....................................................3 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................................5 KIRJANDUS................................................................................................................................................5 SISSEJUHATUS Antud referaadis kirjeldan Paul Ariste Ferdinand Johann Wiedemannist kirjutatud raamatu põhjal Wiedemanni elu ja tema keeleteaduslikku loomingut. 82 eluaasta jooksul jõudis ta elada Haapsalus, Tallinnas ning Peterburis, saavutades hinnatud akadeemiku staatuse. 82 eluaasta jooksul jõudis ta uurida keelesüsteemi üldiselt ning soome-ugri keeli põhjalikumalt. Heebrea, kreeka ja ladina keele tundjana selgitas ta tolleaegsele teadlaste ringile ürgkeele seismist kaugel tänapäeva keeltest ning keele arengut sõltuvalt füsioloogilistest ning psüühilistest faktoritest. Soome-ugri keelte
Ajaloo referaat: Eesti Vabariigi kultuurielu aastatel 1920-1940. 1920. aasta Asutati Emakeele Selts. 23. märtsil toimus Tartus Emakeele Seltsi asutamiskoosolek. Selle esimeheks valiti Professor Lauri Kettunen, abiesimeheks lektor Johannes Voldemar Veski. Selts korraldas ettekandekoosolekuid, kogus süstemaatiliselt Eesti murdematerjali, kirjastas oma väljaandeid, sealhulgas keeleteaduslikku ajakirja Eesti Keel. See on üks väheseid Eesti Vabariigi ajal loodud seltse, mis tegutses edasi ka Nõukogude korra ajal. 1921. aasta Tarapita- uus kirjanduslik rühmitis ja ajakiri. Uue kirjandusliku rühmitise ja ajakirja asutamise korraldustööd algasid 1921. aasta suvel. Tarapita manifesti koostas ja allkirjastas kirjanik Johannes Semper, alla kirjutasid ka Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jüri Kärner, Gustav Suits, Aleksander Tassa,
pärast, püüdis J. Hurt korduvalt vabaneda kirikuõpetaja ametist, et end täielikult rahvaluulekogumisele pühedada. Õnnestus see tal alles 1901. aastal. J. Hurt jäi elama Peterburi, tema sidemed kodumaaga aga tihenesid. J. Hurt esines mitmel pool kõnedega, õnnistas sisse EÜS-i uue maja jne. 1906. aastal pidas J.Hurt õnnistamiskõne uue "Vanemuise" seltsi avamisel, seejärel osales ka EKS-i asutamiskoosolekul. Samal ajal intensiivistus J.Hurda teaduslik tegevus. Tema sulest ilmus mitu keeleteaduslikku uurimust ja jutluste kogu "Elu valgus". Peamine tähelepanu oli sel peridoodil pööratud aga rahvaluulekogu trükkitoimetamisele. Soome Kirjanduse Selts nõustus J. Hurda kogust välja andma setu rahvalaulud. Teadlase eluajal jõudis sellest monumentaalsest teosest ilmuda kaks osa, kolmas ilmus 1907. aastal. Elu lõpul omistati J. Hurdale Venemaa kõrgemaid teaduslikke autasusid- Konstantini kuldmedal.
