juhtida. Poegi kasvatati vaprateks ja mehisteks sõdalasteks ning osavateks meresõitjateks. Viikingite nimed Viikingite nimed olid näiteks Orm (madu), Ulf (hunt), Björn (karu). Paljud viikingite nimed on ka tänapäeval kasutuses, näiteks Rolf, Harold ja Erik. Viikingid said nimesid ka jumalate järgi. Väga levinud oli nimi Thor. Suuri viikingeid tuntakse ajaloos nende hüüdnimede järgi, näiteks kuningas Harald Kaunisjuus või Erik Verekirves. Viikingite uskumused Viikingid uskusid paljusid jumalaid. Viikingid uskusid, et pärast surma läheb nende hing langenute paradiisi Valhallasse. Surnud viikingid maeti koos relvadega ja haua kohale kuhjati kääbas. Viikingite meremehed Pikkadel laevareisidel ja ohtlikes lahingutes oli oluline üksteist toetada. Meeskonnaliikmete vahel ei tohtinud olla petmist ega vägivalda. Kogu saak jagati meeste vahel õiglaselt. Viikingid olid hulljulged
Harold ja Erik. Viikingid said nimesid ka jumalate järgi. Väga levinud oli nimi Thor. Suuri viikingeid tuntakse ajaloos nende hüüdnimede järgi, näiteks kuningas Harald http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/ Kaunisjuus või Erik Verekirves. dd/Fyrkat_hus_stor.jpg/800p 2. Millised olid viikingite uskumused? Viikingid uskusid paljusid jumalaid. Näiteks ühesilmne Odin oli sõja-, tarkuse ja luulejumal. Tema poeg Thor oli äikese- ja meresõitjate jumal. Jumalatele ohverdati meelehead: toitu, esemeid, vahel toodi ka inimohvreid. Viikingid uskusid, et pärast surma läheb nende hing langenute paradiisi Valhallasse. Surnud viikingid maeti koos relvadega ja haua kohale kuhjati kääbas.
Viikingite asustusi on leitud nii Põhja-Ameeirkasse. Kõige esimesed kogukonnad tekkisid Gotlandilt, Mälareni järves 700. aasta paiku oli ka Norra aladel hõimudest, mis moodustasid liithõimud. Neid asuvalt saarelt, kui ka palju väikseid riigikesi. valitsesid kohalikud pealikud ning valitsesid Novgorodist. Kaks kohalikku Harald Kaunisjuus olevat teatud (enamasti külasuurust) ala. hõimu göötid ja svead olid kõige ühendandud väikesed riigid üheks mõjuvõimsamad ning lõid hiljem suureks Norra riigiks. kuningavõimuga pisiriigid, mille Aasta 800 paiku oli Skandinaavias tekkinud ühinemisel tekkis Rootsi riik.
I KULTUUR 1. SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks Norra riigi, kuna tahtsin seda riiki tundma õppida ja teada saada selle riigi kohta seda kõige olulisemat, et kunagi kui soovi on, siis saaksin sinna koheselt reisida, ilma et peaksin kuskilt informatsiooni otsima hakkama. Sellest tulenevalt valisin ka järgnevad teemad, mis puudutavad kultuuri. 3 2. AJALOOLINE ISELOOMUSTUS Norrat seostatakse tihti viikingitega. Viikingipealik Harald Kaunisjuus liitis Norra 885 aasta paiku üheks kuningriigiks. Viikingite abiga jõudis Norra sajand hiljem ka maakaardile. Nad seilasid oma pikkade viikingilaevadega igasse ilmakaarde, ületasid isegi Atlandi ookeani ja jõudsid Ameerikassegi. Leif Eriksson avastas Vinlandi, nagu ta seda nimetas, 500 aastat enne Kolumbust. Viikingiaeg oli oluline periood nii Norra ajaloos kui ka kultuuris. Tänu Euroopa tsiviliseeritud rahvastega suhtlemisele jõudsid riiki püsiväärtusega teadmised ja ideed
