse printsiip 3) Scheele, tema elu ja teadus (1742-1786)Rootsi üks väljapaistvamaid keemikuid, väga erudeeritud, ilma kõrghariduseta. Töötas peamiselt apteekides, sisustas laboreid. Sai O2 (tuliõhk) mitmel erineval viisil ja uuris seda põhjalikult. Mõistes O2 osa põlemisprotsessides, ei loobunud siiski flogistoniteooriast. Avastas kloori(1774), sai ühena esimestest N2, P4, Mo. Eraldas või sünteesis esimesena mitmeid As, F, Mo, W ühendeid, anorggaanilisi ja orgaanilisi happeid-HCN, H3AsO4. oblik-,viin-, õun-, sidrunhapetjne.
1 https://et.wikipedia.org/wiki/Joseph_Black (02.02.16) 4 1760. aasta paiku leiutas Black kalorimeetri. Tema selgitas ka erinevuse temperatuuri ja soojuse vahel. Ta uuris esimesena ainete erisoojust ning sulamissoojust ja aurustumissoojust (latentne soojus). Need uurimused omandasid tähtsuse muu hulgas James Watti jaoks aurumasina arendamisel. Blacky katseriistad ning mõistus ületas mitmeti teiste tol ajal elanuid keemikuid.2 3. Süsihappegaas Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid ehk CO2 on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga. Süsihappegaas eraldub süsiniku ja selle mitmesuguste keemiliste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel. 2 http://www.chem.gla.ac.uk/~alanc/dept/black.htm (03.02.16) 5
Tark inimene ei aja varandust taga, kuid ta pole ükskõikne kuulsuse suhtes; ja kui ta näeb, et seda jagatakse nii valesti, kuhtub tema voorus, mida pisimgi võistlus oleks võinud turgutada ja ühiskonnale kasulikuks muuta, ning hääbub viletsuses ja unustuses. Just selleni peabki varem või hiljem viima meeldivate vaimuannete eelistamine kasulikele vaimuannetele, ja teaduste ning kunstide taassünnist saadik on kogemus seda küllaga kinnitanud. Meil on füüsikuid, geomeetriateadlasi, keemikuid, astronoome, poeete, muusikuid, maalikunstnikke meil ei ole enam kodanikke; või kui neid ongi veel jäänud, siis hukkuvad nad viletsate ja põlatutena, hajali kaugetes kolkakülades. Tunnistan siiski, et pahe ei olegi nii suur, nagu ta võinuks olla. Igavene ettenägelikkus, mis on istutanud kõikvõimalike kahjulike taimede kõrvale tervistavaid ravimtaimi ja varustanud paljud ohtlikud loomad rohuga nende endi hammustuste vastu, on õpetanud
kohta praktiliselt leida polnud. Ka teabekirjandus raamatukogudes ei osutunud piisavaks. Õnneks on plastide ajalugu siiski hästi uuritud ja teada ning põhilise osa materjalist leidsin nii plastitootjate kui hobiteadlaste referatiivsetest töödest, millest internetis puudust ei tule. Paljudel juhtudel on ainete avastamisest leida üsnagi vastakaid andmeid. Sama plastiku esmaavastajaks, kasutusele võtjaks ning patendeerijaks märgitakse eri andmetes kohati erinevaid keemikuid. Enamasti kasutasin usaldusväärsemana tunduvaid allikat, erandjuhtudel olen toonud välja erinevad aastaarvud (sulgudes vähemtõenäoline). Üldises plaanis täitsin töö sissejuhatuses püstitatud eesmärgid. Samas oli teema kohta just inglisekeelses võrgus tohutult materjali ja suurema ajaressursi korral oleksin soovinud teemat põhjalikumalt käsitleda. Üks huvitavamaid asjaolusid plastikute kohta on ehk see, et enamik tuntumaist
annaabi.ee 
