kes kallimat instrumenti osta ei jõudnud. Pilli kasutati vaimuliku laulu õpetamiseks ja saateks ja seepärast nimetati teda ka tihti laulupill või laulukannel. Hiiu-kannel Vanuselt järgmine keelpill on Eestis hiiu kannel. See jõudis Eesti aladele arvatavasti 13.-14. sajandil rootslaste vahendusel. Sellel ajal asusid Lääne-Eestisse ja saartele elama rootslased. Nad tõid endaga kaasa pilli, mida nad ise nimetavad talharpaks. "Tal" tähendab murdekeeles jõhv. Selle nime pillile annab keelematerjal - hiiu kandle keeled valmistati hobusesabajõhvidest. Pill on kandilise kujuga (vahel ka viiulit meenutava kujuga), ülemises otsas on nelinurkne raam, kuhu kinnituvad kolm kuni neli keelt ja mängitakse teda poognaga. Pilli mänguasend on risti põlvedel või põlvede vahel. Sarnast pilli mängitakse ka Soomes, seal kannab ta nime jouhikko. Vilepill Flöödi tüüpi puhkpillid on kõik erinevad vilepillid. Neid valmistati puukoorest
kuhu kinnituvad kolm kuni neli keelt ja mängitakse teda poognaga. Pilli mänguasend on risti põlvedel või põlvede vahel. Sarnast pilli mängitakse ka Soomes, seal kannab ta nime jouhikko. Hiiu kannel jõudis Eesti aladele arvatavasti 13.-14. sajandil rootslaste vahendusel. Sellel ajal asusid Lääne-Eestisse ja saartele elama rootslased. Nad tõid endaga kaasa pilli, mida nad ise nimetavad talharpaks. "Tal" tähendab murdekeeles jõhv. Selle nime pillile annab keelematerjal - hiiu kandle keeled valmistati hobusesabajõhvidest. Tänapäeval levinuim nimetus "hiiu kannel" eksitab isegi topelt, kuna jätab mulje pilli seotusest Hiiumaaga. Tegelikult oli talharpatraditsioon ikkagi Vormsil, mida hüüti Hiiurootsi saareks, sest asus poolel teel Hiiumaale. Nimetus "hiiu kannel" ongi jäänud järgi vormist "hiiurootsi kannel". Hiiu kandle osad: · keeled · kõlakast · poogen · roop · sadul · virbel Põispill
poolt 1950. aastal konstrueeritud lõikuvate keeltega pillil asetsevad keeled kromaatiliselt ja see võimaldab sellel mängida igasugust muusikat. Vanuselt järgmine keelpill on Eestis hiiu kannel. See jõudis Eesti aladele arvatavasti 13.-14. sajandil rootslaste vahendusel. Sellel ajal asusid Lääne-Eestisse ja saartele elama rootslased. Nad tõid endaga kaasa pilli, mida nad ise nimetavad talharpaks. "Tal" tähendab murdekeeles jõhv. Selle nime pillile annab keelematerjal - hiiu kandle keeled valmistati hobusesabajõhvidest. Pill on kandilise kujuga (vahel ka viiulit meenutava kujuga), ülemises otsas on nelinurkne raam, kuhu kinnituvad kolm kuni neli keelt ja mängitakse teda poognaga. Pilli mänguasend on risti põlvedel või põlvede vahel. Sarnast pilli mängitakse ka Soomes, seal kannab ta nime jouhikko. Viiul jõudis Eestisse 17. sajandil. Esmalt linnadesse, aga juba 18. sajandil levis ka maale. 19
Kõne kergendab tajutava mõtestamist- suunab tähele panema objektide suhteid ja funktsioone. Kuidas on seotud kõne ja mäluprotsessid? Kõnelda sellest, mis pole kõne ajal tajutav, võimaldab episoodiline ja semantiline püsimälu, s.t. kõneleja varasemad kogemused ja teadmised maailmast. Mida noorem laps või mida madalam intellekt, seda suurel roll on episoodilisel mälul. Keelemälus säilitatakse keeleüksused ja ka oskused nendega opereerida, sellest ammutatakse keelematerjal kõnelemiseks. Keeleüksused on mälus omavahel seostatud, olulisemad on semantilised seosed. Need seovad protseduurilist keelemälu semantilise(teadmised maailmast) ja episoodilise(teadmised oma minevikust) mäluga.Iga ütluse loomes ja tajumisel osaleb operatiivmälu. Kõne mõistmiseks tuleb tajutav keelend hoida mälus selle mõistmiseni. Kõneloome protsessis hoitakse mälus mõte ja ütluse plaan kuni selle realiseerimiseni. Operatiivmälu mahuks on 7 +/-mingit üksust.
