Happed Igapäevaelus puutume kokku äädikhappega (toitude maitsestamisel või marineerimisel), sidrunhappega (jookides, küpsetuspulbris), piimhappega (piima hapnemisel, hapukurgis, hapukapsas), sidrunhappega (sidrunis, apelsinis jt. puuviljades), õunhappega (õuntes, pirnides), oblikhappega (hapuoblikas, rabarberis) jne. Keemialaboris kasutatakse hapete kindlakstegemiseks indikaatoreid, mis muudavad hapete toimel oma värvust (nt. lakmuselahus punaseks, punase peakapsa mahl, mustikamahl). Samuti võib neid kindlaks teha maitstes, kuid see võib tervisele ohtlik olla. Happed on anorgaaniliste ainete klass, mis koosnevad vesinikioonist ja happeanioonist ning mis annavad lahusesse vesinikioone. Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena
organites. Inimese närvisüsteem on meie kehas kõige pikem juhe, mille abil meie keha saab vajalikku informatsiooni väliskeskkonnast. Kui inimene põletab näiteks käe ära, siis koheselt läheb see informatsioon ajju ja siis tagasi tervele kehale, mis tõttu tuleneb siis sellele õige reaktsioon (näiteks koheselt käe ära võtmine kuumaallikalt). Nagu näha on meie keha väga sarnane keemialaboriga. Täiesti vabalt saame võrrelda oma kehas olevate organite ja kehaosadega keemialaboris olevate vahenditega. Tegelikkuses on kõik asjad maailmas nagu keemialaborid, sest kõik elusolendid on keemilise koostisega, kus toimuvad erinevad reaktsioonid.
Vedelike aurustumise kiirus Vedelike aurustumise kiirus sõltub ka vedelike temperatuurist. Veeauru kondenseerumine Osa tekkinud veeaurust kondenseerub jahedamas keskkonnas. Piirituse valmistamine Puskari valmistamine Puskari valmistamine Destilleerimine Aine agregaatoleku muutumist kasutatakse keemialaboris destillatsioonil. Tänan tähelepanu eest! ©
10·100/5 = 200g Sellest vee mass on 200g 10g = 190g Vastus: 5%-lise lahuse saamiseks tuleb 10g suhkrule lisada 190g vett. Sisukord 11 1.1 Millega tegeleb keemia? Lk. 2 1.2 Puhas aine ja segu Lk. 2 1.3 Aine ja materjal Lk. 3 1.4 Aine(materjali) omadused Lk. 3 1.5 Tahke, vedel ja gaasiline olek Lk. 5 1.6 Katsevahendid ja ohutusnõuded keemialaboris Lk. 6 1.7 Füüsikalised ja keemilised nähtused Lk. 7 1.8 Keemilise reaktsiooni toimumise tingimused ja tunnused Lk. 8 1.9 Lahused Lk. 9 1.10 Segude ja lahuste koostisosade eraldamine Lk. 9 1.11 Lahuste protsendilisus Lk. 11 1.12 Sisukord ja kasutatud allikad Lk. 12 Kasutatud allikad Raamatud: ,,Illustreeritud lasteentsüklopeedia" D. Kindersley ,,Keemialeksikon" J. Wertheim ,,Keemia" H. Karik ,,Laste teaduseentsüklopeedia" A. Graig Internet: www.google.com
Igapäevaelus puutume kokku äädikhappega (toitude maitsestamisel või marineerimisel), sidrunhappega (jookides, küpsetuspulbris), piimhappega (piima hapnemisel, hapukurgis, hapukapsas), sidrunhappega (sidrunis, apelsinis jt. puuviljades), õunhappega (õuntes, pirnides), oblikhappega (hapuoblikas, rabarberis) jne. Keemialaboris kasutatakse hapete kindlakstegemiseks indikaatoreid, mis muudavad hapete toimel oma värvust (nt. lakmuselahus punaseks, punase peakapsa mahl, mustikamahl). Samuti võib neid kindlaks teha maitstes, kuid see võib tervisele ohtlik olla. Happed on anorgaaniliste ainete klass, mis koosnevad vesinikioonist ja happeanioonist ning mis annavad lahusesse vesinikioone. Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone
