kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Sapiri ja Whorfi keelelise relatiivsuse hüpoteesi järgi määravad esimese keele sõnavara, tähendussüsteem ja grammatika indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. Reaalsem on hüpoteesi nõrgem variant, mille järgi esimene keel küll teatud määral mõjutab ja suunab meie taju (meeli) ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Keelekollektiivile olulised kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse, see avaldub iseseisvate sõnade või mitmetähenduslike tüvisõnade tähendustes (nt soome keeles sõna saun). Teise astme sümbolisüsteemidesse kuuluvad näiteks huumor (naljad), rahvaluule, kõnekäänud, legendid, jutustused, uskumused, laulud, vanasõnad, rituaalid jm, mida ei oleks olemas, kui neid ei saaks loomuliku keele abil väljendada. Keelel on tähtis osa ka indiviidi identiteedi paljude parameetrite kujunemisel
Keelelise relatiivsuse hüpoteesi järgi määravad esimese keele sõnavara, tähendussüsteem ja grammatika indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. Selle järgi peaksid eri keeli kõnelevad inimesed nägema ja tunnetama maailma viisil, mille määravad nende esimese keele omadused. Tänapäeval on rohkem pooldajaid hüpoteesi nõrgemal variandil. Selle kohaselt esimene keel küll mõjutab ja suunab meie taju ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Keelekollektiivile olulised kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse. Näiteks on soomlastel palju sõnavara sauna kohta, näitab, et saun on neile tähtis. Teise astme sümbolisüsteemidesse kuuluvad näiteks huumor, rahvaluule, kõnekäänud, legendid, jutustused, jm, mida ei oleks olemas, kui neid ei saaks loomuliku keele abil väljendada. Teise astme sümbolisüsteem eeldab loomulikku keelt. Keelel on ka tähtis osa indiviidi identiteedi paljude parameetrite kujunemisel
tähendussüsteem ja grammatika indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. Selle järgi peaksid eri keeli kõnelevad inimesed nägema ja tunnetama maailma viisil, mille määravad nende esimese keele omadused. Tänapäeval on rohkem pooldajaid hüpoteesi nõrgemal variandil. Selle kohaselt esimene keel küll mõjutab ja suunab meie taju ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Keelekollektiivile olulised kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse. Näiteks on soomlastel palju sõnavara sauna kohta, näitab, et saun on neile tähtis. Teise astme sümbolisüsteemidesse kuuluvad näiteks huumor, rahvaluule, kõnekäänud, legendid, jutustused, jm, mida ei oleks olemas, kui neid ei saaks loomuliku keele abil väljendada. Teise astme sümbolisüsteem eeldab loomulikku keelt. Keelel on ka tähtis osa indiviidi identiteedi paljude parameetrite kujunemisel.
tähendussüsteem ja grammatika indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. Selle järgi peaksid eri keeli kõnelevad inimesed nägema ja tunnetama maailma viisil, mille määravad nende esimese keele omadused. Tänapäeval on rohkem pooldajaid hüpoteesi nõrgemal variandil. Selle kohaselt esimene keel küll mõjutab ja suunab meie taju ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Keelekollektiivile olulised kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse. Näiteks on soomlastel palju sõnavara sauna kohta, näitab, et saun on neile tähtis. Teise astme sümbolisüsteemidesse kuuluvad näiteks huumor, rahvaluule, kõnekäänud, legendid, jutustused, jm, mida ei oleks olemas, kui neid ei saaks loomuliku keele abil väljendada. Teise astme sümbolisüsteem eeldab loomulikku keelt
tähendussüsteem ja grammatika indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. Selle järgi peaksid eri keeli kõnelevad inimesed nägema ja tunnetama maailma viisil, mille määravad nende esimese keele omadused. Tänapäeval on rohkem pooldajaid hüpoteesi nõrgemal variandil. Selle kohaselt esimene keel küll mõjutab ja suunab meie taju ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Keelekollektiivile olulised kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse. Näiteks on soomlastel palju sõnavara sauna kohta, näitab, et saun on neile tähtis. Teise astme sümbolisüsteemidesse kuuluvad näiteks huumor, rahvaluule, kõnekäänud, legendid, jutustused, jm, mida ei oleks olemas, kui neid ei saaks loomuliku keele abil väljendada. Teise astme sümbolisüsteem eeldab loomulikku keelt
tähendussüsteem ja grammatika indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. Selle järgi peaksid eri keeli kõnelevad inimesed nägema ja tunnetama maailma viisil, mille määravad nende esimese keele omadused. Tänapäeval on rohkem pooldajaid hüpoteesi nõrgemal variandil. Selle kohaselt esimene keel küll mõjutab ja suunab meie taju ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Keelekollektiivile olulised kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse. Näiteks on soomlastel palju sõnavara sauna kohta, näitab, et saun on neile tähtis. Teise astme sümbolisüsteemidesse kuuluvad näiteks huumor, rahvaluule, kõnekäänud, legendid, jutustused, jm, mida ei oleks olemas, kui neid ei saaks loomuliku keele abil väljendada. Teise astme sümbolisüsteem eeldab loomulikku keelt
