Juhan Liiv „Rukkivihud rehe all“ Mina lugesin Juhan Liivi luulekogu „Rukkivihud rehe all“, mis on ilmunud 1964. aastal. Selle luulekogu koostas Paul Rummo. Selles luulekogus on 43 luuletust. Juhan Liivi luuletusi võib jaotada: Loodusluule – Juhan Liiv on kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning luule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. J. Liiv vaatles looduse pisiasju, ta kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. „ Üks märtsihommik udune,“ „Tulen, tulen,“ „Külm,“ „Kevade lähenemine“ Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, millest ta ka kirjutas. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, säravaid kui ka masendavaid ja nukraid luuletusi – eks sügis olegi ju
Juhan Liiv on üks Eesti luuleklassika suurnimesid. Liiv oli üks esimesi luuletajaid, kes nähtut äärmiselt detailselt ning reaalselt kirjeldas. Luuletustes puudus liialdatud pateetika, ilutsemine ja paisutatud tunded. Eriti hingelähedased olid luuletajale loodus-, isamaa- ja mõtteluule. Liiv armastas loodust. Tema loodusluule on ühteaegu nukker ja luuleline, mis suudab anda edasi reaalsuslähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Enim armastas luuletaja kirja panna omapäraseid jooni aastaaegade kohta. Kevadest on Liiv kirjutanud heldimusega, kirjeldades tärkava aastaaja loodust ning selle ilu. Tema üheks silmapaistvamaks luuletuseks on "Mai hommik". Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos,
Juhan Liivi loodusluule 1.Juhan Liivi loodusluule lemmikmotiivideks on aastaajad,loodusobjektid- kevad,sügis,talv,tormid,tuuled.Need teemad läksid just tema ükildase isiksusega kokku. 2.Kõige rohkem kirjutab Juhan Liiv sügisest,mida ta ise ka kinnitas.Sügisest on kirjutatud nii rõõmsaid,säravaid,kui ka masendavaid ja nukraid luuletusi.Tema jaoks on sügis just väga mitmepalgeline,mis teebki luuletamise huvitavamaks ja värvikamaks. 3.Tekib reaalne pilt Eesti looduse kaunidusest ja mitmekesisusest. 4.Kõige lühem luuletus on ,,Sügise(tuul)" .Meelde jääb oma lühidusega ja mõtte välja toomisega kõigest 4 reaga. 5.a)"Lumehelbeke tasa,tasa Liugleb aknale tasa,tasa." Mulle meeldib see kõige enam sellepärast,et väiksen,kui anti luuletusi valida pähe õppimiseks,oli see just sobiv.Sest oli see ju kerge riimiga ning lühike.Kui meelest läks,siis sai omast peast veel juurde ka lisada,põhiline oli ikka tasatasa. b)"Tuisk jookseb võidu tuisuga,
Juhan Liivi eluajal ilmus vaid üks kogumik tema luuletustega: Luuletused (1909). Juhan Liivi luule põhiteemad olid: Isamaa ( "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole") Loodus (,,Järv") Luuletaja enese saatus ("Helin") Eesti ühiskond Inimese olemus ja osa maailmas ( ,,Rändaja") Armastus Loodusluule - nukker ja luuleline, annab edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Pühendas palju luuletusi aastaaegadele, eriti sügisele, mis oli tema lemmikaastaaeg. Juhan Liivi lapsepõlv möödus Peipsi-äärses külakeses. Nii kiindus ta juba varakult maalilisse Peipsi järve ja ihkas kogu elu pääseda merele. Ka veekogude- teemalise luule võib piltlikult kaheks jaotada: üks grupp luuletusi kirjeldavad veekogu ilu ja kaunidust, teine grupp aga veekogude salakavalust ning süngust. Näiteks luuletus ,,Järv" :
voolavalt, samas aga lihtsalt. Kirjanike luules on kevade saabumist kirjeldatud kui rõõmu ja lootuste aega. "Siis kõik väljad valendavad, / lahti iga lille silm, / järvel lained helendavad, / ilus päiksepaisteilm. / Siis kõik kaua kannatavad / nupud rõõmu-silmavees, / eluvaimud lehvitavad: / kevade on meie ees." Siin räägib Liiv, et kevad toob rõõmu ja eluvaimu. Ta suudab anda edasi reaalsuslähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest, mis loob endalegi hea kevadmeeleolu. Lydia Koidula luuletus "Kuningas kevade" on eelnevale suhteliselt sarnane: "Päikseterad puistvad kulda / üle unest ärgand maa, / lilled muruema mulda / ehitavad õitega, / taevas hiilgab sinikattes - / kust see kõik? Ütelge! - / Kuningas ju jälle tulnud, / õitsev kuning kevade!" Uni sümboliseerib siinkohal pikka talve, mis on lõpuks mööda saanud. Kevade tulekut kirjeldatakse kui kuninga saabumist, kelle auks hakkab loodus tärkama
2. Loodusluule Juhan Liivi elu ei olnud kerge, ometigi on eesti kirjandus saanud temalt hindamatu kultuuripäran-di luuletuste ja juttude näol. Ühte tema luulezanrit loodusluulet tahan siinkohal ka põhjaliku-malt käsitleda. Miks just loodusluulet? Nimelt seetõttu, et olen isegi kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning Juhan Liivi loodusluule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda äääres. Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu või-malus viibida maalilises koduümbruses. Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse kui endasu-gustesse. Tema loodusluules ei ole võltsina tunduvaid kirjeldusi, mis tihti kipuvad sattuma luulesse, kui kirjanik ei suuda loodusele piisavalt lähedal viibida. Juhan Liiv otsekui elas looduses: kurvas-tas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste.