6. Mis on lahus? Mis on lahusti ja mis on lahustatav aine? Lahus on ühtlane segu, lahusti on enamasti vedelik, milles ainet lahustatakse, lahustatav aine on aine, mida lahustatakse lahustis 7. Mis on lahustuvus? Lahustuvus on aine suurim kogus, mis võib lahustuda 100g lahustis 8. Mille poolest erineb küllastunud ja küllastumata lahus? Küllastumata lahuses lahustub ainet veel, aga küllastunud lahusesse ei lahustu. 9. Kuidas töötada ohutult keemialaboris? Tuleb laboris katseid tehes olla väga ettevaatlik ning täpselt täita vajalikke ohutusnõudeid 10. Laborinõud. Katseklaasid, keeduklaasid, kolvid, mõõtenõud, portselananumad 11. Keemiliste ainete tähised (mürgine, keskkonnaohtlik jt) Vaata õpikust. 12. Keemilise reaktsiooni tunnused. Värvuse muutus, lõhna teke, sademe teke, gaasimullide teke, soojuse eraldumine, valgusefekt 13. Keemilise reaktsiooni kulgemise tingimused. Lähteainetele lisaenergia andmine,
salvestunud energiat kasutatakse inimese lihaste tööks ja kehatemperatuuri säilitamiseks, taimedel oluline toiteelement. Keemilised omadused : võib olla nii oksüdeerija kui redutseerja. Fosfor põleb (redutseerija), reageerib metallidega(oksüdeerija). Tähtsamad ühendid : P4O10 : Saadakse Fosfori põletamisel, valge tahke aine, hügroskoopne, veega tekitab fosforhappe. Kasutatakse fosforhappe tootmiseks. Fosforhape : Värvuseta kristalline aine, kasutatakse keemialaboris, cokacolas ja Pepsis. Fosforväetised Superfosfaat : saadakse fosforiidi töötlemisefa väävelhappefa. Topeltsuperfosfaat : saadaks fosforridi töötlemisel fosforhappega. Liitväetis : ammofoss(NH4H2PO4) Fosfaatide liigne kasutamine põhjustab veekogude kinnikasvamise. Naatrumfosfaat : Küürimis ja puhastuspulbrid.
KUIDAS TEGUTSEDA LABORIS TARGALT JA OHUTULT? Laboris tuleb töötada väga erinevate ainetega, millest mitmed on ohtlikud, söövitavad, mürgised või võivad süttida, teiste ainetega tormiliselt reageerida või isegi plahvatada. Seepärast tuleb täita vajalikke ohutusnõudeid ning tunda ohusümboleid ja laborivahendite kasutusvõimalusi. 1. Ohutusnõuded keemialaboris 1. Järgi täpselt tööjuhendi ettekirjutusi ja õpetaja/juhendaja nõuandeid. 2. Kui katse käigus juhtub mingi äpardus, pöördu KOHE ABI SAAMISEKS ÕPETAJA POOLE. 3. Ole ettevaatlik tulega. Hoia katseklaasi ava kuumutamisel poolviltu suunaga endast ja teistest eemale. 4. Hoia töökoht puhas ja korras! Väldi ainete sattumist kätele, lauale, riietele, põrandale. Aseta korgid alusele tagurpidi. 5
2. anna elutähtsat esmaabi, kiiresti! 3. kutsu abi või toimeta kannatanu kiiresti arsti juurde 4. anna tavalist esmaabi iii. ole teadlik rohkem kui ühest võimalikust tagajärjest (nt. samaaegselt silma ja nahapõletik) iv. kasuta ohtralt vett v. ära paku/kasuta ergutusvahendeid (k.a. sigaretid) vi. hoia alles kemikaali juhend 7. Ohutusnõuded keemialaboris ja keemiatööstuses. Kemikaaliseadus - põhilised ohutusnõuded: 1. kemikaali käitlemisel peab olema vajalik teave kemikaali füüsiliste ja keemiliste omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ja kahjutustamise kohta 2. kemikaali käitleja peab jälgima kemikaali käitlemise kohta kehtestatud ohutus nõudeid. Ettevõtja on kohust looma ettevõttes
