tähelepanu ja sellepärast olid loomad väiksemad kui praegu. Alpides pidid karjakasvatajad järjest kõrgemale mägedesse minema, sest endised karjamaad hariti üles. MAAVILJELUS Eelistati ilmastiku suhtes vastupidavaid viljasorte, nagu rukis, oder, kaer, hirss. Keskajal ei tuntud veel kartulit. Maaviljeluse areng oli seotud rahvaarvu kasvuga. Enim levinud aedviljad olid kapsas, naeris, peet, rõigas, porgand, sibul ja kõrvits. Suur tähtsus oli kaunviljadel: hernestel, ubadel ja läätsedel. Puuviljadest: õunu, pirne, kirsse ja ploome. KOLMEVÄLJASÜSTEEMI KASUTUSELEVÕTT See võimaldas külvi alla võtta senisest rohkem maad (1/2 asemel jäi kesa alla 1/3 põllust) Põllumaa jaotati kolme ossa. Ühele kolmandikule külvati sügisel talivilja (rukis või nisu). Teisele kolmandikule külvati kevadel suvivilja (kaer, oder, kaunvilju). Kolmas osa jäi kesa alla. TEHNILISED UUENDUSED
tõstab leivas valgusisaldust 3-4%. Läätsejahu kasutatakse ka kondiitri- ja toiduainetetööstuses kohvi, kakao, kompvekkide, küpsiste, sokolaadi, vorsti tootmisel. Läätse kasutatakse loomasöödana harva. Loomadele söödetakse üksnes toiduks kõlbmatut vilja. Söödaks kasutatakse seemneid, põhku ja aganaid. Läätsepõhk on söödaväärtuselt lähedane heinale. Läätse haljasmassi- ja seemnesaak on väiksem kui teistel kaunviljadel. Kuna läätse vars on lamenduv, siis on mehhaniseeritud koristamine raskendatud. 20. sajandi alguseni kasvatati läätse rohkesti ka Eesti alal, aga tõenäoliselt vähene saagikus ongi põhjus, miks Eestis enam ei ole läätse kasvatamine populaarne. Lääts on kasvutingimustes üsna leplik. Seemned hakkavad idanema 4-5 juures, tõusmed taluvad 5-6 öökülma, kasvuks optimaalne temperatuur on 17-20 . Läätse veevajadus on üldiselt väike
rukis, oder, kaer ja hirss. Tohutu võidukäigu tegi rukis, mis oli vähenõudlik ning kasvas peaaegu igal pool. Maaviljeluse areng oli otseselt seotud rahvaarvu tõusuga, sest suur maatükk viljakasvatuses toitis umbes 10-20 korda rohkem kui sama suur loomakasvatuse karjamaa. Lisaks teraviljale kasvatati ka mitmesuguseid köögivilju. Enim levinud olid naeris, peet, rõigas, porgand, sibul ja kõrvits. Suur tähtsus oli ka kaunviljadel : herned, oad, läätsed. 6. Tehnilised uuendused maaviljeluses keskajal. 11.13.saj hakati põllutööriistade tegemiseks kasutama rohkem rauda. Raske ratsaadraga oli võimalik maad senisest hoopis sügavamalt künda. Heinaniitmiseks ja viljakoristamiseks võeti kasutusele vikat. Hobuse vankri või adra ette kinnitamiseks tulid kasutusele rangid. 11.saj hakati hobuste kapju rautama. 7. Kolm maaviljelussüsteemi, mida kasutati keskajal.
Millele pandi maitseks soola ja sibulat. Kanepi tampi määriti leivale. Kasutati küpsetamisel leiva täidiseks. Söödi ka lihtsalt kartuli kõrvale. Joodi ka kanepi piima, mida saadi kanepi jahule ohtralt vett lisades. 17 sajandil hakati kasvatama nisu. 19 sajandil hakkas talupoja lauale ilmuma nisu tooteid. Nisu tooted jäid, aga pidupäeva maiuseks ja manna puder kisselliga eriliseks peo toiduks. 20 sajandi alguses muutusid nisutaignast pärmiga kergitatud tooted tavapärasemaks. Kaunviljadel oli tähtis osa vanaaja toidulaual, sest kaunviljad hernes , põlduba ja läätsed olid vähe nõudlikud ja täitsaid hästi kõhtu. Liha ja rasvaga keedetud tehti kaunviljadest suppi, putru ja käkke. Sool vees keedetud ube, herneid söödi ka kuivalt. Juurviljadest kasvatati põhiliselt naereid, kaalikaid, kapsaid. Naereid ja kaalikaid tehti põhiliselt tuhas. Valget peakapsast säilitati hapendatult. Värket kapsast eriti ei söödud. Hapukapsastest tehti tavaliselt tangu lisanditest suppi
Seevastu Lõuna- Eestis polnud tatrahinnus nii haruldane. On isegi alust arvata, et Saksamaale levis tatrakasvatus Liivimaalt. Varaseim teade tatrakasvatusest Saksamaal pärineb 1436. aastast Mecklenburgist. Ent juba rohkem kui 40 aastat enne seda on teateid tatrakasvatusest Riia ümbruses. (1) 2.2 Kaunviljad Juba iidsetel aegadel etendasid meie esivanemate toidus tähtsat osa kaunviljad: hernes, põlduba, lääts. Nagu kogu ülejäänud keskaja Euroopas, nii oli ka Eesti alal kaunviljadel inimeste toidulaual tähtis koht. Arheoloogilistel kaevamistel on herneid Eestis seni leitud Iru II linnus ajast ning 11. sajandist pärinevast Kuusalu Pajulinnast. Leitud on ka põldube. 14. sajandi esimesest poolest pärit Tallinna piiskopi vakuraamatu järgi laekus talupoegadelt koormisena muu hulgas ka hernest. Üldjuhul on kaunviljad talupoegade koormistes siiski napilt esindatud. Kaunviljad sisaldavad kõrsviljadega võrreldes palju rohkem valkainet, nende kasvatamine on