2. Loodusluule Juhan Liivi elu ei olnud kerge, ometigi on eesti kirjandus saanud temalt hindamatu kultuuripärandi luuletuste ja juttude näol. Ühte tema luulezanrit loodusluulet tahan siinkohal ka põhjalikumalt käsitleda. Miks just loodusluulet? Nimelt seetõttu, et olen isegi kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning Juhan Liivi loodusluule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda äääres. Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu või-malus viibida maalilises koduümbruses. Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse kui endasu-gustesse. Tema loodusluules ei ole võltsina tunduvaid kirjeldusi, mis tihti kipuvad sattuma luulesse, kui kirjanik ei suuda loodusele piisavalt lähedal viibida. Juhan Liiv otsekui elas looduses: kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste.
2. Loodusluule Juhan Liivi elu ei olnud kerge, ometigi on eesti kirjandus saanud temalt hindamatu kultuuripäran- di luuletuste ja juttude näol. Ühte tema luuležanrit – loodusluulet – tahan siinkohal ka põhjaliku- malt käsitleda. Miks just loodusluulet? Nimelt seetõttu, et olen isegi kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning Juhan Liivi loodusluule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda äääres. Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu või- malus viibida maalilises koduümbruses. Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse kui endasu- gustesse. Tema loodusluules ei ole võltsina tunduvaid kirjeldusi, mis tihti kipuvad sattuma luulesse, kui kirjanik ei suuda loodusele piisavalt lähedal viibida. Juhan Liiv otsekui elas looduses: kurvas-tas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste.
sügise on metsa ees. Pilved kiirelt kihutavad, oksad keevad tuuledes. Tuule mühin, metsa kohin, lehed puru, sambla sees. Muidugi ei ole puudutamata jäänud ka teised aastaajad, kevade saabumist ja kevadet kirjeldas Liiv tundeküllaselt ja jutustas ka selle kaunidusest. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Suve tulekut ja olemust annab Liiv hästi edasi oma mitmeosalises luuletuses ,,Üks suvepäev". Talveluuletustes maalib Liiv meile pidli klassikalistest Eesti maastikest sel aastaajal ja oma
Lõkkes ei tohi põletada plastikust toidunõusid, kilekotte ja joogipudeleid, sest nende põlemisel eraldub mürgiseid gaase (Aare, 2001). Millistest tõdedest tuleks lähtuda Neid võib reastada õigustena ja kohustustena, milliseid meil on kokkuvõtvalt nime- tatud igaüheõiguseks. Tegu on eetiliste tõekspidamistega, mis tuginevad nii seadustele kui tavadele, paragrahvile ja kultuurile, viimasele sõna kõige laiemas mõttes. 1. Igaühel meist on õigus osa saada Eestimaa looduse kaunidusest, rahust ja loodusandidest. Seadus lubab kõikjal korjata marju, seeni, lilli, sarapuu- pähkleid, ravimtaimi ja muid loodusande, keelatud on aga tehnilise toorme varumine (pajukoor, männivaik, sammal jms) loodusreservaatides ja era- maadel, kus maaomanikud seda vastava tähistuse või tarastusega keelavad. Sellisel juhul tuleb nendel maadel viibimiseks küsida omaniku luba. 170 2
annaabi.ee 
