edendaja, arvukate normingute esitaja ja ühtlustaja ning koostöös eriteadlastega suurim oskussõnavara looja. Tema keelekorralduse põhimõteteks olid otstarbekus, süsteemsus, traditsioonipärasus ja rahvakeelsus. Veski oli „Eesti õigekirjutuse sõnaraamatu” (1918) toimetaja. Peamiselt Veski koostatud „Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat” I–III (1925–1937) andis eesti kirjakeele põhilised normingud ja mõjutas Johannes Aaviku keeleuuenduste kõrvalejätmist. Veski osales ka „Suure õigekeelsus-sõnaraamatu” (1948–1951, jäi pooleli), „Vene- eesti sõnaraamatu” (1940–1947), keskkooliõpikute ning enam kui 30 sõnastiku koostamises, milles on fikseeritud üle 100 000 oskussõna. Veski enda sõnaloomingust on tuntud sõnad „kulles”, „sõltuma”, „kõnnumaa”, „väli”, „nulg”, „hulktahukas”, „taandareng” jm. Veski sulest on ilmunud mälestusi Eduard Vilde, Anton Hansen Tammsaare,
edendada keelekultuuri; tutvustada Aavikut keeleteoreetiku, keelereformaatori, keele- korraldaja, kirjaniku, publitsisti, kriitiku, tõlkija, kirjastaja, seltsite- gelase, pedagoogi ja kultuuriloojana. Seltsil on õigus kirjastada kogu Aaviku loomingut, kaasa arvatud Eestis asuvaid käsikirju, päevikuid, kirjavahetust jm.” (Vihma, 1994) Johannes Aavik Kokkuvõte Sain teada palju uut eesti keele muutumise ja keeleuuenduste kohta. See teema on minu arvates huvitav ning ma polnud varem sellest eriti kuulnud. Arvan, et Johannes Aaviku elutöö on väga oluline ja see on muutnud eesti keelt väga palju. Kasutatud kirjandus 1. http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid? item_id=301&table=Persons 2. http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2000_1/OK_2000-1_12.pdf 3. http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2006_1/OK_2006-1_08.pdf 4. http://www.wikiwand.com/et/Johannes_Aavik 5
Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis. II Maailmasõja ajal tegutses Kaalep soomepoisina. Ain Kaalepi esimene luulekogu ,,Aomaastikud" ilmus 1962. aastal. Viimane koondluulekogu ,,Muusad ja maastikud" ilmus aga 2008. aastal. Ain Kaalepit on pärjatud ka mitmete auhindadega, sealhulgas Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna ja Jaan Krossi kirjandusauhinnaga. Ain Kaalepist oli väga põnev referaati koostada. Lisaks biograafiale sain palju targemaks ka keeleuuenduste kohapealt. KASUTATUD KIRJANDUS · http://www.vikerkaar.ee/?page=Arhiiv&a_act=article&a_number=4853 · http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10215:ain- kaalepi-keeletegu-&catid=18:varamu&Itemid=15&issue=3287 · http://www.epl.ee/news/arvamus/ain-kaalep-on-olemas-ka-rampssonad.d? id=50983535 · http://et.wikipedia.org/wiki/Ain_Kaalep · http://www.wi.ee/voro/index.php/kiraenigu/ain-kaalep · http://www.delfi
märtsil 1920. aastal Tartu ülikoolis. Selts oli esimene eesti keelt arendav ning uurib puhtkeeleteaduslik organisatsioon. Emakeele Seltsi loomise initsiaatoriks oli soomlane Lauri Einari Kettunen, Tartu ülikooli läänemeresoome keelte professor aastatel 19191924. Lauri Kettuse suhe Eestiga ja eesti keeltega oli välja kujunenud juba üliõpiasaastail Helsingis, pikalt enne seda, kui ta Tartu ülikooli professoriks sai. Kettunen näitas juba väga varakult üles huvi eesti keeleuuenduste ja keelekorralduste vastu ning keeleajalugu oli tema põhiline eriala kuni surmani. Eestis on Kettuse teadustööd alati kõrgelt hinnatud olnud. Selle tunnustuse eriti suureks tõendiks on kettuse 100. Sünniaastapäeva puhul Keeles ja Kirjanduses 1985. aastal ilmunud artikkel, kus kajastati tema teeneid eesti keele murrete, kohanimede ja süntaksi uurimisel ning keelekorralduses. Juba algusest peale arvati Emakeele Seltsi põhiõlesandeks äratada huvi eesti keele
