aastal Pariisis itaalia matemaatikut Giuseppe Peanot ning alustas pikaajalist projekti demonstreerimaks, et matemaatika on taandatav ja tuletatav loogikast (logitsism). Selle töö käigus kirjutas ta koos A. N. Whiteheadiga kolmeköitelise Principia Mathematica. See viis ka Russelli paradoksi avastamiseni, millest sai Frege logitsistliku projekti lõpp. 1910 nimetati Russell Trinity College'i filosoofialektoriks. Kui puhkes Esimene maailmasõda, osales ta aktiivselt sõjaväeteenistusest keeldujate liikumises ning teda trahviti 100 naelsterlingiga selle eest, et ta kirjutas lendlehe, milles kritiseeris ühe sõjaväeteenistusest keelduja kaheks aastaks vangimõistmist. 1916 kaotas Russell oma patsifistliku tegevuse tõttu koha Cambridge'is. Nii kolledz kui valitsus määrasid talle rahatrahvi ja ta kandis viis kuud vanglakaristust, mille jooksul kirjutas ,,Sissejuhatuse matemaatilisse filosoofiasse" (1919). Sõprade toetusel pidas Russell Londonis mõned
- ei saa registreerida vastajate spontaanseid reaktsioone - pole kindel, kas vastab tõepoolest soovitud isik - pole kindel, kas küsimusi mõistetakse õigesti - ei saa teada, miks jäeti vastamata. Silmast-silma küsitlus:Intervjueeritav ja intervjueerija on vahetus kontaktis. Telefoniküsitlus :Intervjueeritav ja intervjueerija on kontaktis telefoni kaudu. Standardiseeritud suulise küsitluse tugevad küljed (võrreldes kirjaliku küsitlusega): väiksem küsitlusest keeldujate osakaal, küsitletu saab esitada täpsustavaid selgitusi küsimuste kohta, küsitleda saab ka nt. kirjaoskamatuid. Standardiseeritud suulise küsitluse nõrgad küljed (võrreldes kirjaliku küsitlusega): - Probleem: intervjueerija isik võib mõjutada vastuseid, Töömahukas ja kulukas. Kvalitatiivne intervjuu :Intervjueerija ei esita kindlaid küsimusi täpses järjekorras ning kindlasti ei anna ette vastusevariante. Küsitluseks on ette kavandatud väiksem arv
Katoliku kirik toetud eeskätt ilmaliku kiriku vastu, nt ristisõda albilaste vastu. 1209 vallandati Innocentius III poolt Lõuna-Prantsusmaa ketserite pesa vastu. Need sõjaretked tõid kaasa suuri rüüstamisi. Kuna asi väljus kiriku kontrolli alt, hakati kujundama järk-järgult inkivisitsiooni. Hakasid kujunema inkivisiitorid, lõpliku inkivisitsiooni kujundas välja Gregorius IX. Inkivisitsiooni eesmärk oli hingede päästmine. Inkivisitsioonis kasut piinamisi patukahetusest keeldujate vastu. Raskeim karistus oli surmanuhtlus, mille viis täide ilmalik võim. Haridus ja teadus Kõrgkeskajal tekkisid esimesed haridusasutused kirikute ja linnade juurde. Koolid olid kahesuguse suunitlusega: teoloogilise ja kaubandusliku. Katedraalikoolidest kujunesid järk-järgult välja ülikoolid. Kuna ülikoole algselt ei asutatud, on raske nende täpset asutamisaega dateerida. Ülikoolidest kujunesid õpetajate ja õpilaste korporatsioonid.