Kordamisküsimused. Teemad: Meid ümbritsevad ained. Kuidas töötada keemialaboris ohutult. Ainetega toimuvad muutused. Lahused. Segude lahutamine koostisosadeks. 1. Millest koosneb puhas aine? 2. Millised on puhta aine omadused? 3. Millest koosneb ainete segu? Nimeta kaks segu ja nende koostisosad. 4. Kirjuta loetelust välja puhtad ained ja ainete segud: a) limonaad b) hapnik c) pronks d) merevesi e) paber f) destilleeritud vesi g) keedusool 5. Mida iseloomustab aine tugevus ja mida aine kõvadus? 6. Katsevahendid. 7
sisaldab vähe mineraalaineid ja mikroelemente. Pehme vesi sobib hästi majapidamistöödeks, söötade keetmiseks ja loomade puhastamiseks. Vee pehmendamine: *Keetmine- lihtsaim võimalus vee pehmendamiseks. *Destilleerimine- vett keedetakse, tekkinud aurud kondenseeritakse jahtumisel teise anumasse. et vee keetmisel temas sisalduvad soolad ei aurustu, siis destilleeritud vesi praktiliselt ei sisalda lahustunud soolasid. destileerimist kasutatakse keemialaboris, apteegis või tööstuses. *Ioonivahetus- kasutatakse reaktiive, mis sadestavad vees sisalduvad kaltsium- ja magneesiumioonid vähelahustuvate ühenditena. levinuim ioniitide kasutamine, kus ioniit on võimeline vees esinevaid ioone ioniidi koostises olevate ioonide vastu vahetama. *Veepehmendajad Kasutatud kirjandus 1. www.miksike.ee otsingumootor: vee karedus 2. www.google.com otsingumootor: vee karedus 3. Üldine ja anorgaaniline keemia x klassile
3. kutsu abi või toimeta kannatanu kiiresti arsti juurde 4. anna tavalist esmaabi 3. ole teadlik rohkem kui ühest võimalikust tagajärjest (nt. samaaegselt silma ja nahapõletik) 4. kasuta ohtralt vett 5. ära paku/kasuta ergutusvahendeid (k.a. sigaretid) 6. hoia alles kemikaali juhend 222 Ohutusnõuded keemialaboris ja keemiatööstuses Kemikaaliseadus - põhilised ohutusnõuded: 1. kemikaali käitlemisel peab olema vajalik teave kemikaali füüsiliste ja keemiliste omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ja kahjutustamise kohta 2. kemikaali käitleja peab jälgima kemikaali käitlemise kohta kehtestatud ohutus nõudeid. Ettevõtja on kohust looma ettevõttes
Keemia 8. Klasside eksami konspekt 1. A) Puhtad ained, b) ainete segud, c) ainete füüsilised omadused. a) Koosneb ainult ühe aine osakestest. b) Koosneb mitme aine osakestest. c) Tahke, vedel ja gaasiline. 2. Keemialaboris kasutatavad anumad, 2b. ohutusnõuded. a) Katseklaas- katsete tegemiseks. b) Keeduklaas- lahuste valmistamine ja keetmine. c) Kolb- lahuste valmistamine, hoidmine. d) Mõõtesilinder- vedeliku koguse mõõtmine. e) Pipett- aine transportimine f) Tilgapipett- sama mis eelmine ainult et tilkades. g) Lehter- abi ümbervalamises. h) Portselankauss- tugevaks kuumutamiseks. i) Portselantiigel- lahtisel leegil kuumutamiseks.
president. Ta avas Ida- Euroopas ukse demokraatiale ja teda mäletatakse alati!!!! Václav Havel sündis rikkasse ettevõtjate ja intellektuaalide perre, 1951. aastal lõpetas Václav kohustusliku põhikooli. Perekondliku tausta tõttu ei saanud Havel õpinguid formaalselt jätkata - seega töötas Havel neli aastat keemialaboris assistendina. Samal ajal õnnestus tal käia õhtukoolis ja lõpetada 1954. aastal keskkool. Poliitilistel põhjustel ei saanud Havel omandada kõrgharidust humanitaaralal. Seega otsustas ta 1957. aastal asuda õppima Tsehhi tehnikaülikoolis , mille jättis pärast kahte aastat pooleli. 19601969. aastatel töötas ta teatris Divadlo Na zabradli, kus ka oma esimesed näitemängud lõi. Tema esimeseks teatritükiks lavastajana oli ,,Aiapidu" (1963), millega sai kohe rahvusvaheliselt tuntuks.
