Kaunid ideaalid (0)

Kaunid ideaalid; karm tegelikkus
Kõikidel inimestel on emotsionaalseid, materiaalseid, vaimseid soove ja unistusi . mõned unistused võivad unistusteks jäädagi, sest puuduvad reaalsed võimalused ja perspektiivid. Kas aga kõik meie unelmad on ikka nii täiuslikud ja kas ideaalis peitubki inimeste tegelik õnn?
Tänapäeval on paljudel keskkooli lõpetavatel noortel suured unistused ja eesmärgid jõuda kõrgele positsioonile, omandades eriala, millest nad on kaua unistanud. Alati ei lähe kõik nii nagu soovitud. Meie väikeses Eestis kõrghariduse omandamise populaarsus aina kasvab ja enamik noori plaanivad minna ülikooli. Konkurents on tihe ja valitakse välja parimad, seega tihipeale väljalangenuna võivad unistused puruneda ja selle taga järjel kaovad ambitsioonid ja entusiasm. Noored peavad õppima üle olema takistustest ja leidma endale uue tee, mis on võib-olla veelgi sobivam , iga lõpp on millegi uue algus.
Kui pole eesmärki, siis ei tehta midagi.. Eesmärk iseenesest on tühiasi, palju tähtsam on selle poole püüdlemine. Alati ei olegi kõige suurema ja kaugema unistuse saavutamine nii nauditav kui need pisihetked ja rahulolutunded, mis selleni jõudmise käigus on läbi elatud. Kõrgkooli lõpetades on väga rakse saada otsekohe kõrgemal astmel tööd. Loomulikult tuleb teha eelnevalt lihttöid ja saadud kogemustega jõutaksegi kõrgemale positsioonile. Paljud peavad seda mõttetuks ja rumalaks kui tudengid õpivad ja maksavad selle eest kõrget hinda, kuid tegelikkuses töötavad hiljem lihttöölisena ja saavad küllalt madalat palka olenemata sellest, et nad on kõrgelt haritud. Siiski arvan ma, et parim, mida inimene võib teha, on harida iseennast ja arendada oma võimeid. Inglise leksikograaf Samuel Johnson on öelnud, et elu ei võigi anda suuremat rõõmu kui rahulolu takistustest jagusaamisest, sammumisest ühelt eduastmelt teisele, uute sihtide püstitamisest ja nendeni jõudmisest.
Paljud meist maksvad tohutut kõrget hinda oma unistuste järgimise nimel, tõeliste unelmate asemel aetakse taga pettekujutelmi. Raamatus „Võitja jääb üksi“ on selgelt välja toodud, kuidas inimesed hindavad materiaalseid väärtusi vaimsetest tähtsamateks ja edu nimel ohverdavad üsna palju. Nad on valmis loobuma oma vabadusest kuulsuse ja rikkuse nimel. Teose üks peategelastest, noor ja auahne Gabriela, kes soovib läbi lüüa näiteljana. Ta on eluaeg unistanud osalemisest katsetel, saada välja valituks teiste seast ja töötada koos professionaalidega. Ta näeb selleks aastate pikkust vaeva, koputades ustele, mida ei avatud, küsimustele saab ta vastuseks ükskõiksuse, nagu polekski teda maailma jaoks olemas. Gabriela vanus ei olnud enam kinomaailma jaoks parim, kuid sellegi poolest tahtis ta trügida nii kaugele kui võimalik. Lõpuks sai ta oma võimaluse teha koostööd professionaalidega ja alustada oma kärjääri.
Samuti on raamatu mõte sellest, et, mida kõrgemal positsioonil inimene on, seda enam on ta ka üksi, kuna on palju kadestajaid ja konkurentsi, millest tuleb alati üle olla.
Ajakirjandus ja televisioon pakub meile igapäevast meelelahutust, kus me näeme veetlevaid ja rikkaid näitlejaid, kes saavad endale lubada kõike, mida saab raha eest. Ja on üsna selge, et tänapäeval saabki raha eest kõike peale siira armastuse ja hoolivuse. Nende luksuslik elu teeb tavainimesi kadedaks ja kibestunuks, sest lihtinimene ei saa endale lubada eralennukit, reise ükskõik kuhu või koguni oma saarekest. Loomulikult suure hulga rikkusega kaasneb ka palju negatiivset kuna inimesed ei suuda end ohjeldada . Paljud neist langevad narkootikumide, ja
alkoholi ohvriks. Karmis tegelikkuses ei ole kuulsuse elu nii lihtne kui paistab, nad peavad üle olema halvustavatest kommentaaridest, mida ilmub meedias ja sellest, et neil pole vabadust käia ringi üksi ilma et fotograafid neid tülitaks.