Euroopas või Homo erectus Hiinas, kuid tänapäevased inimesed lihtsalt asendasid kõik teised. Nad ei tapnud neid, näib et käitumiselt tänapäevased inimesed lihtsalt jäid peale võitluses ressursside pärast. Neandertallased, kes olid kümneid tuhandeid aastaid kenasti hakkama saanud, kadusid vaid mõne tuhande aastaga. Kas ka keeli uurides saab tulemusena joonistada inimeste rändeteid kujutava kaardi? Teatud määral küll. Saab jälgida näiteks keelkondi, selgitada välja, kus oli nende kodumaa ja kuidas nad levisid. Alati pole asi siiski nii ühene. Näiteks küsimus indoeuroopa keelkonnast, kuhu kuulub suurem osa Euroopat ja enamus Indiat. Isegi tänapäeval on küsimus selle keelkonna kodukohast väga vastuoluline. Kaks peamist seisukohta on Ukraina ja Anatoolia ehk Türgi ning keeleteadlaste seas on kestnud suur debatt, kumb neist on õige. Ise arvan, et Anatoolia, sest keeleteaduslikud tõendid selle kasuks on tugevad
1. Kui palju on maailmas keeli? - 6000-700, kuid on pakutud ka 3000 ja 10000. 2. Missugune on eesti keele koht ja tähtsus? - Maailma mastaape arvestades on eesti keel suur keel. 1985. aastal arvas Ameerika Ühendriikide valitsus eestikeele 169 maailma kõige tähtsama keele hulka. 3. Kuidas keeli liigitatakse? Mis on aluseks? - Kõnelejate arvu, kultuurilise tähtsuse põhjal. Keeleteaduses: tüpoloogiline ja geneetiline. 4. Kui palju arvatakse olevat keelkondi? - Umbes paarsada, see arv on ligikaudne. 5. Nimeta keelkondi, mis on kõnelejate arvu poolest suuremad. (3) Indoeuroopa (üle 2miljardi); hiina-tiibeti (üle 1miljardi 40miljoni); uurali (23miljonit). 6. Kuidas uurali keelkond jaguneb? (2) Mitmeks haruks. 7000a. Tagasi tekkis 2 uut algkeelt: soome-ugri ja somajeedi. 7. Kuidas soome-ugri keelkond jaguneb? (5) Viieks: ugri, permi, volga, lapi ja läänemere keelteks. 8. Nimeta läänemeresoome keeled
aasta jooksul õigus riiki elukohavahetuse eesmärgil sisse rännata; Eestis ei arvestata immigratsiooni kvoodi sisse sisseändajaid teistest Euroopa Liidu riikidest (vt Euroopa neli vabadust) Immigreeruma- Sisse rändama, mingisse riiki alaliselt või pikemaks ajaks elama asuma. Immigrant- Sisserändaja, kes on asunud riiki elama alaliselt või pikemaks ajaks. Import- Kauba, teenuse või kapitali sissevedu välismaalt. Indoeuroopa keeled- Üks maailma suuremaid keelkondi, kuhu kuuluvad vene, saksa, inglise, prantsuse, itaalia, hispaania, poola, ukraina, portugali, rootsi jpt keeled; Euroopas kõige enam kõneldavad keeled. Inimtegur- Majanduse arengu- ja paigutustegur, mille toime lähtub mittelooduslikest asjaoludest.
Maailma keeled jagunevad planeedil üsna ebaühtlaselt Keelkonnad Maailma suurimad keelkonnad Keeled moodustavad keelkondi Enamik Euroopa keeli kuulub indoeuropa keelkonda KEELE OMANDAMINE: Lihtsamast keerulisemaks: 1. inglise keel lihtne: 7-aastaselt emakeelena selge 2. hispaania 3. itaalia 4. prantsuse 5. saksa 6. hiina keskmine: käändeid pole, grammatika lihtne, suhelda hea, kiri
● Maailma keelte arv kõnelejate arvu poolest, üle 95% maailma keeltest on eesti keelest väiksemad. ● On teada, et umbes koolmandikul keeltest on olemas kirjakeel ● Maailma keeled jagunevad planeedil üsna ebaühtlaselt ● On arvutatud et viimase 40 000 aasta jooksul on igaveseks Keelkonnad ● Keeled moodustavad keelkondi ● Enamik Euroopa keeli kuulub indoeuropa keelkonda ● Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub eesti keel vähemusrahvuste keeled: Lihtsamast keerulisemaks: ➔ 1. inglise keel – lihtne: 7-aastaselt Keele emakeelena selge ➔ 2. hispaania omandamine ➔ 3. itaalia ➔ 4. prantsuse ➔ 5. saksa ➔ 6. hiina – keskmine: käändeid pole,