o Pärast Norra ühendamist Haarald Kaunisjuuke poolt, lahkusid osad rahulolematud maalt ja 874 asusid elama Islandile.Valitsemine toimus läbi parlamendi Altingi (vanim parlament üldse). o Sealt järgmine samm 982 Eerik Punane jõudis Gröönimaale o 1000 Leif Erikson jõudis välja Ameerikasse · Skandinaavias tekkisid esimesed Skandinaavia riigid · Norra riigile pani aluse Haarald Kaunisjuus 860-933 · Taani riigile Knutt Suur 1016-1035, kelle ajal Taani ja Daneslaw ala moodustasid ühtse riigi · Rootsi riigile pane aluse Olaf Sülekuningas 995-1022 VANA-VENE RIIK! Slaavlased: · Esimesed teated slaavlastest on 6-st sajandist Oderi ja Dnepri jõe keskjooksu vaheliselt alalt. · Seda aega kutsutakse Praha kultuuriks. · Slaavlased jaotatakse kolmeks: 1. Lääneslaavlased (Veneedid)-poolakad, slovakid, tsehhid, sorbid 2
vorm ,,Rahavõim". Vaimuliku elu ja ka kohaliku tsiviilvõimu korraldajad olid goodid- paganlikest preestritest ülikud. Islandil polnud sel ajal kuningat, keskvõimu. Ristiusk võeti seal vastu 1000. Aastal. Demokraatlik põhimõte tol ajal oli, et riik peab rajanema seadustel. Islandil oligi parajasti ristiusu vastuvõtmise periood. Toimus saare koloniseerimine skandinaavlaste poolt, enamasti tulid sinna elanikud Lääne-Norrast. Norras oli kuningas Harald Kaunisjuus, kes püüdis kohalikke ülikuid allutada ja luua ühtset kuningriiki, mis tekitas vastuseisu. Siiski uusasukaid oli ka rootslaste, taanlaste ja keltide hulgast. 14. Eestiga seotud lood Njalli saagas Njálli saagas on kirjeldatud mereretkel olevaid Islandi viikingeid. Retke käigus sattusid nad kõigepealt Rafalasse, kus pidasid lahingu, ja seejärel Saaremaale (Eysyslasse), kus kohtasid Taani päritolu orja Tofit.
Vahel suutis mõni võimsam konung ühendada ulatuslikke piirkondi ja kuulutada end terve maa valitsejaks. Nii tekkisid 9.-11. sajandil riigid eesotsas kuningatega. Taanis sai 9. sajandil maa ühendajaks kuningas Harald Sinihammas, kes laiendas riiki Norra arvel. Taani valitsejate võim üha kasvas. Knut Suur valitses ühtaegu nii Taanis, Norras kui Inglismaal. (Taanist sai kõige võimsam Skandinaavia riik keskajal.) Norra ühendas esimesena kuningas Harald Kaunisjuus. Rootsis kaks ajaloolist piirkonda: svealaste maa Skandinaavia ps keskosas ja götalaste maa sellest lõunapool. 11. sajandi lõpus ühendas svealaste kuningas Olaf Sülekuningas mõlemad piirkonnad ühtseks riigiks. Viikingiretkedel õppisid skandinaavlased tundma ristiusku. Olid ju vastased enamasti juba ammu kristlased. Skandinaavlaste arvates tuli võõral maal edu saavutamiseks kindlustada endale sealse jumala toetus. Seetõttu lasid mitmed Lääne-Euroopasse
Viikingite ajast keskajani Viikingite ajal 8. sajandist 11. sajandini langesid praeguse Norra alad, mis olid allunud väiksematele kuningriikidele, järkjärgult ühtse kuningavõimu alla. Kuningas Harald Kaunisjuusalistas Norra edelaosa Hafrsfjordi lahingus umbes 880–885 ja rajas oma residentsi Avaldsnesi kuningatalu. Seda peetakse traditsiooniliselt Norra riikluse alguseks. Rahvastiku tuuma moodustas vabade talupoegade seisus, kuid varanduslik kihistumine oli alanud. Harald Kaunisjuus rakendas karme meetmeid tekkivate kohalike feodaalvõimude vastu, sundis neid oma ülemvõimu tunnistama ning laskis maa maksustada. Feodaalisandad seisid sellele survele vastu. Nad lahkusid maalt ning rajasid Islandil ja mujal uusasundusi. Kuni 11. sajandini tegid Norra viikingid pikki rööv- ja kaubaretki, mis ulatusid Gröönimaa, Põhja-Ameerika ranniku, Lääne-Prantsusmaa ja Vahemereni. Østlandet läks kuningavõimu kontrolli alla 11. sajandi keskpaigas