Lisaks korraldatakse koosolekuid ja konverentse ning muid teaduslikke ja populaarteaduslikke kokkutulekuid, näitusi ja tuluüritusi. Oma eemärkide taotlemiseks peab Emakeele Selts ka raamatukogu, mille komplekteerimisel on algusest peale silmas peetud Tartu Ülikooli eesti ja sugulaskeelte õppejõududest ning üliõpilastest seltsi liikmete vajadusi õppe- ja teadustöös. Erialaraamatukoguna sisaldab see peamiselt eesti ning lähemate sugulaskeelte alast keeleteaduslikku kirjandust, valikuliselt ka väljaandeid rahvaluule ja etnograafia vallast. 2.2 Emakeele Seltsi liikmed Emakeele Seltsil on tegev- ja auliikmed. Seltsi tegevliikmeks võivad olla isikud, kes tegutsevad filoloogidena eesti keele ja selle sugulaskeelte alal. Lisaks isikud, kel on teeneid nende keelte ainestiku kogumisel või kes seltsi eesmärkide taotlemisele muul viisil kaasa aitavad. Seltsi auliikmeks võib valida esileküündivaid filolooge, samuti
mis tänapäevalgi. Apollonius Dyscolus vanim süntaks, kirjeldab, kuidas sünnib lause eri sõnaliikide sõnadest, olulisim nimisõna. Ta leiab, et ebagrammatilisus sünnib siis, kui ei ole järgitud sobivusreeglit (nt mina kasutatud teises isikus) 5. Keeleteaduse alged Roomas, antiikaja keeleteaduslike probleemide üldiseloomustus. Roomas oli ladina keele võidukäik, arvatakse, et Rooma ajal olulisi uusi keeleteaduslikke mõtteid ei sündinud. Antiikaja kolm keeleteaduslikku põhiküsimust: *Kas keel on loomulik või konventsionaalne st tänapäeva võistes abitaarne või ikooniline? *Kas keel põhineb analoogial või anomaalial? reeglid või erandid? *Millised sõnaliigid keeles on? 6. Keskaeg: ladina keele ja grammatikaõpetuse positsioon ühiskonnas, skolastikute käsitlus keelest (tähenduse ja referentsi vastandus, lause aktsepteeritavus ja selle põhjused, keeleuniversaalide põhjused) Keskaeg - 500AD - 1500 AD, suur mõju ladina keelel ja kristlikul
Ladina keele võimukäik, kuid Rooma ajal olulisi uusi keeleteaduslikke mõtteid ei sündinud. Oluline oli ladina keele grammatika täielik kirjeldus. Varro (116-27 eKr)- andis palju naeruväärseid etümoloogiaid, kuid tegelikult oli huvitatud, et miks on keeles korraga anomaalia ja analoogia. Väidab, et muutmine on universaalne ja regulaarne, selleta ei oleks võimalik meelde jätta kõiki sõnavorme. Antiikaja kolm keeleteaduslikku põhiküsimust: (i) kas keel on loomulik või konventsionaalne? (ii) kas keel põhineb analoogial või anomaalial? reeglid või erandid? (iii) millised sõnaliigid keeles on? 6. Keskaeg: ladina keele ja grammatikaõpetuse positsioon ühiskonnas, skolastikute käsitlus keelest (tähenduse ja referentsi vastandus, lause aktsepteeritavus ja selle põhjused, keeleuniversaalide põhjused) Ladina keel ja kristlik maailmapilt levisid keskajal, mis oli u 500AD-1500AD. 7 vaba teadust:
See on saksakeelne sõnastik. Lehekülgi kokku 4106. 2) Alo Raun „Eesti keele etümoloogiline teatmik” – mõeldud tavainimestele, infot on napilt, pealiskaudsem kui Mägiste oma. Ilus 1982. 3) „Eesti emütoloogiasõnaraamat“ ilmus 2012 (koostama hakati 2002). Sisaldab üle 6600 märksõna, aluseks ÕSi märksõnastik (v.a võõrsõnad). Mõeldud inimestele, kel pole keeleteaduslikku koolitust. Koostanud/toimetanud Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Selles räägitakse etümoloogiateadusest, eesti tüvevara ajaloost. Sisaldab sõnaraamatu ülesehitust, kirjandust, lühendeid-hääldusmärke, sõnaartikleid (põhimärksõnad, viideartiklid) ja registrit. 11. Mida peetakse eesti sõnavarauurimise sünnihetkeks? Eesti leksikoloogia ehk sõnavarauurimise üheks sünnihetkeks võiks pidada 19.saj algust ja esimeseks teadusväljaandeks
üksused käituvad sarnaselt, nt kui tahan öelda, et miski on millegi sees, panen s-i lõppu: toas, kapis) kui anomaalia (seaduspärasusest või normist kõrvalekaldumus)? • Küsimus keele regulaarsusest oli tõstatunud juba kreeka grammatikates, kuid polnud selliselt sõnastatud. • Väidab näiteks, et muutmine (inflection) on universaalne ja regulaarne, selleta ei oleks võimalik meelde jätta kõiki vajalikke sõnavorme. • Antiikaja kolm keeleteaduslikku põhiküsimust: (i) kas keel on loomulik või konventsionaalne, st tänapäeva mõistetes arbitraarne või ikooniline? (ii) kas keel põhineb analoogial või anomaalial? reeglid või erandid? (iii) millised sõnaliigid keeles on? 6. Keskaeg: ladina keele ja grammatikaõpetuse positsioon ühiskonnas, skolastikute käsitlus keelest (tähenduse ja referentsi vastandus, lause
annaabi.ee 
