semantika ja pragmaatika. Need vastavad Shannoni ja Weaveri liigitusele: C-pragmaatika, B- semantika, A-süntaktika. Semantilise infoteooria järgi on lause seda informatiivsem, mida rohkem see välistab vastavas keeles võimalikke asjaolusid. Shannoni idee entroopiast: Entr-valikud-informatsioon Laswelli 5 küsimuse mudel: Kes? ütleb mida? mis kanali kaudu? Kellele? millise efektiga? Oma propagandauuringutele tuginedes mõistis Lasswell kommunikatsiooni kui ühepoolset, lineaarset, kausaalset ja determinatiivset (määravat) protsessi, mille tagajärg on ette arvestatud. Gerbneri mudel: kultivatsiooni perspektiiv (tegelikkuse konstrueerimine meedia abil). See hüpotees kirjeldab, kuidas meedia mõju (Gerbneril televisioonis näidatava vägivalla mõju) kujuneb pikema aja jooksul meelelahutuse kaudu ja sellel on kaugeleulatuvad tagajärjed. Gerbneri mudeli vundament on kolmiksuhe: sündmus (S), selle peegeldus (S1) ja seda puudutava sõnumi tajumus (VS1)
aktiivne, vastupidiselt mateeria passiivsusele. Tulemuseks on õpetus kahest substantsist. On öeldud, et Descartes on küll osanud eraldada, kuid mitte siduda. Olgugi et mõlemad substantsid moodustavad kaks eri valdkonda maailmas, ometi ühes nähtuses need kaks eri substantsi esinevad koos ja nimelt inimeses, kes on ühtlasi hing ja ihu. Descartes on ise püüdnud sellele ihu-hinge vahekorrale vastust leida. Ta on pidanud möönma hinge kausaalset mõju kehale ja ümberpöördult. Kuid see lahendusviis sisaldab palju raskusi. Kuidas võib oluliselt erinev hing mõjuda oluliselt erinevale kehale. Descartes'i lahendus on kahtlematult puudulik. Kuid ta teene on ühtlasi ka kaheldamatu. Just ratsionalistliku liialdamise kaudu tegi ta psühhofüüsilise probleemi, seega inimloomuse sügava irratsionaalsuse probleemi teravaks maailmavaate probleemiks, mis siit peale rahu ei anna järgnevatele suurtele filosoofidele, nagu Spinoza, Leibniz j.t
Substants on Jumal ehk Loodus. Tahe on tegelikult mõistmine- teadlikkus tegelikkuse absoluutsest paratamatusest. Mõistmine ja teadmine on nägemine juhuslikkuste taha. Kõigel on oma põhjus ja seletus. Pole olemas juhuslikkuseid ja võimalikkuseid. Ülim tarkus on suurim hüve. LEIBNIZ'I MONADOLOOGIA. Monaaditeooria on Leibniz´i kuulsaim ja kaalukaim filosoofiline teos. Tema monaadid on metafüüsilised punktid. Monaadide vahel ei ole mingisugust kausaalset vastasmõju. Moodustavad korrapärase terviku. Talle avaldas suurt mõju Descartes. Millest tegelikkus oma põhialustes koosneb? See ei saa koosneda mingitest materiaalsetest osakestest. Metafüüsika substantsid on tegelikkuse väikseimad põhiühikud. Teisalt peavad need põhiosakased olema jagamatud. Miski materiaalne ei kõlba substantsiks, sest iga materiaalne ühik on jagatav. Ulatavusega substantsi ei saa eksisteerida.
pathos -- kannatus + genos -- sünd) -- tõvestavus, tõvetekkelisus. Haigusetekitaja parasiidi kõige o1ulisem tunnus: võime põhjustada nakkushaigust (parasitoosi). Sama 1iiki haigusetekitaja erinevad tüved on tihti erineva patogeensuse astmega, mida nimetatakse tüvede virulentsuseks. patogenees (kr. pathos -- kannatus + genesis -- teke). Haiguse teke ja arenemine. Haigusõpetuse osa, mis käsitleb haiguse tekkimise põhjusi ja selle arenemist organismis. Eristatakse kausaalset patogeneesi (käsitleb haiguse põhjuslikke tingimusi ning protsesse) ja formaalset patogeneesi (uurib haiguse puhul tekkivaid või haigestumisele viivaid struktuurimuutusi). Vt. ka parasiitide patogeenne taime peremehesse. patoloogia. (kr. pathos -- kannatus + logos -- mõiste, käsitlus) -- haigusõpetus. perakuutsed parasitoosid (ld. per -- läbi, üle + acutus -- terav, äge; parasitoos) -- üliäge parasitoos. Üliägedalt kulgevad parasitoosid ainult üksikjuhtudel (näit
