ILUTAIMED ILUPÕÕSAD Lodjap-põisenelas (Physocarpus) Kuni 3m kõrgune ümar põõsas. Juunis roosakasvalged õisikud. Dekoratiivsed punased marjad. Vanemad oksad hallikaspruunid tugevasti kestendava koorega. Erinõuded: vähenõudlikud, taluvad pügamist. Kaselehine enelas (Spiraea) Kuni 1m kõrgune Kausi- või kerakujuline põõsas. Õied valged, juulis augustis Sarikjad õisikud lamedad või poolkerajad. Jaapani enelas (Spiraea) Kõrgus: Umbes 1 meetri kõrgune püstine põõsas Kasvukoht: Valguslembesed põõsad. Taluvad suitsu, külmakindlad. Muld: Pole nõudlikud Tuhkur enelas(Spiraea) 1,2m kõrgune põõsas, mille eelmise aasta varred on mais poole ulatuses kaetud tihedalt valgete väikeste õitega Kaarjate okstega Kasvukoht päikeseline kuni poolvarjuline. valgusnõudlikud, vajavad lõikamist Võnk-pärgenelas (Stephanandra) Kuni 1,5 m kõrgune, õrnade, maani kaarduvate punakaspruunide võrsetega laiuv põõsas sügisvärvus pun...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Ilutaimede hooldus: varajane veigela ja kare deutsia Referaat aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 VARAJANE VEIGELA Lühiiseloomustus Varajane veigela (Weigela praecox) on suvehaljas 1 - 1,5 meetri kõrgune varaõitsev põõsas, kes ei karda külma. Kasvukohana eelistab avapäikest, varjus suureneb vaid vegetatiivosa. Tüvel koor hall, okstel helepruunikas, noored võrsed punakad. Lehed on 3-7 * 2-4 cm suurused munajaselliptilised kuni äraspidimunajad, steriilsetel võrsetel lehed kuni 14 cm pikad, teritunud tipuga, saagja servaga ja servast tihti ripsmelised. Lehed pealt erkrohelised ja lühikarvalised, alt heledamad ja pehmekarvased (mõningatel juhtudel vaid rood karvased), sügisel ookerkollased. Kuni 3 cm pikkused purpurroosad kollase neeluga õied paiknevad lühikestel külgvõrset...
ee/pood/ilupoosad/cotoneaster-scandinavicus-harilik- tuhkpuu/ (14.04.2016). Kare deutsia. Hortes. [WWW] http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/lehtpuud-ja-poosad/kare-deutsia-plena (26.04.2016) Kare deutsia. 2014. Neeva aed. [WWW] http://www.neevaaed.ee/2014/toode/kare-deutsia-plena-deutzia-scabra/ (26.04.2016) Kaunis- deutsia.Calmia istikuäri OÜ.[WWW]: http://www.calmia.ee/Taimed/plena.htm ( 14.04.2016) Kaunis deutsia. 2014.Neeva aed.[WWW] http://www.neevaaed.ee/2014/toode/kaunis-deutsia/ ( 14.04.2016) Karner. Ilupõõsaste lõikamine: http://www.karner.ee/kevadine-puittaimede-loikamine/ (14.04.2016) Karner. Kevadine puittaimede lõikamine http://www.karner.ee/kevadine-puittaimede-loikamine/ Kaunis- deutsia.Calmia istikuäri OÜ.[WWW]: http://www.calmia.ee/Taimed/plena.htm (viimati külastatud 14.04.2016) Kaunis kolkvitsia. (2009). Seemnemaailma lugemissaal. http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=319 (10.04.2016) Keskkonnaamet
scandinavicus-harilik-tuhkpuu/ (14.04.2016). 59.Kare deutsia. Hortes. [WWW] http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/lehtpuud-ja-poosad/kare-deutsia-plena (26.04.2016) 60.Kare deutsia. 2014. Neeva aed. [WWW] http://www.neevaaed.ee/2014/toode/kare-deutsia-plena-deutzia-scabra/ (26.04.2016) 61.Kaunis- deutsia.Calmia istikuäri OÜ.[WWW]: http://www.calmia.ee/Taimed/plena.htm ( 14.04.2016) 62.Kaunis deutsia. 2014.Neeva aed.[WWW] http://www.neevaaed.ee/2014/toode/kaunis-deutsia/ ( 14.04.2016) 63.Karner. Ilupõõsaste lõikamine: http://www.karner.ee/kevadine-puittaimede-loikamine/ (14.04.2016) 64.Karner. Kevadine puittaimede lõikamine http://www.karner.ee/kevadine-puittaimede-loikamine/ 65.Kaunis- deutsia.Calmia istikuäri OÜ.[WWW]: http://www.calmia.ee/Taimed/plena.htm (viimati külastatud 14.04.2016) 66.Kaunis kolkvitsia. (2009). Seemnemaailma lugemissaal. http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=319 (10.04.2016) 67
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine...................
