Raimond Kaugver Koostaja: Mina Biograafia Kaugver sündis raamatupidaja perekonnas. Aastatel 19371943 õppis ta progümnaasiumis ja gümnaasiumis. 1943 põgenes ta Soome, kus astus 200. eesti jalaväerügementi. 19451949 oli sunnitöölaagris Vorkuta lähedal. Aastail 19501961 teenis leiba Tallinna Trammitrustis, hiljem töötas ka kaevuri, puhkekodu abidirektori ja teatri kirjandusala juhatajana. Aastast 1964 oli ta kutseline kirjanik. Oli Eesti Kongressi liige. Tema tütar Katrin Kaugver on tuntud tõlkija ja raamatukogutöötaja Looming Kaugver kirjutas Eesti Raadiole üle kahekümne kuuldemängu, millest mõnda mängitud ka välisriikide raadiotes. Tema romaane on tõlgitud vene, soome jt keeltesse. Romaanid Ø "Keskpäevavalgus" (1962) Ø "Igapäevane leib" (1964) Ø "Seitsmendas Läänes" (1965) Ø "Nelikümmend küün...
Raamat räägib ühest mehest nimega Jürgen. Ta oli 25-aastane ning selles jutus meenutas ta oma lapsepõlve. Lugu algab sellega, kui ta oli umbes 7-aastane ning tema vanemad lahutasid. Ema põhjenduste järgi olevat isa uue naise leidnud. Üsna peagi peale seda kohtus Jürgen oma uue kasuisa Steniga. Nad hakkasid teineteisega üpris hästi läbi saama, mees tahtis isegi poissi adopteerida, aga ema keeldus sellest. Paar aastat hiljem kohtus ta ka juhuslikult oma pärisisaga, kes aitas ta ühest jamast miilitsatega välja. Sellel kohtumisel küsis laps ka teise naise kohta, kuid ei saanud eriliselt mingit vastust. Isa ja poja suhted olid alguses üpris külmad. Mõnda aega hiljem, ühel sügisel, haigestus Jürgeni ema leukeemiasse ning ta oli haiglas ravil. Poiss oli siis juba 15-aastane. Enne surma tuli nende vestlusest välja, et tegelikult ei lahkunud pärisisa teise naise pärast. Poisi ema ei soovinud lihtsalt enam kooselu. Samu...
abidirektori ja teatri kirjandusala juhatajana. Aastast 1964 on ta kutsedline kirjanik. Oli Eesti ongressi liige. LOOMING Kaugver kirjutas Eesti Raadiole üle kahekümmne kuuldemängu,millest mõnda mängitud ka välisriikide raadiotes.Tema romaane on tõlgitud vene,soome ja teistesse keeltesse. Nagu mitmed teised 1950-ndail aastail alustanud prosaistid, sai ka R. Kaugver esimese tunnustuse kirjandusvõistlustel. Novelli "Doktor Kollom" eest sai ta auhinna. Kaugveri varased novellid paistsid silma korrektse zanrilise teostusega. Leidlikult esitas ta dramaatilisi, sageli erakordseid konfliktolukordi ning tõstatas aktuaalseid eetilisi probleeme. Kaugveri esimesed ilmunud romaanid kujutavad kaasaegset töölis-miljööd. ("Keskpäevavalgus","Igapäevane leib".Tähelepanu keskpunktis on neis noored mehed, kes tahavad ja suudavad hästi tööd teha, kelles on optimismi ja julget pealehakkamist.
LAPS ON KODU PEEGEL LAPS – KODU PEEGEL? Raimond Kaugveri 1980-ndate menuromaani „Meie pole süüdi“ filmivariant kannab pealkirja „Õnnelind flamingo“. Ehkki peategelase Vahur Puustaki isa Justus uskus tõsimeeli, et inimest saab kasvatada ainult rubla ja rusikaga, sirgus perepojast õigust täis nooruk, kes ei löönud vägivallatsedes risti ette. Paraku pidas selleski loos paika teada-tuntud tõde, et laps on kodu peegel. Viha ja raev ei teki tühjalt kohalt, enne neid käib kurbus ja frustratsioon, aga kuidas
Laps on kodu peegel Vanema põlvakonnaesindajad kurdavad alatasa, et noorus on hukas, saamata aru, et tihtilugu on vaevalt täiskasvanuikka jõudnute vales käitumises süüdi ka kasvatajate ja suunajate möödalaskmised. Paremini kui igapäevaelus paistavad kasvatusvead kätte ilukirjandust lugedes või filme vaadates. Raimond Kaugveri romaani ,,Meie pole süüdi" peategelase Vahur Puustaki lugu tõestab veenvalt, et laps võtab märkamatult omaks vanemate tõekspidamised. Laps omastab väärtushinnangud ja moraalinormid kogu elu jooksul. Ümbritsev keskkond ja inimesed mõjutavad meid sünnist saati. Lapsel on vaja turvatunnet, mida talle kodus peaks pakutama, kuid kui seda tunnet ei ole, otsib laps seda kusagilt mujalt. Ideaalse näite selle kohta saab tuua filmist ,,Õnnelind flamingo" peategelase Vahuri elust