Nt. kui mitu % vabastatud patsientidest on võimelised iseseisvalt toimima. o Neil tuleb vahet teha- väljundeid teeb organisatsioon ise, aga tulemus on selle tagajärg. Lisaks on vahepealsed tulemused, mis peaks viima lõpptulemusteni (uued teadmised, paremad oskused, ravitud patsientide arv) ja soovitud lõpptulemused( nt.töötuse vähenemine, tervise paranemine). Väljundi ja lõpptulemuse vahel võib olla pikk aeg- seetõttu on kausaalset seost raske tuvastada Välist keskkonda peab ka arvesse võtma (majandus- SKP kasv jm) Tõhusus(efficiency)- Tulemuslikkus- kas teeme asju õigesti. Kui palju tulemust sisend andis. Nt. mitu trahvi ühe politsei kohta. Efektiivsus(effectiveness)- Mõjusus- kas teeme õigeid asju. Nt. kui palju rikkumisi oli seal, kuhu pandi politseipatrull. 2.Millised on tulemusjuhtimise eelised ja puudused avalikus sektoris? Eelised
Juhuslik viga Kausaalne seos Ühe muutuja muutumine viib muutuseni teises Kolm kindlat tingmust peavad olema täidetud: Demonstreeritud seos kahe või enama muutuja vahel Seos on ajalises järgnevuses x põhjustab y, seega x'i mõju pidi varem ilmnema, et y saaks muutuda. On kindlaks tehtud, et seos pole mõjutatud kolmandast tegurist z (x ja y muutumises ei saa z olla osaline). Sotsiaalteadustes on siiski tihti raske tugevat kausaalset seost tuvastada. Miks? Igasugune seos pole kausaalne seos too näiteid! Veel seoste tüüpe Kausaalseid seoseid on sotsiaalteadustes üsna raske tuvastada, sest tihtipeale on tegu mitmikkausaalsusega (multiple causation): Mitu erinevat muutujat mõjutavad nähtust, mida uurime. Mõnikord võib ka tegu olla libaseosega (spurious relationship) Kaks muutujat (A ja B) varieeruvad koos vaid seetõttu, et mängu on segatud kolmas muutuja (Z)
Paul Costa, Robert McCrae "Kultuur ja isiksus" Culture and personality (või: personality and culture): koolkond pms USA antropoloogias 1920-50- ndatel Põhiteema: varase kasvatuse mõju täiskasvanu käitumisele Ruth Benedict, Margaret Mead Psühhoanalüüsi mõjud; tugineb F. Boas'i kultuurirelativismile Tulevik- - Mis on isiksuseomadused? (Rene Mõttus)- seos kriteerimiga võib tulla üksikutest väidetest. - Asendorpf- isiksuseomadustes pole kausaalset ühtsust -McRae: paljudel juhtudel on kasulik, et isiksuseomadused on põhjused mingile tagajärjele Implitsiitne isiksus - süsteem 1 - mõõtmine, korratavus - käitumise ennustamine - seosed enesekohaste testidega Millise koolkonna alla kuulus Theophrastose "Inimtüübid" Vastus: Karakteroloogia Mida uurib Füsiognoomia? Isiksuse kirjendamist näojoonte abil Kui Juhanilt küsida, kas ta on sõbralik inimene, mida kasutades ta vastab?Millist mälu inimene kasutab, kui
objektidega - ja seda nii, et me just nende apriorsete vormide kaudu saame objekte tunnetada? Selle vastuse annab Kant oma puhaste mõistuse mõistete transtsendentaalses deduktsioonis (tuletuses). Võtame näiteks kausaalsuse. Empirist J.Lock ütleb: Kui me võtame kahe sündmuse põhjusliku seose, siis tunneme me siin ära jõu, mis on "tõeliste" asjade (substantside) vahel toimiv. Skeptik Hume ütleb: Me ei suuda mingit kausaalset seost avastada. Me registreerime vaid üksteisele järgnevust. Kausaalsusprintsiibil ei ole selletõttu objektiivset kehtivust. See on vaid omamoodi õigustatud harjumuslik õigus. Kant ütleb: Selles on Hume'l täiesti õigus, et kausaalsusprintsiip ei ole aistingust tuletatav. See pärineb nimelt mõistusest. Ja siiski on see üldiselt ja paratamatult maksev kõigi kogemuste kohta! 11
muutumises ei saa z olla osaline). Näiteks: kui me tahame demonstreerida, et puhtalt halb ilm tõi kaasa madala valimisaktiivsuse, siis me peame kausaalse seose puhul tõestama, et: just neis kohtades kus ilm oli halb oli ka väiksem valimisaktiivsus, ei mänginud rolli ei see, et rahvas on poliitikast võõrandunud, et ülepaisutatud valimiskampaaniad ei tekitas vastikust, et hoopis selle päeva hea TV programm polnud asjas süüdi, jne. • Sotsiaalteadustes on siiski tihti raske tugevat kausaalset seost tuvastada. Miks? Veel seost tüüpe • Kausaalseid seoseid on sotsiaalteadustes üsna raske tuvastada, sest tihtipeale on tegu mitmikkausaalsusega (multiple causation): – Mitu erinevat muutujat mõjutavad nähtust, mida uurime. Mitmik-kausaalsusega oli tegemist ilmselt eelmises valimisaktiivsuse näites. • Mõnikord võib ka tegu olla libaseosega (spurious relationship) – Kaks muutujat (A ja B) varieeruvad koos vaid seetõttu, et mängu on segatud kolmas muutuja (Z)
annaabi.ee 