NB! Ära kutsu esile oksendamist, kui mürgitus on saabunud sööbiva aine või süsivesinike allaneelamisel. Soki vältimiseks tuleb kannatanu asetada fikseeritud külili asendisse (tal võib hiljem tekkida teadvusekaotus) Kannatanu teadvuseta Samm-sammuline esmaabi teadvuseta isikule Pea meeles, mürgituse protsess jätkub. Hetkel teadvusel inimene võib hiljem teadvuse kaotada. Jälgida seisundit kiirabi saabumiseni 25. Ohutusnõuded keemialaboris ja keemiatööstuses. Kemikaaliseadus - põhilised ohutusnõuded: 1.1. kemikaali käitlemisel peab olema vajalik teave kemikaali füüsiliste ja keemiliste omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ja kahjutustamise kohta 1.2. kemikaali käitleja peab jälgima kemikaali käitlemise kohta kehtestatud ohutus nõudeid. Ettevõtja on kohust looma ettevõttes
Iga erineva keemilise elemendi aatom suudab endaga siduda vaid kindla arvu mingi teise elemendi aatomeid. Nt hapnik hoiab enda küljes vaid kaht vesinikku Molekuli mõiste keemias: aine väikseim osake, millel on selle aine keemilised omadused. Üksikul aatomil ei ole aine keemilisi omadusi! Molekuli mõiste füüsikas: aine koostisosake, mis on pidevas liikumises. Ühe ja sama aine kõik molekulid on absoluutselt eristamatud. Vee molekulid on ühesugused nii Marsil, taimedes, keemialaboris saadud vees, meie kehas jm. Üldiselt asuvad molekulid mikro- ja makromaailma vahel. Makromolekulidel võivad esineda juba teatud defektid. See annab neist moodustatud objektidele isikupära. Mikromaailmas kaob individuaalsus täielikult. Kui aatomid on võrdlemisi ühe suurusega, siis molekulide mõõtmed võivad suures plaanis erineda. Nt vee molekul on u 3,3 Å, aga elusorganismi makromolekulid võivad olla ligi 100000 Å. Samuti on erinevate ainete molekulid vägagi erineva massiga.
Manganaadid(VII) on väga tugevad oksüdeerijad; mitmesuguste redutseerijate juuresolekul võivad manganaadid(VII) laguneda plahvatusega. Olulisim manganaat on kaaliumpermanganaat, KMnO4 on mõõdukalt veeslahustuv mustjasvioletne kristalliline ühend. Toodetakse suurtes kogustes. Kasutatakse gaaside puhastamisel, veepuhastusjaamades, kangaste pleegitamisel, oksüdeerijana orgaanilises keemias, meditsiinis antiseptikuna, keemialaboris, fotograafias. Baariummanganaati(V) Ba3(MnO4)2 kasutatakse sinise pigmendina plastmassides, teatud emailides ja värvides, analoogset Ca-soola Ca3(MnO4)2*5H2O rakendatakse joogivee steriliseerimisel. Hõbepermanganaati AgMnO4 kasutatakse vesiniku absorbeerimiseks. Kaltsiumpermanganaati Ca(MnO4)2 katalüsaatorina vesinikperoksiidi lagunemisel. Baariummanganaati(VI) BaMnO4 kasutatakse rohelise pigmendina, peamiselt freskomaalides. 3. nioobiumi ja tantaali kasutusalad (peamised o.a-d)
Vesinik- hapnikelemendis toimivad omavahel H2(-) ja O2(+) ning reaktsiooni saaduseks on vesi. 2H2+O2 → 2H2O Esimese vooluallika leiutaja oli Alessandro Volta 1800. aastal. See toimis H2SO4, Zn ja Fe pulga toimel. 2. Leelis- ja muldmetallid on IA ja IIA rühma elemendid. Need on kõige metallilisemad elemendid. Suure aktiivsuse tõttu ei esine need elemendid looduses kunagi lihtainena, vaid ühendite koostises, seega võib neid ehedalt kohata ainult keemialaboris. Leelis- ja muldmetallid kuuluvad s-elementide hulka, ehk nende väliskihil elektronvalem on vastavalt ns1 või ns2. Leelismetallid on IA rühma elemendid ning nende oksüdatsiooniaste ühendites on I. Leelismuldmetallid on IIA rühma aktiivsemad elemendid (Ca ja järgnevad elemendid), nende oksüdatsiooniaste ühendites on II. Keemilised ja füüsikalised omadused värvivad leeki (erinevate metallide ühendid muudavad leegi värvust)
