Päritolu tõttu on isuri keelel lähedasi kokkupuuteid idasoome murretega. Tihedad kontaktid on olnud ka naaberrahva vadjalastega. Lääne-Ingeris on vadja keel mõjutanud isuri ja soome keelt, Hevaha jõe kandis võib täheldada isuripärasusi vadja keeles. 1930. a-il loodi isuritele ladina tähestikul põhinev kirjakeel. Lääne-Ingeri isuri koolides võis saada alghariduse emakeeles. 1932-1937 kirjastati 25 isurikeelset õpikut (näit. V.Junus, Izoran keelen grammatikka. Morfologija. Opettaijaa vart 1936; V.Junus, N.Iljin, Inkeroisin (izoran) keelen oppikirja alkuskouluja vart 1936). Paraku hävitati juba 1937 nii isuri kirjakeel ja koolid kui ka õpikud ja õpetajad. Kokkuvõte Soome keeleteadlased arvavad,et see pole iseseisev keel, aga Eesti keeleteadlased arvavad, et see on iseseisev keel. Loomulikult olen ma eestlaste poolt. Sain teada ka, et neid on ikka päris vähe järgi ja selle põhjus on venestumine. Fotod
tegeleb tootearendusega, ise läheb turule müüma ka." ... ,,Vahel on küll nii, et lähen täitsa tüdimusega lavale. Aga samas unustan pärast paari esimest takti täiesti ära, et teen seda juba ei- tea-mitmendat korda." ... ,,Kümme aastat tagasi ma üldse es kõnõlõ võru kiilt. Tuu tull postiljoniametiga, sääl oll ta tüükiil. [...] Postiringin olli vana inemise, ma vei neile pensioni; na viimäne kui üts kõnõlsiva võru keelen - nii ta külge jäi. A peris nii, et ma egäl puul üle Eesti tuud kõnõlõ, tuu tull nii, et ku mi lätsimi ,,Viie pääle" pundiga edimest kõrda Talnale, [...] mi kõnõlsimi egäl puul võru keelen ja sis kävegi krõks pään, et ei piäki vägisi tuud põhjaeesti kiilt kõnõlõma. [...] Mu meelest kõik asja om saanu aetus. [...] Või-olla, et inemise ei julgu üteldä, et na aru ei saa, tuud ma ei tiiä." ... ,,Võru keel on harjunud olema rohkem kõnekeel ja tunnen seda
tüüpiline talumees: ise kasvatab, ise tegeleb tootearendusega, ise läheb turule müüma ka." ... ,,Vahel on küll nii, et lähen täitsa tüdimusega lavale. Aga samas unustan pärast paari esimest takti täiesti ära, et teen seda juba ei-tea-mitmendat korda." ... ,,Kümme aastat tagasi ma üldse es kõnõlõ võru kiilt. Tuu tull postiljoniametiga, sääl oll ta tüükiil. [...] Postiringin olli vana inemise, ma vei neile pensioni; na viimäne kui üts kõnõlsiva võru keelen - nii ta külge jäi. A peris nii, et ma egäl puul üle Eesti tuud kõnõlõ, tuu tull nii, et ku mi lätsimi ,,Viie pääle" pundiga edimest kõrda Talnale, [...] mi kõnõlsimi egäl puul võru keelen ja sis kävegi krõks pään, et ei piäki vägisi tuud põhjaeesti kiilt kõnõlõma. [...] Mu meelest kõik asja om saanu aetus. [...] Või-olla, et inemise ei julgu üteldä, et na aru ei saa, tuud ma ei tiiä." ..
Sõna ,,mulkis" tähendab ,,loll", ,,tobu". Alguses oli see olnud hüüd-ja sõimunimi aga hiljem kaotanud oma halvustava tähenduse ja muutunud hõimunimeks (http://www.mulgimaa.eu/?sisu=tekst&mid=7&lang=est). 3. MULGI KEEL ,,Eestimaa om tillike- aga ta om vägä rikas oma keelte poolest. Kik tääve ,et võrukse ja setokse kõneleve oma kiilt . Ku aga tulla Mulgimaale, sis viil aint küläden vanepe inimese mõistave kõnelte mulgi keelen. Ku sedä kiilt aga süämege kullete, sis om kahju, et sii kaunis emäkiil ,midä kõnelive siu vanaemäse ja vanaesäse om unustuse õlma vajunu.Mulgi keelege om üits ütlemede tore lugu. Egä sii ep oleki egän kandin üttemuudu, nõnda nigu kiräkeel,et kik om kokku lepit ja kindel kiräviis olemen. Mede keelen om aga egän kihelkonnan - Karksin, Tarvastun, Paistun, Allisten, Elmen veidi tõistmuudu kõneltu." Alli Laande- Mulgi Keele Instituudi keeleprojekti juht (http://www.mulgikultuur
Lüüdi(karjala) 5000 tõsiselt ohustatud (Venemaa) Soome, Rootsi, Norra; Soome 5,500,000 ei ole ohustatud Petrburi ümbrus, Karjala Vabariik (Venemaa) Soomeugri keelen äiteid: Soome: Oli ennen vanhala ajalla meidän kylässä,pienessä laaksossa eras selläinen paikka... Ersamordva: Sedikele sire minek velesenek viskinka lajmoso olnes istamo tarka... Ungari: Valamikor régen volt a falunkban egy kis völgy ölén egy ingov ányos hely... Liivi: Vansti aigastiz võl mät kilass iits piskiz vigass selli kuoz... Tveri karjala: oli ennein endizellä aijalla miän kylässä pikkarazessa lodmazessa kohta zemmuone...