Inimesed elavad külluslikus ja kihistunud sümbolikeskkonnas, mille raamid loob loomulik keel. Keelel on tähtis osa ka indiviidi identiteedi kujundamisel.Etniline identiteet (rahva kokkukuuluvustunne) põhineb oluliselt vastava keele valdamisel. Indiviidi identiteedi juurde kuulub olulise mina-tunnet formeerivana nimi, mida väljendatakse keelde kuuluvate sõnade abil. Keelest on aastasadadega saanud inimese mälupikendus kollektiivne mälu, millesse keelekollektiivile oluline info on kodeeritud eelkõige sõnade ja nende tähendustena. Keelesüsteem kui kollektiivne mälu on vabanenud füüsilistest ja ajalistest raamidest, mis piiravad iga indiviidi eraldi. Keeleline suhtlus ja keelesüsteem on andnud inimkonna vaimsele ja sotsiaalsele arengule uued proportsioonid (igal inimesel pole vaja alustadakõikide maailma asjade õppimist nende liigitamisega). Keele sõnadesse ja nende tähendustesse on aastatuhandete
Keelelise relatiivsuse hüpotees Edward Sapiri ja B. Lee Whorf. Selle teooria nõrgem variant on reaalsem esimene keel küll teatud määral mõjutab ja suunab meie taju (meeli) ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Soome ja Rootsi keel nende lähedus on mõjutanud keelte hääldamist, süntaksit ja isegi sõnavara. Siiski on keeled endistviisi erineva struktuuri ning sõnavaraga. Keelekollektiivile kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse, see avaldub iseseisvate sõnade või mitmetähenduslike tüvisõnade tähendustes. Paljud kultuurilise käitumise vormid eeldavad loomulikku keelt, nad väljenduvad loomuliku keele kaudu. Nendesse teise astme sümbolisüsteemidesse kuuluvad nt huumor (naljad), rahvaluule, kõnekäänd, legendid, jutustused, uskumused, laulud, vanasõnad, rituaalid jm, mida ei oleks olemas, kui neid ei saaks loomuliku keele abil väljendada
Keeleline suhtlus on inimese sotsialiseerumise tähtsamaid vahendeid ja väliseid tunnuseid. Keelelise relatiivsuse hüpotees - (tugev variant, millel enam eriti pooldajaid pole)esimese keele sõnavara, tähendussüsteem ja grammatika määravad indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. (Nõrgem ja reaalsem variant) Esimene keel küll suunab ja mõjutab meie maailmataju ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Keelekollektiivile olulised kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse. (nt saun ja suusatamine) Palju kultuurilise käitumise vormid eeldavad loomulikku keelt, nad väljenduvad loomuliku keele kaudu. (Teise astme sümbolisüsteemidesse kuuluvad nt rahvaluule, vanasõnad, rituaalid jne) Kollektiivne mälu - osa vahendatud teadetest on osutunud nii kasulikuks, et need on kinnistunud keelesüsteemi osaks; keelekollektiivile kasulik info on kodeeritud sõnade ja nende tähendustena.
illusioonideks jne. Keelelise relatiivsuse hüpotees Edward Sapiri ja B. Lee Whorf. Selle teooria nõrgem variant on reaalsem esimene keel küll teatud määral mõjutab ja suunab meie taju (meeli) ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda. Soome ja Rootsi keel nende lähedus on mõjutanud keelte hääldamist, süntaksit ja isegi sõnavara. Siiski on keeled endistviisi erineva struktuuri ning sõnavaraga. Keelekollektiivile kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse, see avaldub iseseisvate sõnade või mitmetähenduslike tüvisõnade tähendustes. Paljud kultuurilise käitumise vormid eeldavad loomulikku keelt, nad väljenduvad loomuliku keele kaudu. Nendesse teise astme sümbolisüsteemidesse kuuluvad nt huumor (naljad), rahvaluule, kõnekäänd, legendid, jutustused, uskumused, laulud, vanasõnad, rituaalid jm, mida ei oleks olemas, kui neid ei saaks loomuliku keele abil väljendada
Aga jällegi et mõista seda, peab suutma seda tegevust ette kujutada. Suhtlemine kes kellele räägib, kuidas, ja mis strateegiaid kasutades ta räägib. TEKST TEADMISED Teadmiste valdkonnad: Elukondlikud ja teaduslikud teadmised maailmast. *protseduurilised, sh oskus keelt kasutada (kõne on protseduuriline)* teadmised suhtlemisest (ehk sotsiaalvaldkond), mis suurel määral sõltub kultuurist). Kõneaktis osalejate ühised taustteadmised: *sotsiaalsed ühised kogu keelekollektiivile. *rühmateadmised * individuaalsed (kaks inimest, perekond jne) Igaüks teab midagi, mida teised ei tea. Nähtuste dünaamika ja staatika kajastamine: *stseenid, sündmused (stsenaariumid) *kujutlused, kontseptid (freimid) Suunates lapsi lugema, küsime endalt; kuidas need valdkonnad mõjutavad TEKSTI TAJUMINE On heuristiline (ehk avastuslik, loominguline) protsess mõtte otsimine. Tasandid operatsioonid: Sõna jõuda sõnatähenduseni kontekstis, süna on foneetiline üksus Lause
annaabi.ee 