Seekord saadi isegi kuningas vangistatud. Kuid sõjakäigud nõudsid raha ja kuna varakambrid olid tühjad, nõuti rahvalt makse. See aga põhjustas üldsie pahameele. Inimestel polnud enam midagi maksta. Üks asi oli tegelik viletsus, teine asi oli selgelt tajutav vastuseis kuninga poliitikale ning see, mis andamikogujad ärevusse ajas ja kuningat kohutas, ei olnud mitte vabandused ja palved maksmisest vabastada vaid maksmisest keeldujate kangekaelne ja vihane vastuhakkamine. Kuningakotta hakkasid saabuma teated mässudest. Vastuhakud levisid. Henry otsustas siiski mitte mässajaid karistada ning see tema ehk päästiski, kuna sellise armulikkusega õnnestus tal taastada oma hea maine. Koletise sünd Aja möödudes pärast mitmeid läbikukkumisi hakkas Henryle omane võimukus kahanema. Kadus teadmine, et ta suudab olla kõigist ja kõigest üle. Kõik see tuhmistas Henryle loomupärast sära. Ta tõmbus eemale
jne o Kaht vastandlikku sotsiaalset gruppi (grandi vs populo) esindavate poliitiliste institutsioonide vastasseis aristokraatlik senat vs rahva valitav tribunaat 3. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse rakendused poliitikas · Parlamendi ja kuninga vastasseis: · 16101614 kuningas kehtestas Parlamendi nõusolekut küsimata tollimakse, apelleerides krooni eesõigusele · 1628 riiklik sundlaen (Forced Loan). Keeldujate vangistamine · 1630. aastatel laevamaksu (Ship Money) muutmine üldiseks maksuks · 1642 viie Parlamendiliikme vangistamine · Parlamendi kõnemehed: kirjeldatud sammud reedavad kuninga taotluse oma alamad orjastada, muutes nende isikuvabaduse sõltuvaks kuninga suvast 4. Thomas Hobbesi liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas Hobbes "Leviathan" (1651) · Tõeline vabadus vabadus välistest takistustest:
Parlamendi ja kuninga vastasseis: Ka selline süsteem toetub kodanikuvoorusele 1610–1614 kuningas kehtestas parlamendi nõusolekut küsimata Voorust ja seega ka “inglise vabadust” õõnestab kaubanduslik jõukus tollimakse, apelleerides krooni eesõigusele -> laiskus ja lodevus, loobuvad riigi teenimisest. 1628 riiklik sundlaen (Forced loan). Keeldujate vangistamine Kriitika Robert Walpole’i valitsuse (18. saj. algus) korruptsiooni kohta 1630. aastatel laevamaksu (Ship money) muutmine üldiseks maksuks – ohustavad inglaste vabadust 1642 viie parlamendiliikme vangistamine Liberaalne vabadus Parlamendi kõnemehed: kirjeldatud sammud reedavad kuninga Kaks peamist allikat:
Valvasid teineteise üle, kumbki ei saanud oma erihuve seadustena realiseerida · Selline kontseptsioon levis Euroopas: rahvas vs kuningavõim Uus-rooma vabadus 17. s. Inglismaal · Parlamendi ja kuninga vastasseis: · 16101614 Stuarti suguvõsa kuningas kehtestas Parlamendi nõusolekut küsimata tollimakse, apelleerides krooni eesõigusele · 1628 riiklik sundlaen (Forced loan). Keeldujate vangistamine · 1630. aastatel laevamaksu (Ship money) muutmine üldiseks maksuks · 1642 viie Parlamendiliikme vangistamine · Parlamendi kõnemehed: kirjeldatud sammud reedavad kuninga taotluse oma alamad orjastada, muutes nende isikuvabaduse sõltuvaks kuninga suvast 1642: võimukriis ja kodusõja algus · Maaväe küsimus Parlament võttis selle juhtimise enda kätte. Kuningas viivitas vastava seaduse heakskiitmisega
muu 0 1 1 Kokku: 8 16 26 52 16 32 Kokku annetaks sugulase surma või matuse puhul 18% vastanuist, ei annetaks 23%. Inimesi, kes annetaks, kuid ei pea armuande tava vajalikuks, on 59%. Autorile osutus üllatavaks fakt, et venelasi, kes matustel ei annetaks, oli poole rohkem kui eestlasi, keeldujate hulgas on ka end õigeusklikeks nimetavaid inimesi. Enamik Eesti elanikest eelistas varianti ,,võib olla". Tänapäeval on peied väliselt veidi muutunud, mistõttu otsustas siinkirjutaja välja selgitada , kas muutunud on ka surnu mälestamise roll: 48 Tabel 5. Ankeedi neljas küsimus oli ,,mis on teie jaoks surnu mälestamine?", valikud jagunesid järgnevalt:
annaabi.ee 
