EELAJALOOLINE AEG 5-6 klass Veel saame minevikusündmustest aimu rahvalaulude, muistendite, legendide, pärimuste põhjal. Need on ... ajalooallikad, mida antakse põlvest põlve edasi jutustades. *** Kas talutüdruk, kes lõnga kedrates sellist laulu laulis, võis olla rõõmsas või murelikus meeleolus? Jutusta, miks?
Tänapäeva ühiskonnas ei tee paljud enam fotosid enda rõõmuks ja mälestuseks, vaid sotsiaalmeedias avaldamiseks. Keegi ei pane tülidest pilte internetti, kuid sotsiaalmeedia on loonud inimestele võlts arusaama suhetest. Sotsiaalmeedia on tekitanud neile sellise arvamuse, et alati peab tunduma kõik õnnelik ja hea, kuid tegelikult see nii pole. Ei ole võimalik, et elus ei ole ühtegi probleemi aga sellise eeskujuga, mida sa näed päevad läbi instagramis kedrates, on lõpuks raske mõista mis on tõeliselt lähisuhete tegelikkus ja väärtus. Inimesed kes on olnud aastaid või aastakümneid paar oskavad paremini väärtustada ja hoida enda lähisuhet. Inimesega aastaid koos olles õpitakse teisega arvestama ja teist sügavalt tundma. Seda õpitakse kindla inimesega ning selletõttu on sellistel paaridel, kes on kaua koos olnud kergem lahendada konflikte. Iga aasta partnerit vahetades, peab inimene õppima teise
Siidist kanga tõid hiina kaupmehed Pärsia kaudu Damaskusesse ja sealt edasi jõudis siid Euroopasse. Siid on ainus looduslik katkematu kiud, mis oma ehituselt meenutab hoopis tehiskiude. Seda toodavad siidiussid, kes moodustavad siidikookoneid. Pärast kookonite keetmist saab nendelt kerida pehmet pruunikas-halli kiudu. Ühe kookoni kiu kogupikkus on tavaliselt 3000-4000 meetrit, millest 300-400 meetrit keritakse greeziks ehk toorsiidiniidiks. Mitu toorsiidiniiti kokku kedrates saadakse niit, millest saab kududa siidiriiet.[8] On teada kahte tüüpi siidi: peen mooruspuu siidiliblika röövikutelt saadav siid ja veidi jämedam, looduslikes tingimustes elavate siidiliblikate röövikutelt saadav metsiksiid. Metsiku siidi tugevus ja elastsus on tunduvalt väiksemad kui kultuursiididel. [11] Siidist, mis on tuntud omapärase läike ja õrnuse tõttu, toodetakse kõrgkvaliteedilisi rõivaid. Siid on väga kerge ja mõjub nahale rahustavalt, see on
ka tema ravi ja põletikuvastase toime tõttu. Siidikookon koosneb tavaliselt 3000 meetri pikkusest õrnast siidiniidist. · SIID ON KÕIGE KALLIM LOODUSLIK TEKSTIILKIUDAINE · SIIDI KODUMAA ON HIINA · SIIDILIBLIKAS MUNEB MUNAD, MILLEST ARENEVAD SIIDIUSSID EHK RÖÖVIKUD · RÖÖVIKUD EHITAVAD ENDALE KOOKONI, MIS KOOSNEB IMEPEENEST NIIDIST TOORSIIDIST · LOODUSLIK SIID ON VALGE VÕI KOLLAKAS · MITU TOORSIIDINIITI KOKKU KEDRATES SAADAKSE NIIT, MILLEST KOOTAKSE SIIDRIIET · SIIDI OMADUSED ON SARNASED VILLA OMADUSTEGA, KUID TA POLE SOE · SIIDIST ESEMEID EI PESTA TULISE VEEGA EGA TRIIGITA VÄGA KUUMA TRIIKRAUAGA · SIIDIST VALMISTATAKSE ÕMBLUSNIITI, RIIET PIDULIKE RÕIVASTE JAOKS, SALLE JA RÄTIKUID. Siidi teekond meieni on pikk. Inimkond on siidi kõrgelt väärtustanud juba tuhandeid aastaid.