Inglise keeles on ladina keele laene, germaani keelte laene ja gretsisme (kreeka keele laene). Kuna inglise keel oli "paindlik", st võeti meelsasti üle teiste keelte mõjusid ega seistud vastu loomulikule keele arengule, tagas see inglise keele säilimise ja aitas inglise keelel muutuda rahvusvaheliseks suhtlus- ja teaduskeeleks. Erinevalt inglise keelest taheti ladina keeles säilitada klassikalise ladina keele (100eKr-14pKr) kuju, seisti vastu uuendustele. Kivinenud grammatika ja keeleuuenduste vastasus tingisid lõpuks ladina keele kadumise elavate keelte hulgast (keele suremise, s.t ladina keelt emakeelena kõnelejad on surnud või läinud üle teisele keelele). Seega võttis paindlik inglise keel üle ladina keele rahvusvahelise keele funktsiooni. Inglise keeles olid erinevad laensõnade lained: nt otsekokkupuuted Rooma impeeriumiga (nt via strata (lad. k.)>straet (vana-ingl)>street (ingl. k. 'tänav'); kirikuladina keelest (nt sõna castellum -
murdekõnelejate vahel valitsevad. Nõrgalt seotud võrgustik pakub head pinnast keelemuutusteks: uuendused levivad ühelt rühmalt teisele võrgustiku nõrkade lülide kaudu. Võrgustiku nõrgad lülid on inimesed, kellel on rohkem võrgustikuväliseid kontakte – neil on mitmes eri võrgustikus palju nõrku sidemeid, st nad liiguvad eri võrgustike vahel. Võrgustiku nõrkade lülide keelekasutus erineb võrgustiku tuumiku omast: see toob kaasa keeleuuenduste leviku, mis omakorda nõrgendab paikkondlikke norme. Vahepealses positsioonis olevad keelejuhid näivad olevat uuenduste leviku taga. Linnastumine nõrgestab esialgu tugevaid maapiirkondade võrgustikke. Nõrgalt seotud võrgustikke on raske uurida, kuna nõrgad sidemed on iseloomulikud eelkõige kogukondadele, mis on sotsiaalselt ja/või geograafiliselt mobiilsed ning mille liikmeil on palju kontakte eri võrgustikes – iseloomulik linnadele
Ta pidas päevaraamatut, tegi eestikeelseid sissekandeid, seal oli ka reisikiri, lähtus osaliselt saksa keele kirjakeelest. O.W. Masing leiutas õ-tähe ning leidis, et põhjaeesti purre peab jääma kirjakeele aluseks. · Rahvusliku kirjakeele periood seostub Kreutzwaldi ja ,Kalevipojaga'; K.A. Hermanni esimene eesti keele grammatikaraamat , ta tõi kasutusele üle 100 sõna, nt sünnipäev, salakuulaja. · XX sajand, keeleuuenduste periood esile kerkib palju andekaid keelemehi J.Aavik, J.Mägiste, J.Jõgever. 1918 anti välja ,Eesti keele õigekeelsuse sõnaraamat' , kus vastandusid keeleuuendajad ning nende vastased (A.Saareste, J.V.Veski). Keeleuuendajad kaotasid Publikatsioonide liigid: · Temaatiline publikatsioon koostatakse antud teema kohta erinevat liiki dokumentide põhjal, mis asuvad erinevates fondides, arhiivides.
“ - sõnade valik - avaldub slängis, ilukõnesuse elementides. - kõnekultuur – keelereeglitest kinnipidamine, õigekeelsus. - väljendusrikkus – intuitiivne püüe ületada kõne lamedust, üheplaanilisust. Kategoriaalsed tunnused: - vanuselised – erinevad põlvkonnad kasutavad erinevaid sõnu ja väljendeid, nt „ärikas,“ ruulima.“ Teiseks võib siia tinglikult tuua ka objektiivselt, keeleuuenduste teel keelde tekkivad uued sõnad, mis asendavad vanu, kaduvaid. - Sotsiaalsed – kõne kajastab kõneleja sotsiaalset kuuluvus (elukutse, päritolu, haridustase). Need tunnused ilmnevad kõne teemas, sõnavalikus, võõrsõnade tundmises. Sotsiaalsete tunnuste hulka kuuluvad ka sotsiaalsed dialektid: erikeeled, žargoon (rühmitise keel) ja argoo (rühmitise erikeel, salakeel).
annaabi.ee 
