lihtsamaks. Järgmine suur probleem seisneb õppekavas, nimelt selle liigses teooriapõhisuses. Mõnes aines on see loomulikult vajalik, matemaatikas või füüsikas näiteks, kuid teooria õppimine ei tohiks näiteks võõrkeeltes kindlasti olla põhiline. Kui lapsed õppivad võõrkeeltes ainult reegleid ja grammatikat, ei ole neist mingit kasu, sest kui inimene ei oska vastavas keeles rääkida, oli kogu keeleõpe lihtsalt aja ja raha raiskamine. Keeletundides peaksid õpilased eelkõige õppima rääkimist ja kuulamist, mis võimaldavad neil vastavas keelekeskkonnas hakkama saada. Veel leian ma, et nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis peaks olema rohkem valikaineid. Kui inimene õpib põhikoolis ainult õppekava järgi, jagunevad kõik ta oskused küll ühtlaselt, kuid ta ei saa sügavamalt uurida ja õppida alasid, mis teda huvitavad. Selle probleemi lahendamiseks on valikained suurepärane
inimeste ühtsustamine ja kommunikatsiooni parandamine. Samas võib mitmekeelsust mõista ka inimese enda mitme keele kasutusena. Näiteks kui lapse üks vanem on venelane ja teine eestlane. Eestis on see ju üsnagi levinud. Laps kasvab üles kahekeelses keskkonnas ning tänu sellele oskab ta samuti mõlemat keelt. On olnud spekulatsioone, kas see mõjub lapsele halvasti. Kas see mõjutab tema suhtlemist kaaslastega ja tema tulemusi koolis keeletundides? Arvan, et võibolla esimestel eluaastatel võib lapse sõnavara tõesti väiksem olla, kuid hilisemas elus tuleb see talle ainult kasuks. Mitmekeelsus on üks vägagi väärtustatud oskustest näiteks kasvõi tööturul. Euroopa Liit on öelnud välja oma seisukoha, et nad toetavad mitmekeelsust igal võimalikul moel ja väärtustavad seda. Nemad soovivad, et iga eurooplane oskaks lisaks emakeelele ka vähemalt kahte teist võõrkeelt ja et ka lastele
käituda, kuidas erinevates olukordades hakkama saada ning järk-järgult liigutakse aina iseseisvama eluviisi poole. Kodutööde tegemine ja tähelepanek vormivad meie hoolsust. Hajameelsetel on kindlasti raskem, kuid tänu koolile on võimalik ennast treenida ja halvad kombed unustada. Koolis kujunevad välja erinevad väärtushinnangud ja ka sõbrad ning tuttavad. Iga päev kohtudes koolikaaslastega arendab kindlasti ka iga inimese suhtlusvõimet. Keeletundides paraneb iga aastaga ka keeleoskus ning selle tasand, mis tulevad kasuks reisidel või ka tulevikus, kui käiakse tööl. Esitades endale küsimuse "Kas siis lõppude lõpuks kool on kõiges süüdi? ", usun mina, et kõik see hea ja vajalik, millele seab aluse kool, korvab kõik selle negatiivse, mis jääb tegemata. Koolitööde tegemised, treeningutel käimised ning sõpradega koos ajaveetmised - need saaks kõik tehtud, kui vaid oma aega õigesti planeerida.
erinevates olukordades hakkama saada ning järk-järgult liigutakse aina iseseisvama eluviisi poole. Kodutööde tegemine ja tähelepanek vormivad meie hoolsust. Hajameelsetel on kindlasti raskem, kuid tänu koolile on võimalik ennast treenida ja halvad kombed unustada. Koolis kujunevad välja erinevad väärtushinnangud ja ka sõbrad ning tuttavad. Iga päev koolikaaslastega kohtumine arendab kindlasti ka iga inimese suhtlusvõimet. Keeletundides paraneb iga aastaga ka keeleoskus ning selle tasand, mis tulevad kasuks reisidel või ka tulevikus, kui käiakse tööl. Gümnaasiumis hakatakse juba sügavamalt mõtlema, mida edasi teha või kuhu õppima minna. Noored hakkavad haridust üha enam väärtustama. Gümnaasiumis mõtlesid haridusele ka Wikmani poisid. Enamus koolipoistest pidas haridust tähtsaks. Mitmed õpilased õppisid väga hästi ning neid võis nimetada klassi parimateks õpilasteks, kellel olid suured ambitsioonid
kasvatamisega. Kahe aasta pärast pandi Aavik köster J. Etrucki algkooli. Selles eesti õppekeelega koolis alustas ta eesti teoste lugemist. Suure vaimustusega luges ta ajaloolisi jutustusi, E.Bornhöhe Tasujat ja Vambolat. 1891. aasta sügisel astus J. Aavik Reutzi elementaarkooli, kus ta õppis kaks aastat. Selles vene õppekeelega koolis õppis ta matemaatikat, deograafiat ja ajalugu vene keeles. Saksa keeles aga õpetati usuõpetust. Keeletundides harjutati õpilaste vene ja saksa keele praktilist oskust. Peale seda suundus ta Kuressaare gümnaasiumis, kus ta õppis kokku kaheksa aastat ja omandas keskhariduse. Hoolimata koolis valitsevast saksa keelest ja meelest, ei unustanud ta eesti kirjandust. Õppeainetest huvitasid Aavikut eeskätt võõrkeeled - gümnaasiumi alamais ja keskmistes klassides ladina ja saksa keel, viimastes klassides aga prantsuse keel. Veel õppis ta peale tunde eesti keelt ja soome keelt. Peale
Kahe aasta pärast pandi J. Aavik köster J. Etrucki algkooli. Selles eesti õppekeelega koolis sai ta õhukust eesti teoste lugemiseks. Suure vaimustusega luges ta ajaloolisi jutustusi, muuseas E. Bornhöhe "Tasujat" ja A. Saali "Vambolat". 1891. a. sügisel astus J. Aavik Reutzi elementaarkooli, kus ta õppis kaks aastat. Selles vene õppekeelega koolis ta matemaatikat, deograafiat ja ajalugu vene keeles. Saksa keeles aga õpetati usuõpetust. Keeletundides harjutati õpilaste vene ja saksa keele praktilist oskust. Kaheksa aastat õppis J. Aavik Kuressaare gümnaasiumis. Hoolimata koolis valitsevast saksa keelest ja meelest, ei unustanud ta eesti kirjandust. Õppeainetest huvitasid Aavikut eeskätt võõrkeeled gümnaasiumi alamais ja keskmistes klassides ladina ja saksa keel, viimastes klassides aga prantsuse keel.