Esimene riiklik moodustis oli 6.-7-sajandil Svea riik Mälari järve ääres; Taanis tekkis riigiaadne moodustis 8.sajandil, mil rajati Danevirke - kaitsevall frankide vastu; Taani ühendamine 940.aasta paiku ühendas Taani Harald Sinihammas; Jellingi kivi Taaniga ühendati Lõuna-Rootsi ning osa Norrat, samuti Põhja-Saksamaa; Knut Suur Oli 11.sajandil Taani, Inglismaa ja Norra kuningas; Norra rajamine Harald Kaunisjuus - 872 ühendas väikeriigid; Pärast tema surma algas kodusõda, Norra ühendati Taaniga; Olav Tryggvason - ühendas 10.sajandil uuesti Norra. Teda tunnustati ranniku; Olav Püha - suutis ühendada ka sisemaa; Rootsi Olof Skötknung - ühendas Rootsi hõimud 1000; Kuningas oli valitav; Island 10.sajandil hakkas koos käima üleislandiline rahvakoosolek Alting; Soome Riiki ei tekkinud Ristiusu levik 9
Vahel suutis mõni võimsam konung ühendada ulatuslikke piirkondi ja kuulutada end terve maa valitsejaks. Nii tekkisid 9.-11. sajandil riigid eesotsas kuningatega. Taanis sai 9. sajandil maa ühendajaks kuningas Harald Sinihammas, kes laiendas riiki Norra arvel. Taani valitsejate võim üha kasvas. Knut Suur valitses ühtaegu nii Taanis, Norras kui Inglismaal. (Taanist sai kõige võimsam Skandinaavia riik keskajal.) Norra ühendas esimesena kuningas Harald Kaunisjuus. Rootsis kaks ajaloolist piirkonda: svealaste maa Skandinaavia ps keskosas ja götalaste maa sellest lõunapool. 11. sajandi lõpus ühendas svealaste kuningas Olaf Sülekuningas mõlemad piirkonnad ühtseks riigiks. Ristiusustamine Viikingiretkedel õppisid skandinaavlased tundma ristiusku. Olid ju vastased enamasti juba ammu kristlased. Skandinaavlaste arvates tuli võõral maal edu saavutamiseks kindlustada endale sealse jumala toetus
Vahel suutis mõni võimsam konung ühendada ulatuslikke piirkondi ja kuulutada end terve maa valitsejaks. Nii tekkisid 9.-11. sajandil riigid eesotsas kuningatega. Taanis sai 9. sajandil maa ühendajaks kuningas Harald Sinihammas, kes laiendas riiki Norra arvel. Taani valitsejate võim üha kasvas. Knut Suur valitses ühtaegu nii Taanis, Norras kui Inglismaal. (Taanist sai kõige võimsam Skandinaavia riik keskajal.)Norra ühendas esimesena kuningas Harald Kaunisjuus. Rootsis kaks ajaloolist piirkonda: svealaste maa Skandinaavia ps keskosas ja götalaste maa sellest lõunapool. 11. sajandi lõpus ühendas svealaste kuningas Olaf Sülekuningas mõlemad piirkonnad ühtseks riigiks. Ristiusustamine: Viikingiretkedel õppisid skandinaavlased tundma ristiusku. Olid ju vastased enamasti juba ammu kristlased. Skandinaavlaste arvates tuli võõral maal edu saavutamiseks kindlustada endale sealse jumala toetus
paganlike alade hõivamiseks. Jüütimaa kuningas Harald Sinihammas (u. 940/50 985) ühendas Taani riigi ning võttis u. 960 vastu ristiusu. Tema järglased Sven Harkhabe (985-1014) ja Knud Suur (1018-1035) tõid Taanisse inglise misjonäre, viimase ajal rajati Lundi, Odenese ja Roskilde piiskopkonnad. XII sajandi keskpaiku jõudsid Taani tsistertslased, kes viisid ristiusustamise lõpuni. Norra ühendamine oli raskem: u. 872-u.933 valitses Harald Kaunisjuus, kes suutis riigi ajutiselt ühendada. Pärast tema surma algas julm võimuvõitlus ja kodusõjad, mis lõppesid u 970, kui Taani kuningas Harald Norra vallutas. 995 Olav Tryggvasson (suri 1000) vabastas Norra, tugevdas kuningavõimu nii palju, et talle allus kogu rannikuala. Ta oli kristlane, kes purustas paganausu templeid ja pühapaiku, kuid ei saavutanud suurt edu. Olav Püha (1015-1029) võimu tunnustati juba sisemaadel. Tema
annaabi.ee 