kahtlemata ka kogu maakeral. Selgrootute maailm on põnev ning pakub avastamisrõõmu kõigile, kes võtavad vaevaks sellega lähemalt tutvuda. Kapsausside kapsaliblikate röövikute kahjustust püüti ära hoida peamiselt ennetava maagia abil. Eriti Lõuna-Eestis peeti oluliseks kapsakasvule olulisel kapsamaarjapäeval (paastumaarjapäev, 25. märts) järgida traditsiooniomast reglementi. Lähtutud on mingist analoogiast. Kun talun maarjapäeval kedrates, sääl tekküse suvel uisa kapuste pääle (Tarvastu). Ei tohtinud kangast kududa, torkivat kapsalehed katki (Kambja). Kapstmaarjapäeval ei tohi nõglaga tsuskata, kapsta saava vaglatse (Rõuge). Maarjapäeval ei või täie tappa, siis sööva maokese kapusta ära (Puhja). See tegevus oli keelatud ka suurel neljapäeval ja suurel reedel. Suvisest kapsaliblikaröövikute tõrjest on väheseid arhiiviteateid. Kasutatud on
kui nad rõõmsad on...Ootasid ja ootasid, aga mitte keegi pulmalistest ei võtnud hoogu ülesse. Kui nad olid käega löömas, läks tare uks lahti ja keegi karjus:" Huu...uhuu". Esimene kull võttis selle laulu endale. Äkitselt puristas hobune rehe all:"Prrrrr!" Teine kull kohe kisama, et see on tema laul. Kui sa vahel õhtul metsas käid võid tihti kuulvat kaht lindu laulvat. Üks neis hüüab: ,, Uhuu." Teine vastab kedrates:"Prrr!" 6.Vares ja rebane Heinalised unustasid heinakuhja juurde hangu püsti. Vares juhtus sinna juurde ja kuna hang oli tugevasti maa sees, otsustas sinna pesa teha.Munes munad ja hakkas hauduma. Rebane, kes seda kõke nägi, haudus kurja plaani, kuidas pojad kätte saada. Kui pojad koorusid hüppas rebane ligi ja hakkas karjuma, et mis õigusega vares sinna pesa tegi, see olevat tema hang. Et kui vares talle poga ei anna söögiks, siis saeb hangul varre maha.Vares kohkus, võttis poja ja
villaloor, mida võib kasutada tekkide-patjade-madratsite täitmiseks ja viltimiseks. Käsitsi kraasides kasutatakse käsikraase või trummelkraasi, mis töötab käsiajamil või elektriga. Kraasitud villaloor jagatakse (või lõigatakse) heideks, millest ketrusmasinal valmib ühekordne lõng. Korrutamismasinal tehakse ühekordseid lõngu kokku keerutades mitmekordseid lõngasid Eesti villavabrikutes on tavapärased kahe- ja kolmekordsed lõngad. Käsitsi kedrates tehakse heiet käte vahel villaloorist (trummelkraas) või hännast (käsikraasid) sobiva paksusega villaheiet venitades. Ketramismasina ja korrutamismasina asemel kasutatakse kedervart või vokki. Villa kasutamine Vill ei kortsu ja seega sobib ideaalselt mantlite ja kostüümide valmistamiseks. Villa kasutatakse enamasti pealisriiete valmistamiseks. Teiste kiududega segades muutub kangas tugevamaks ja kergemini hooldatavaks. Villa
(karu); mesilase-küsimus: Kesse kõnnib kõrta mööda, / astub aia äärta mööda, / piirab pilliroogu mööda? Kus ja millal mõistatati? Mõistatuste seosest uskumuste ja kommetega Arhiiviteated lasevad arvata, et 19. saj. lõpul ja 20. sajandil oli mõistatamisel Eestis valdavalt ajaviiteline, meelelahutuslik funktsioon. Mõistatatud, nagu ka jutte räägitud, on kõige sagedamini sügis- ja talveperioodil videvikku pidades või õhtul tubastel ühistöödel (kedrates, kududes). Mõistatamine on olnud tavaline ka talgutel, rehepeksul, õitsil jm. ühistel välistöödel, eriti nende juurde kuuluvail söögitundidel ja puhkepausidel. Karjalapsed on üksteiselt ajaviiteks mõistatusi küsinud. On mõistatatud õhtul sängis und oodates. Varrud, pulmad jm. perepeod, noorte koosviibimised, jaani- ja jürituli on samuti olnud mõistatamiseks sobivad puhud. Mõistatamiseks on üldse sobinud igasugused tööst vabad ajad, pühapäevad ja pühad.
Ignatsi Jaak sai hiljem köstriks ja koolmeistriks ja õpetas elu lõpuni talupoegi pälvides koguduse heakskiidu. Esimese naisega oli tal kaks last, teise naise Liisaga oli vähemalt seitse last, kes kõik olid õpetatud targemad lapsed. + 1687 Liivimaa maapäeva otsus igasse kihelkonda kool. Mõisaomanikud aga kõik ei tahtnud talurahva eest raha maksta + Koduõpe emad õpetasid vokki kedrates talvel Kõrgem haridus + Levis uus mõttevool humanism, mis rõhutas teadus ja hariduse tähtsust. + Johan Skytte Gustav II Adolfi õpetaja 1630 Tartu, gümnaasium 1631 Tallinna gümnaasium (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) 15.10.1632 Academia Gustaviana 1656 Tallinna, 1690 taasavati, 1699-1710.aastatel asus ülikool Pärnus
annaabi.ee 