Kõik halogeniidvesinikhapped reageerivad ka aluseliste oksiidide ja hüdrooksiidega. Kloriidid, bromiidid ja jodiidid lahustuvad hästi vees, va hõbeda ja mõne teise metalli soolad. Valguse käes AgCl järk-järgult tumeneb, sest ta laguneb hõbedaks ja klooriks. Sel omadusel põhineb fotograafia. AgCl hoitakse valguse eest kaitstuna musta paberisse pakitud purkides. HCl on tähtis keemiatööstuse lähteaine ja vajalik reaktiiv igas keemialaboris. Ta kuulub ka maomahla koostisse. Maomahl sisaldab u 0, 5% HCl. Vesinikhalogeniidhapete soolades kasutatakse kõige enam naatriumkloriidi. NaCl on tuntud keedusoola nime all. Ta on lähteaine kloori, vesinikkloriidhappe jt ainete tootmisel, maitseainena, konservimisvahendina. Kaaliumkloriid KCl on väetis. Hõbehalogeniidid on lähteained valgustundlike materjalide valmistamisel, kaaliumbromiid KBr leiab rakendust rahustina. Halogeenid moodustavad hapnikuga mitmesuguseid ühendeid
MnO2 + 4HCl MnCl2 + Cl2 + 2H2O (vaheühend MnCl4) MnO2 reageerib sulatamisel metallioksiidiga, moodustades manganitte e mangaate(IV). (MO*MnO2, MO*2MnO2, MO*3MNO2, MO*5MnO2, milles M on leelismuldmetall). MnO2 reageerimisel kontsentreeritud leeliste lahustega moodustub sinise värvusega lahus, milles on ioonide Mn3+ ja Mn5+ ekvimolekulaarne segu, sest neis tingimustes on Mn(IV)- ühendid termodünaamiliselt ebapüsivad. MnO2 rakendatakse keemialaboris katalüsaatorina näiteks KClO3 lagundamisreaktsioonil. Tehnikas lisatakse MnO2 klaasimassile lehtklaasi saamisel. Klaasivalmistuse toorainetes esinevate raualisanite tõttu saadaks rohelise või kollaka värvusega klaas. MnO2 toimel muutub klaas värvusetuks, sest raud(II)ühendid oksüdeeruvad raud(III)ühenditeks. Mn2O3 katalüüsib linaseemneõli katalüütilist oksüdatsiooni õhuhapniku mõjul, mispuhul õli kuivab. Seepärast
Kõik halogeenühendid on mürgised ning lenduvad ühendid narkootilise toimega. Lahustitena on hästi tuntud diklorometaan, triklorometaan, dikloroetaan, trikloroeteen jt. Igapäevaelus puutume kokku äädikhappega (toitude maitsestamisel või marineerimisel), sidrunhappega (jookides, küpsetuspulbris), piimhappega (piima hapnemisel, hapukurgis, hapukapsas), sidrunhappega (sidrunis, apelsinis jt. puuviljades), õunhappega (õuntes, pirnides), oblikhappega (hapuoblikas, rabarberis) jne. Keemialaboris kasutatakse hapete kindlakstegemiseks indikaatoreid, mis muudavad hapete toimel oma värvust (nt. lakmuselahus punaseks, punase peakapsa mahl, mustikamahl). Samuti võib neid kindlaks teha maitstes, kuid see võib tervisele ohtlik olla. Happed on anorgaaniliste ainete klass, mis koosnevad vesinikioonist ja happeanioonist ning mis annavad lahusesse vesinikioone. Kõigi hapete
mürgised kui HCN Vabas olekus esineb isovormi kujul, suhtel. tugev hape Ka soolad esinevad peam. isovormis; neist ammooniumsool NH4NCO CO(NH2)2 ammoonium- karbamiid isotsüanaat (anorg.) (org.) Esimene (teadlik) orgaaniline süntees anorg. ühenditest (F.Wöhler, 1828) Vesiniktiotsüaanhape HSCN soolad tiotsüanaadid (kasut. peam. keemialaboris: K- ja NH 4-soolad) Fe3+ + 3SCN- + 5H2O ↔ Fe(SCN)3 veripunane ühend (tekivad ka teised sarnased hüdraat-katioonid, kuid mitte liht-tiotsüonaat) 3.9. Räni 3.9.1. Leidumine, avastamine, saamine Looduslik räni koosneb 3 stab. isotoobist massiarvudega 28 (üle 92%), 29 ja 30. Maakoores leviku poolest on Si elementide seas 2. kohal. Ehedat räni looduses ei leidu, peam. ühenditüübid looduses:
annaabi.ee 