Planeeritav ajakulu ~1h. Joonis 2. Minu toidupüramiid 2. Jupiteri Teadussaade 2.1. Vaata saatesarja “Maailma kõige targem rahvas” (ERR kodulehelt või Jupiterist) esimest osa. Saate leiad siit: https://etv.err.ee/1127992/uus-maailma-koige-targem-rahvas 2.2 Analüüsi, kuidas ja mis tunnis, lisaks keeletundidele saad vaadatud saate põhjal kasutada uusi oskusi. Kirjelda lühidalt enda õpistiili (keeletundides ning teistes tundides, kus tuleb suurt hulka infot meelde jätta) ning anna tagasiside. *Ülesanne on täidetud, kui saadad enda mõtted õpitu kasutamisest TERA keskkonda. Planeeritav ajakulu ~2h. 3. Õpistiilide küsimustik 3.1 Täida testid “Minu õpistiilid” ja “Minu õpiharjumused” ning anna tagasiside eneseanalüüsi vormis (vasta küsimustele testis). *Ülesanne on sooritatud kui jagad Tera kasutas enda vastuseid allpool esitatud 7. küsimusele.
ja tähtsamaid fraase igapäevase õppetöö käigus või koolipäeva algus-toimingute ajal ja enne kojuminekut, kui õpilased räägivad ilmast, aastaaegadest ja hetkel väljas toimuvast. Õpetajad peavad kindlasti saama vastavat erialast koolitust keeleoskuse omandamise üldiste aluste, eriti aga teise keele õppimise eripära mõistmiseks, et osata kohandada oma keelekasutust vastavalt teises keeles õppivate laste vajadustele. Otsene teise keele õpetus toimub keeletundides iga päev, kui keelekümblusõpetajad õpetavad uut sõnavara, grammatikat, lugemist ja kirjutamist enam-vähem sama metoodika järgi kui emakeeles õppivatele lastele. Samas õpetatakse üldainete, näiteks matemaatika ja loodusloo tundides vajaminevaid oskusi. Tihti annavad õpetajad, märganud, et õpilased ei saa mõnest asjast hästi aru, keelealaseid lühiseletusi ka teistes tundides (nn minitundides).
mõistmist ning ühiskonnaelus ja inimsuhetes orienteerumist. Kirjandustekste valides ja käsitledes peetakse silmas ühiskonnas olulisi valdkondi: väärtused ja kõlblus; suhted kodus ja koolis; omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus; kodanikuühiskond ja rahvussuhted. Sotsiaalainete õppimise käigus omandatud teadmised ajaloost, ühiskonna arengust ja toimimisest ning inimese staatusest ühiskonnas toetavad kirjandusteoste käsitlemisel ühiskondlike probleemide ja inimsuhete mõistmist. Keeletundides õpitakse riikide, ühenduste, organisatsioonide, ajalooliste isikute, ajaloosündmuste nimede õigekirja norme, mida ajaloo- ja ühiskonnatundides kinnistatakse konkreetsete näidete varal. Kunstiained. Kunstiainete õpet toetab lähenemine kirjandusele kui kunstiainele. Kirjandusteose analüüs seostatuna illustratsioonide vaatlusega soodustab kunsti väljendusvahendite eripära mõistmist. Reklaami käsitlemine keeleõppes eeldab ka visuaalsete ja auditiivsete komponentide
ning protseduuri, kuidas lapsed töölehti tunnis ja väljaspool seda kasutavad. Õpetaja peab alati teadma, missugused töölehed on lastel käes ja kus need asuvad. Keeleõpetaja teatab töölehtede kasutamise reeglid lastele, rühmaõpetajale, vane- matele ja teistele lasteaia pedagoogidele, kontrollib reeglite täitmist ja hoidlikku suh- tumist. Lugupidamist raamatu, vihiku ja õpiku vastu õpivad lapsed keeletundides oma esimesi õppematerjale kasutades. Töölehed on vaid üks abivahend, mis aitab tunde liigendada ja uut materjali süste- matiseerida. Juba omandatu kinnistamiseks saab nende juurde ikka ja jälle tagasi pöörduda. Töölehtedelt saavad lapse ema ja isa teada, mida laps on keeletegevustes teinud; laps saab vennale ja õele näidata, kuidas lasteaias õpitakse nii kujuneb kodu toetav suhtumine ja osavõtlikkus. Töölehtede värvimise, sõnade ja väljendite korda-
annaabi.ee 