ehitus Kaunviljade bioloogilised iseärasused · Sammasjuur tungib väga sügavale mulda · Kaunviljade juurtel on väga suur toiteainete omastamise võime · Kaunviljade väetamisel ei pea kasutama lämmastikväetist · Põhiväetisteks on fosfor- ja kaaliumväetised · Kaunviljade vars on vajab tihti toestamist või tugikultuuri · Kaunviljade õitsemine pole üheaegne, seega nende valmimine on ebaühtlane Juurestik -Kaunviljadel on sügavale tungiv sammasjuurestik, kus peajuurelt väljuvad hargnevad külgjuured -Esineb kolm juurestikutüüpi 1. I järgu külgjuured on jämedad ja neid on vähe, II järgu külgjuured peaaegu puuduvad (lupiinid) 2. Arenenud on: a) peajuur ja tugevad külgjuured (põlduba, suvivikk, kikerhernes) b) suhteliselt nõrgad külgjuured (hernes, seahernes, lääts) 3. Peajuur ei tungi sügavale, külgjuured on tugevad ja võivad pikkuselt ületada peajuure (aeduba, sojauba)
Mida rohkem toiduainet töödelda, seda vähem tuleb organismil selle seedimiseks vaeva näha. Mida rohkem kuumutada/ keeta/ peenestada, seda suuremaks GI üldjuhul kasvab. Üldiselt on toortoidu indeks kuumtöödeldud toidu omast madalam, sest nende seedimiskiirus on erinev. Köögivili (v.a. kartul) ning pasta keeta al dente (krõmps). Diabeetikule sobiv toit ei peaks olema püreestatud. Samuti on kuivatatud ubadel ja hernestel madalam GI kui konserveeritud kaunviljadel. GI sõltub ka toiduaine enda struktuurist. Näiteks on vedelike GI tavaliselt tahke toidu omast kõrgem (n: õunamahla GI indeks on kõrgem kui õuna oma). Samal põhjusel on jahvatatud teraviljad ja helbed suurema GI-ga kui terved terad (n: odrakruup). 4. Teiste toitainete olemasolu ja nende hulk toidus. Rasvad ja valgud aeglustavad mao tühjenemist ja toitainete imendumist. 5. Happesus. Sidruni-, greibi-, laimi- või apelsinimahla ning looduslike äädikate kasutamine madaldab
Sulgjate lehtede puhul jäävad idulehed mulda ja kolmeliste ja sõrmjate lehtede puhul tõusevad idulehed mulla pinnale. Tähtsus on see, et seda peab kasvataja arves-tama, kui ta külvab.Kolmeliste ja sõrmjate puhul ei tohi seemet külvata liiga sügavale, sulgjate puhul oluline pole.Sammasjuur tungib väga sügavale mulda. Kaunviljade juurtel on väga suur toiteainete omastamisvõime. Mügarbakterid kuuluvad Rhizobiumi perekonda ja neid on mitmeid liike. Erinevatel kaunviljadel on oma mügarbakter.Tegemist on sümbioosiga-väliselt on see nähtav juurtel olevate mügaratest.Mügarates toimub õhulämmastiku muutumine teisteks ühenditeks, lämmastik muutub kättesaadavaks emataimele.Mügarb levivad mulla ja seemnete kaudu. Kaunvilja puhul ei pea kasut lämmastikväetist.Kaunviljade vars on väga mitmesuguse mehhaanilise tugevusega.Tugevama varrega on põlduba, lupiinid.Teised liigid vajavad tuge
Sulgjate lehtede puhul jäävad idulehed mulda ja kolmeliste ja sõrmjate lehtede puhul tõusevad idulehed mulla pinnale. Tähtsus on see, et seda peab kasvataja arves- tama, kui ta külvab.Kolmeliste ja sõrmjate puhul ei tohi seemet külvata liiga sügavale, sulgjate puhul oluline pole.Sammasjuur tungib väga sügavale mulda. Kaunviljade juurtel on väga suur toiteainete omastamisvõime. Mügarbakterid kuuluvad Rhizobiumi perekonda ja neid on mitmeid liike. Erinevatel kaunviljadel on oma mügarbakter.Tegemist on sümbioosiga-väliselt on see nähtav juurtel olevate mügaratest.Mügarates toimub õhulämmastiku muutumine teisteks ühenditeks, lämmastik muutub kättesaadavaks emataimele.Mügarb levivad mulla ja seemnete kaudu. Kaunvilja puhul ei pea kasut lämmastikväetist.Kaunviljade vars on väga mitmesuguse mehhaanilise tugevusega.Tugevama varrega on põlduba, lupiinid.Teised liigid vajavad tuge.Kaunviljade õitsemine pole üheaegne, seega
annaabi.ee 