Maailma keeled Maailmas on loendatud 2500-4000 keelt. Keeli ühendatakse keelesuguluse alusel (ühisest algkeelest põlvnemise järgi) keelkondadeks. Viimaseil sajandeil võib maailma keelte arenemises märgata kaht põhisuunda. Ühelt poolt sugulaskeelte ja -murrete piirid muutuvad, sest kujuneb uusi rahvusi ning luuakse kirjakeeli rahvaile, kel seda varem polnud. Teiselt poolt palju väikekeeli ja -keelkondi hääbub suurkeelte survel (näit. Austraalias ja Põhja- Ameerikas inglise keele, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas hispaania ja portugali keele mõjul) Keelkonnad Uurali keeled I samojeedi keeled (neenetsi, nganassaani, sölkupi ja kamassi keel) II soome-ugri keeled 1) läänemeresoome rühm. Lõunarühma kuuluvad liivi, eesti ja vadja keel ning põhjarühma soome, isuri, karjala ja vepsa keel. Liivi keele kõnelejaid on Lätis üksikuid. Vadja keelt oskab kümmekond in Peterburi oblastis
Algkeeled on palju varasemad, et nendest mingeid kirjalikke andmeid säilinud ei ole. Seetõttu keelesuguluse tuvastamiseks kasutatakse põhiliselt võrdlev-ajaloolist meetodit. Võrdlev- ajaloolise meetodi puhul võrreldakse erinevate keelte samatähenduslikke sõnu. See meetod uurib lisaks muutetunnuseid ja lausestruktuure. Keelkondade kuj põhjuseks on keeles toimuvad muutused ja hõimude rändamine. Keelkonnad- keelkondi arvatakse olevat u paarsada. Kõnelejate arvult on suurim indoeuroopa keelkond, sinna kuuluvad sellised maailmakeeled nagu: inglise, hispaania, saksa ja pr . Teisel kohal on hiina-tiibeti keelkond. Uurali keelkond- kuigi suur osa uurali keeltest paikneb kesk-venemaal ja siberis. Eesti keel kuulub uurali keelekonna soome-ugri keelte läänemeresoome allrühma. Soome-ugri algkeel arenes järk-järgult viieks: ungi,permi,volga,lapi ja läänemeresoome keelteks.
· Suured rahvaste rändamise sõltuvad murrangulistest sündmustest maailmas või mõnes piirkonnas. · Rahvastiku paiknemine maakeral on väga ebaühtlane. Rahvastiku tihedus näitab elanike arvu 1 ruutkml. · Rahvastiku paiknemist mõjutavad looduslikud, majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid. · Ligi pool maakera rahvastikust elab linnades. · Maakeral elavad inimesed jagunevad pärilike tunnuste alusel rassideks. Erinevad keeled moodustavad keelkondi. Inimrühmi seovad või eraldavad usundid. · 9.klass. Eesti on väikeriik Euroopa põhiosas. Läänemere idakaldal. Meie maismaanaabrid on Läti ja Venemaa, ülemerenaabrid Soome ja Rootsi. · Eesti pealiskorra moodustavad vanaaegkonna settekivimid: Põhja-Eestis lubjakivi, Lõuna-Eestis liivakivi. · Tähtsamad maavarad on põlevkivi, fosforiit, lubjakivi, turvas, savi, kruus, liiv. · Eesti pinnamoodi on kujundanud kõige rohkem mandrijää. Hiljem on mõju avaldanud
Helitud häälikud on need, mille puhul häälepaelad ei vibreeri. p,k,t,s,f häälikunihe – protsess ajaloos, mille käigus on mingi grupp häälikuid läbi teinud sarnase nihke. Germaani keeltes I häälikunihe, saksa keeles II häälikunihe. indoeuroopa keelkond – suur keelkond, mille keeltel on ühised jooned. Selle alla kuulub suur osa Euroopa keeltest kuid mitte Uurali keeled (ka eesti) ja isolaatkeel baski. Indoeuroopa keeltel on mitmeid keelkondi, nt germaani, romaani, slaavi, keldi, balti aga ka indoiraani ja armeenia. i-umlaut – Umlauti levinum versioon. Tagumises silbis olev i/j hakkab mõjutama esimeses silbis olevat täishäälikut nii, et see muutuks eesvokaaliks. Eesti keeles on umlauti eelne laen kuningas, kus ku-nin-gas sõna teise silbi i ei ole mõjutanud esimese silbi u’d, mis on jäänud tagavokaaliks. Vanainglise ja saksa keeles on vastavalt muutunud y(ü)-ks (cyning) ja ö-ks (König)
loogiliselt kaasasündinud kategooriate eeldamist. - Haspelmath (2010): igas keeles on oma kategooriad, mis adekvaatse kirjelduse korral on ka tõesed; 2. Keelte liigitamise põhimõtted. • Genealoogiline – liigitatakse päritolu järgi • Tüpoloogiline – vaatab keele tegelikku struktuuri ja omadusi • Areaalne – räägitakse piirkonnakeeltest (Aafrika keeled – kuigi tegelikult on seal erinevaid keelkondi, eesti keel nt läänemere areaal) • Sotsioloogiline – nt kõnelejate arvu järgi liigitamine 3. Keelte morfoloogilised tüübid. Tüpoloogiline liigitus: Wilhelm von Humboldt (raamatust Jaava saare Kaavi keelest) • Isoleeriv – pole mingeid tunnuseid, lõppe (teevad kõik asjad ära sõnajärjega) • Aglutineeriv – lisatakse tüvele osakesi, morfeeme
