Keemia alused KT (0)

1 Hindamata

Valgamaa Kutseõppekeskus
Hooldustöötaja eriala Evelin Tamm

HOT-13
TÖÖKESKOND
Kodutöö
Juhendaja : Eve Ilisson
Valga 2014
1. Kuidas võib saada töötaja kahjustada puutudes kokku töökeskkonnas ohtudega?
 Raskuste tõstmine
 Koormavad tööasendid ja -liigutused
 Tööriistade, masinate ja tootmisliinide kasutamine
 Kukkumine ja komistamine
 Muud ohud
 Ühekülgne ja koormav või ühekülgne ja korduv töö
 Pidev müra
 Nahka kahjustavad ained
 Suur töökoormus ja ajapuudusVahetustega töö või töö väljaspool harilikku
 Konfliktid, kiusamine ja ahistamine
 Pidev kõrge või madal õhutemperatuur
 Kemikaalid
 Läbipõlemine
 Vibratsioon
 UV-kiirgus
 Vaimne terror
 Füüsikalised ohutegurid
 Keemilised ohutegurid
 Bioloogilised ohutegurid
 Füsioloogilised ohutegurid
 Psühholoogilised ohutegurid
 Turvatunne puudumine
 Halb meeskond
2. Miks on vaja järjekindlalt mõjutada töökeskkonda?
Tööalase heaolu loomiseks on vaja järjekindlalt mõjutada töökeskkonda. Viimane
teiseneb oluliselt tehnoloogiliste täiustuste tulemusel. Sellekohased tõhusad meetmed
nõuavad pidevat planeerimist. Samuti tuleb töötingimuste arendamiseks kavandada ja
teha koostööd, iseäranis nendes juhtimisvaldkondades, kus langetatavad otsused
mõjutavad tööelu üldiselt.
3. Milline seadus kirjeldab nõudmisi töötervishoiule ja tööohutusele?
Eestis reguleerib töötervishoiu ja tööohutuse valdkonda töötervishoiu ja tööohutuse
seadus ning selle alusel kehtestatud määrused, milles on kirjeldatud töökeskkonnale
esitatavad nõuded. Seaduses on ka tööandja ja töötaja õigused ja kohustused, mis
on seotud tervisele ohutu töökeskkonna loomisega ning töötervishoiu ja tööohutuse
korraldus nii ettevõtte kui ka riigi tasandil. Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses
on korraldada riiklikku järelevalvet töökeskkonnas töötervishoiu ja tööohutust ning
töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle.
4. Milliseid nõudeid peab tööandja tutvustama töötajale tööle võtmisel ja töö ajal?
Töökorraldus reegleid, töö- ja tuleohutuse üldnõuded ning tööohutuse ja
töötervishoiu nõudeid.
5. Millega tegeleb Tööinspektsioon ?
Tööinspektsiooni peamised tegevusvaldkonnad on riiklik järelevalve, töövaidluste
lahendamine ning teavitamine.
6. Millised eesmärgid on sisekontrollil?
Säilitada töötajate töövõime ja tervis ning kaitsta ettevõtte materiaalseid väärtusi.
Töökeskkonna sisekontroll on tööandja järjepidev tegevus, mille käigus ta kavandab,
korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides
sätestatud nõuetele.
7. Milles seisneb riskianalüüsi tähtsus?
Leida kõik ohud, mis võivad tekitada kahju töötaja tervisele või keskkonnale (sh ka
ettevõtte varale). Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille abil tööandja selgitab
välja, hindab ja kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat
tema töökohal ohustada . Riskihindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse
kaitsmine. Riskianalüüs on kohustuslik kõigile ettevõtetele.
8. Kas töökeskkonnaspetsialist peab olema igas asutuses?
Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu
töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma
töötervishoiu ja tööohutuse alaseid ülesandeid. Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid
täitev isik peab olema igas ettevõttes.
9. Keda ja mis küsimustes esindab töökeskkonnavolinik?
Esindab töötajaid kõigis töötajate jaoks olulistes küsimustes, mida on üldjuhul üsna
palju – lisaks töötasule tekitavad küsimusi tööaeg, töökeskkond , puhkused,
töökorraldus jne. Töökeskkonnavolinik on ettevõttes töötajate poolt valitud isik, kes
esindab töötajate arvamust töötervishoiu ja tööohutuse alastel läbirääkimistel
tööandjaga. Töökeskkonnavolinik valitakse ettevõttes, kus töötab 10 või enam töötajat
10. Kui suure töötajate arvuga ettevõttes peab moodustama töökeskkonnanõukogu?
Töökeskkonnanõukogu tuleb moodustada ettevõttes, kus on 50 või enam töötajat.
11. Millise juhendamise peab töötaja saama tööle asudes ?
Uuele töötajale tuleb läbi viia sissejuhatav juhendamine töökeskkonnaspetsialisti poolt,
ning tagada esma- ja täiendjuhendamisega, et töötaja oleks teadlik temale mõjuvatest
ohuteguritest, nende kahjuliku mõju avaldumise vältimiseks rakendatavatest
meetmetest ja muust infost, mis tagab töötajale tema tervise säilimise ja ohutuse oma
tööd tehes.
12. Mis on isikukaitsevahendite valimise aluseks?
Isikukaitsevahend on kandja seljas , peas, jalas või käes kantav või kantav vahend, mis
on konstrueeritud ja valmistatud kandja kaitsmiseks tema elu ja tervist ohustava teguri
eest. Isikukaitsevahendeid kasutatakse alles siis, kui muul moel ei ole võimalik töötaja
elu ja tervist piisavalt kaitsta. Isikukaitsevahendite valimise aluseks on töökeskkonna
riskianalüüs.
13. Keda loetakse öötöötajaks?
Öötööks loetakse töötamist kella 22.00 ja 6.00 vahelisel ajal. Töötaja loetakse
öötöötajaks siis, kui ta töötab oma igapäevasest tööajast vähemalt kolm tundi ööajal.
Vahetuse kestus ööajal ei tohi olla keskmiselt kaheksast tunnist pikem. Kui
töökeskkonnas esinevad ohutegurid, mis võivad mõjutada töötaja tervist, ei tohi
vahetuse kestus ületada kaheksat tundi.
14. Milline nõue on ettevõtte esmaabiandjale?
Ettevõttes peab olema koolitatud ja praktiliste oskustega esmaabiandja ning kergesti
ligipääsetavas kohas esmaabivahendid. Esmaabi korralduse puhul tuleb järgida
põhimõtet, et igal ajahetkel, igas tööga seotud olukorras peab olema tagatud
esmaabiandja ja esmaabivahendite olemasolu.
Kasutatud kirjandus: www.tooelu.ee, www.sm.ee, www.tootervishoid.pihk.ee,
www.opiobjektid.tptlive.ee, www.vana.ti.ee.