Seoses mäluga ja kõneprotsessidega tulevad vaatluse alla järgmised küsimused: •Keelemälu. •Operatiivmälu ütlust genereerides või tajudes. •Kõne sõltuvus keskkonna kajastamisest mälus. •Kõne mõju mäluprotsessidele. Keelemälu kuulub ühe liigituse järgi protseduurilise mälu (kuidas kõnelda, s.t. keelt kasutada) ja teise järgi pikaajalise mälu (püsimälu) valdkonda. Keelemälus säilitab inimene keeleüksused ja ka oskuse nendega opereerida, sellest ammutatakse keelematerjal kõnelemiseks. Nagu varem mainitud, on keeleüksused mälus omavahel seostatud. Olulisemad on semantilised seosed. Viimased seovad ühtlasi protseduurilist keelemälu semantilise (teadmised maailmast) ja episoodilise (teadmised oma minevikust) mäluga. Kuid ainult seovad, sest sõnaotsing ja äratundmine on harilikult ebateadlikud operatsioonid. Semantiline mälu ja episoodiline mälu on aga teadvustatud. Kuid seos on vajalik, sest ütlusele eelneva
arengu korrigeerimine, lugemis- ja kirjutamisoskuse kujundamine. Selline eesmärgiseade eeldab õpetamist kontsentritena; üks ja sama teema kordub kas mitmel korral või koguni igal õppeaastal. Õppe selline korraldus täidab oma eesmärgi aga ainult siis, kui ühe ja sama teema käsitlemise raskusaste jõukohaselt tõuseb. See saavutatakse järgmiselt: Sama teema käsitlemise järgneval korral valitakse keerulisem ja ka mahukam keelematerjal, väheneb abistavate võtete kasutamine ning seega suureneb õpilaste iseseisvus, õppimise teadlikkus ja õpitegevuse üldistatuse aste. Teemade kontsentriline käsitlus on väheste õppevahendite (sh. õpikute vähesuse) tõttu õpetaja jaoks küllaltki raske — vaja on täpselt ette kujutada tööd samal teemal nii eelmises kui ka järgmises klassis. Praktikas on palju juhtumeid, kus mitme aasta vältel kasutatakse raskusastmelt sama materjali ning samu töövõtteid. Negatiivsed
2) Psühholooiga. Kõneprotsessi kirjeldamine psühhofüsioloogiline mehhanism, teadmised, suhtlemissituatsioonid, isiksuse küsimus (motiivid, eesmärgid,; miks ja milleks ma midagi kõnelen ja kuulan), kognitiivsed protsessid (mõtlemine, taju, mälu) 3) Sideteooria. Teate kodeerimine edastamine dekodeerimine (kommunikatiivne akt). 4) Muud semiootika, loogika, neuroloogia, logopeedia. Objekt keelematerjal eri ainesed Kõnearendus, kui soodustame suhtlemist neil?? Kokkuleppeline tava on, et ühel sõnal on mitu tähendust. Nt vana ja uus, erinevates kontekstides, on ,,uus" mitu tähendust. Ehk siis kuidas nendest rääkida. Kuna teadmisi tuleb juurde, siis ka tähendus ajapikku muutub lihtsalt, nt ,,koer" ajapikku tuleb inimesle temast teadmisi juurde. Aristoteles : ,,Kõneakt seee on teglt tegu kellegi mõjutamiseks!" Aristoteles rääkis ka , kuidas toimub tekstiloome.(tollel ajal oli see
Tekste, mida lapsed kuulavad ja kordavad, peaksid teadma teised lasteaia pedagoogid (laulmise õpetaja), et lapse edu omandatu kasutamisel märgata ja toetada. 15 Õpetajaraamat 6. TÖÖLEHTEDE ÜLESEHITUS JA NÕUANDED NENDE KASUTAMISEKS Töölehed on kahepoolsed: esiküljel ülesanded lapse jaoks ja tagaküljel selle töö- lehe abil harjutatav keelematerjal teadmiseks rühmaõpetajale ja lastevanematele. Töölehtede pildid on must-valged. Piltide värvimise vajaduse ja aja teatab õpetaja lastele, lisaks ka rühmaõpetajale ja/või vanematele. Värvimise, ühendamise, täien- damise, võrdlemise, rühmitamise ülesanded võib õpetaja jätta hilisemaks materjali kinnistamiseks ja tulla ühe töölehe juurde korduvalt tagasi. Õpetaja peaks ühe töö- lehe pilte kasutama esimesel õppeaastal vähemalt kümnel korral ning järgmisel õppe-