Arvuti ja keel: - keeletehnoloogia, spellerid, teksti ettelugejad - arvuti keeleteadlasele abiks sõnastikud (tesaurused), korpused - arvuti keelt mõistma tehistintellekt Arvutilingvistika on lingvistika haru, mis kasutab arvutit inimkeele uurimise vahendina. Keeletehnoloogia on igasugused tehnoloogilised lahendused, mis on seotud keelega (spellerid, grammatikakontrollijad jne) 16) Maailma keeled. Indo-euroopa ja soome-ugri keelkond. Muid suuremaid keelkondi. 10 Maailmas on erinevate arvamuste kohaselt 4000-7000 keelt, tõenäoliselt umbes 6000. INDOEUROOPA KEELKOND GERMAANI KEELED Põhjagermaani rootsi
harva ,,ema". Arvuti ja keel: - keeletehnoloogia, spellerid, teksti ettelugejad - arvuti keeleteadlasele abiks sõnastikud (tesaurused), korpused - arvuti keelt mõistma tehistintellekt Arvutilingvistika on lingvistika haru, mis kasutab arvutit inimkeele uurimise vahendina. Keeletehnoloogia on igasugused tehnoloogilised lahendused, mis on seotud keelega (spellerid, grammatikakontrollijad jne) 16) Maailma keeled. Indo-euroopa ja soome-ugri keelkond. Muid suuremaid keelkondi. Maailmas on erinevate arvamuste kohaselt 4000-7000 keelt, tõenäoliselt umbes 6000. INDOEUR OOPA KEELKON D GERMAANI KEELED Põhjagerm aani rootsi norra
ebaloomulikus keskkonnas ja omab harva ema. Arvutilingvistika .on seega kahe lingvistika e keeleteaduse ja informaatika segu: on lingvistika haru, mis kasutab arvutit inimkeele uurimise vahendina. Keeletehnoloogia on igasugu tehnoloogilised lahendused, mis on seotud keelega (õigekirja- ja grammatikakontrollijad, spellerid) 16. Maailma keeled. Keele päritolu. Indo-euroopa ja soome-ugri keelkond. Muid suuremaid keelkondi. Keeli on klassifitseeritud tüpoloogiliselt ja genealoogiliselt. Tüpoloogiliselt st selgitatakse keeli struktuuride võrdlemise teel, keeletüübid (F.Saussure) Mõisted on fonoloogia, morfoloogia, süntaks. Ka on keelt vaadeldud genealoogiliselt ehk geneetiliselt. Keel kui organism. Darwinistlik lähenemine, radikaalne! (N. Chomsky) vastavalt sugulus- ja pärinemis(põlvnemis)suhtele (puu mudel)
skänneriprogrammid, teksti ettelugejad (ja vastupidi (näit pimedatele)), automaatrefereerijad jms 2. Arvuti keeleteadlasele abiks: keeleressursid: korpused, sõnastikud (tesaurused). 3. Arvuti keelt mõistma: tehisintellekt TÜ arvutuslingvistika uurimisrühm: www.cl.ut.ee Vaata veel näiteks www.filosoft.ee, www.dialoogid.ee, www.eki.ee 16. Maailma keeled. Indo-euroopa ja soome-ugri keelkond. Muid suuremaid keelkondi. Keelte areng · Pole teada kas kõik keeled pärinevad ühest algkeelest või mitte. · Keele päritolu teooriaid: · "bow-wow" teooria: esimesed sõnad onomatopoeetilised · "pooh-pooh" teooria: esimesed sõnad emotsionaalsed hüüatused · "yo-he-ho" teooria: esimesed sõnad koordineerivad hüüatused · "la-la"teooria: kõne algus on laul · keele zestilise päritolu teooria
Viidi välja jne, ehk kardeti neid? Üritati lihvida ka tulekivi. Muistiseid leitakse enam-jaolt palju jõeluhtadelt, st nad on seal elanud. Paari savinõu seest on avastatud ka viljatera jälgi, tõenäoliselt on need hõimud tegelenud rohkem viljelusmajandusega, neil olid ka koduloomad, luude hulgas domineerivad kitse, lamba omad, on ka veise- ja sealuid. Euroopa vanemate kultuuride etnilise päritolu probleemid Tegemist on põhiliselt hüpoteesidega. Euroopas ei ole keelkondi eriti palju, tänapäeva eurooplased kuuluvad nelja keelkonda, 96% elanikest räägib indo-euroopa keeli. Raamat ,,Eurooplaste juured". Veel on Euroopas Baskid (väheke Hispaania ja Prantsusmaa vahel), soome-ugri keeled, turgi keeled (Türgi juures). Kõige suuremat tähelepanu pööratakse alati keelele. Selle alusel suur osa inimesi ka määrab end. Keelenähtusi on raske dateerida. Juurte otsimisega tegelevad keeleteadlased ja ka antropoloogid
annaabi.ee 