jah selline tüüpiline talumees: ise kasvatab, ise tegeleb tootearendusega, ise läheb turule müüma ka." ... ,,Vahel on küll nii, et lähen täitsa tüdimusega lavale. Aga samas unustan pärast paari esimest takti täiesti ära, et teen seda juba ei-tea-mitmendat korda." ... ,,Kümme aastat tagasi ma üldse es kõnõlõ võru kiilt. Tuu tull postiljoniametiga, sääl oll ta tüükiil. [...] Postiringin olli vana inemise, ma vei neile pensioni; na viimäne kui üts kõnõlsiva võru keelen - nii ta külge jäi. A peris nii, et ma egäl puul üle Eesti tuud kõnõlõ, tuu tull nii, et ku mi lätsimi ,,Viie pääle" pundiga edimest kõrda Talnale, [...] mi kõnõlsimi egäl puul võru keelen ja sis kävegi krõks pään, et ei piäki vägisi tuud põhjaeesti kiilt kõnõlõma. [...] Mu meelest kõik asja om saanu aetus. [...] Või-olla, et inemise ei julgu üteldä, et na aru ei saa, tuud ma ei tiiä." ..
Kirjekeel pidi olema üks ja ühtne, allkeelte olemasolu ja vajadusi ei nähtud. Veski sellega rahul polnud, tema arvates ei peetud küllalt oluliseks keelesüsteemi ja otsustati üksikkeelendite kaupa. Vaene ja jäik sõnaraamat, mis võrreldes Muugi väikese sõnaraamatuga oli pigem tagasiminek kui edasiminek. Jäikust võimendas totalitaarses ühiskonnas kergesti leviv arusaam, et keelend, mida pole Õsis, ei olegi õige keelen. 6. Õigekeelsus sõnaraamat (Keele ja Kirjanduse Instituut 1960). 50ndate jooksul tehti hoolega uuema erialakirjanduse sedelkartoteeki. Oskusõandest koostatud erialade kaupa nimestikud saadeti seisukoha võtuks paljudele asutustele ja eriteadlastele. Selles ÕSis on u 100 000 märksõna ja oskussõnu sealhulgas palju. Endiselt on märgitud III välde ja palatalisatsioon;
3) password 4) versus 1.3.1.4 Nädal 1) action-film (2) 2) graphic novel 1.3.2 Analüüs Tsitaatsõnad ja -väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse ja hääldatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud, näiteks coca-cola hääldatakse eesti keeles kokakoola. Tsitaatsõnu kirjutatakse eesti keeles just täpselt nii nagu selles keeles, kust nad on eesti keelde võetud. Tsitaatsõna ühendamisel liitsõnaks kasutatakse sidekriipsu. (http://www.eki.ee/keelen%F5u/artiklid2/tsits.html.) Muust eestikeelsest tekstist 17 eristamiseks tuleb tsitaatsõnad kirjutada teises, nt kursiivkirjas. Käänata tuleb neid ülakoma abil, näiteks coca-cola`s. Tuleks vahet teha soliidse ajalooga tsitaatväljenditel, mis on pärit eelkõige kreeka ja ladina keelest, ja uutel nn trendikatel tsitaatsõnadel ja
vaadata. Kuidas näiteks seletada verbaalse suhtluse toimimist? Miks on nii, et kui siinset teksti loete, siis saate vähemalt umbkaudu aru, mida tahtsime sellega öelda? Lihtsaim lahendus, mida ka varmalt kasutatakse, on postuleerida keel. Olla seisukohal, et tekstil või selle osadel on omadus midagi tähendada, ja et kirjutades valin keelendeid nende tähenduste järgi. Kui kõneleja ja kuulaja oskavad sama keelt, kõneleja valib õiged keelen- did oma mõtte väljendamiseks ja ka kuulaja teab nende tähendust, siis kannavad need keelendid kõneleja mõtte kuulajani. Sellise fikseeritud koodi mudeli järgi on tähendus keelendite objektiivselt tuvastatav omadus, mille päritoluna enamasti nimetatakse kokkulepet. See mudel kirjeldab edukalt ära suurema osa suhtlusolukordi. Siiski leidub verbaalsel suhtlusel ka aspekte, mida keele kui fikseeritud koodiga seletada on üpris keeruline. Kui kood on fikseeritud, siis ei saa
annaabi.ee 