Valged lihtõied paiknevad püstistes õisikutes. Sobib kasvatamiseks üksikpõõsana või rühmana, talub hästi linnatingimusi (Aiasõber). Õitseb juunis-juulis, õitseb ka sama aasta võrsetel (Sesoon). Tema valged tähekujulised õied vaatavad avanenult ülespidi. Tal on kahvaturoheline lehestik, mis koloreerub sügisel värviliseks (calmia). Joonis 10. Kaunis deutsia (Deucia gracilis) (http://www.neevaaed.ee/tooted/lehtpuud-ja--psad/kaunis-deutsia/?category=15&panel) 4.6.2. Hooldus Paljundatakse seemnete, pistikute ja pistokstega suvel. Külmakärbetest paraneb suhteliselt hästi. Mulla suhtes tolerantne (Aiasõber). Seemned tuleks külvata sügisel, külmal ajal, et need alles kevadel idanema hakkaks (Fine gardening). Külm võib kahjustada puitumata võrseid, mistõttu vajab sooja kasvukohta või talvekatet (Aiasõber 2). Võib karmimatel talvedel kahjustuda, soovitav oleks katta taime keskosa (Hortes).
37 Sinisukk. 57,62 lk. Sander, R. (2011). 101 Eesti puud ja põõsast. Tallinn: Varrak . 16,24 lk. Sarapuu, H. (2000) Hekid ja hekitaimed. Tallinn: Valgus. 131-134 lk. 5. Kaunis deutsia Veski, V. Niine, A. Ilupuud ja- põõsad. Eesti riiklik kirjastus. Tallinn 1961. Coombes, A. Looduse taskuraamat. Puud ja põõsad. Kirjastus Varrak, 2005. http://www.neevaaed.ee/tooted/lehtpuud-ja--psad/kaunis-deutsia/?category=15&panel=1 Aiasõber, 2007. Liigikirjeldused. Kaunis deutsia. http://www.aiasober.ee/index.php?Menu=3&ID=295&Lang=est 6. Kare deutsia Sander, R. 2009.Maaleht. ,,Südametemurdja deutsia". http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/sudametemurdja-deutsia.d?id=23969089 Calmia Istikuäri OÜ. Kare deutsia. http://www.calmia.ee/Taimed/plena.htm
OKASPUUD NULUD Abies Mullastik- nõudlikud, tahavad viljakat savikat mulda Niiskus- Valgus- Enamus talub poolvarju. Varju taluvad siberi nulg ja euroopa nulg. Valgust vajavad hall nulg. Haljastusväärtus- Dekoratiivsed Puu võra- Terava tipuga. Kitsakoonusjas kuni laikoonusjas Okkad- lineaalsed, allküljel varusatud valkjate õhulõheridadega kinnitudes ümardunud alusega otse oksale. Asetsevad oksal kamjalt. Käbid- ovaalsed kuni silinderjad, asetsevad püstiselt võra ülemistel osktel Nulud ei talu õhusaastega linnakeskkonda väljaarvatud Hall nulg. Mõned liigid on vastuvõtlikud haigustele ja kahjuritele KUUSK Picea Mullastik- niiskeid muldi tahavad har ja must kuusk, niiskust ei taha torkav kuusk Niiskus- kuivem kliima ja merelisem kliima Valgus- oleneb sellest kui hallikad ja kui sinakad on okkad. Mida intensiivsemalt see värv eraldub seda rohkem vajavad valgust. Haljastusväärtus- Kvaliteetne ja va...
annaabi.ee 