Iga inimene kasvab ükskord suureks, saab täiskasvanuks. Sellega kaasnevad aga alati kas väikesed või suured probleemid ning takistused, millega noored alati ise hakkama ei saa. Seetõttu vajab igaüks enda lähedale kedagi, kellele saab alati kindel olla ja kellega oma probleeme jagada. Mõnel aga niisugune võimalus puudub või ei osata seda lihtsalt näha ja ära kasutada. Millest aga noorte probleemid on tingitud ja kuidas nendega toime tulla? Analüüsin neid probleeme Raimond Kaugveri raamatu ,,Kas ema südant tunned sa? " põhjal. Kõige levinum probleem teismeliste hulgas on iseseisvumise ja arenemisega kaasnevad vaimsete väärtuste ajutised ja ka alalised muutused ning noor hakkab varasemale perekesksele elule eelistama sõprade seltskonda ning tahab hakata ise oma aega planeerima ja otsuseid langetama. See on oluline samm noore inimese arengukavas, kuid mitte alati ei too see endaga kaasa positiivseid tagajärgi. Ka eelmainitud raamatu noor peategelane
Ometi ei takistanud arvatava ideaali olemasolu teda suvalistesse suhetesse astumast," ütleb kirjaniku tütar ühes intervjuus. "Isa kolmas abielu Aavega oli tema kõige abielulisem abielu. Aave oli boheemlaslike eluviisidega koloriitne inimene, väga ilus ja atraktiivne naine, üdini kunstiinimene." Raim, nagu teda igal pool kutsuti, oli oma päikesenaise leidnud, aga paraku väärib kooselu lõpp 1989. aastal õudusromaani. Katrin Kaugveri jutu järgi olid nad kahekesi peolt tulnud ja Raimondil oli juba protees alt ära keeratud, kui Aave õhkõrn kleit (vist Raimondi kingitus) tuba soojendanud reflektorist tuld võttis. Raimond ei saanud midagi teha. "Eks isa oli elus kõiksugu asju näinud, aga see oli temalegi liig." Viimased aastad elas Kaugver oma Mustamäe korteris. Vaatamata viletsale tervisele polnud Raimond siiski murtud mees. Ta ei armastanud viriseda ega kaevata
Ta ei lasknud teistel enam endale pähe astuda. Põhiprobleem Raamatu keskpunkti on pandud kaks vanatüdrukust naist, tegu on keskealiste naistega. Kui muidu on neil peaaegu kõik eluks vajalik olemas, siis pereeluga on neil asi untsus. Kummalgi pole meest, keda nad armastaksid. Aga pereelu puudumisest tingitud tühimikud katab ära töö ja mured maja ehitamisega Pariisi. Minu arvamus Tuli valida mingi Kaugveri raamat. Ema ütles, et võta „Pariisi lõbusad naised“, see on meil kodus olemas ja oli ka päris loetav raamat. Mõtlesin, et okei, siis ei pea vähemalt raamatukokku minema, kuigi pealkiri just eriti ei tõmmanud. Arvasin, et raamatus tuleb juttu ehk Pariisis elavatest lihtsameelsetest naistest. Kuid peale mõne lehe lugemist võttis asi hoopis teise pöörde. Tegu oli hoopis Eestis asuva Pariisi külaga, kuhu kaks vanatüdrukut endale maja ehitama hakkasid.
Proosa moderniseerus 1960. aastate algul. Põimiti 26 ajatasandeid, paisati segi sündmuste kronoloogia, kõrvutati ja vahetati vaatepunkte. Siiski oli kesksel kohal realistlik sotsiaalpoliitiline või -psühholoogiline romaan. Kirjutati lähiminevikust, kuid mitte täit tõde (Paul Kuusbergi "Enn Kalmu kaks mina" ja "Südasuvel", Lilli Prometi "Meesteta küla", Raimond Kaugveri "Nelikümmend küünalt", sh stalinismi repressioonidest Paul Kuusbergi "Andres Lapeteuse juhtum", Enn Vetemaa "Pillimees"), vihjati kaasaja puudustele (Villem Gross "Müüa pooleliolev individuaalelumaja", Heino Kiik "Tondiöömaja" ,1970, kirjeldab kolhoosielu 1940-50. aastatel koomilisest aspektist, kritiseerib peremehetunde kadumist). Kirjutati ajaloost Jaan Kross, Mats Traat. Tegelikult kritiseeriti kaasaega. Traadi
Stockholmis lavastajaid polnud, pidi ise hakkama lavastama. Mängiti eesti klassikat, väliseesti teoseid (Tammsaare ,,Karin ja Indrek", ,,Ristikivi ,,Õige mehe kodu", Mägi ,,Paradiisi väravad" jne). Pinna Stuudio (Stockholmis) Juhtis Signe Pinna (Paul Pinna tütar). Eesti klassika: Luts ,,Kapsapea", Raudsep ,,Mikumärdi", ,,Vedelvorst" jne Kaasaegsed väliseestlaste autorite näidendid: Arvo Mägi, Ilmar Külvet. Esitasid ka R. Kaugveri ,,Rong väljub hommikul". väliseesti teater pidas distantsi kodus toimuvaga, N autorite teoseid ei mängitud. See oli erand. Eesti Rahvusteater Kanadas Rajati 1951. Eestvedajad Rein ja Valve Andre, Mahta ja Kaarel Söödor. Repertuaaris peamiselt rahvatükid ja EV aegsed komöödiad. Taastasid vabaõhulavastuste traditsiooni paguluses, Seedriorul. Rein Andre Teatristuudio. New Yorgi Eesti Teater
) Draama: Näitetruppe loodi juba laagrites, näitemängu on harrastatud üle maailma, elukutselist teatrit pole küll tekkinud, samas tegutseb asjaarmastajate Stockholmi Eesti teater, Pinna Stuudio, Eesti Rahvusteater Kanadas, Toronto Lavatehas jt trupid. Mängukavas on eelistatud eesti autorid, klassikutest on lavastatud Vildet, Kitzbergi, Lutsu ja Raudseppa, koduEesti autoritest on lavale toodud Kaugveri, Vetemaa, PE. Rummo, jt teoseid. Teatri üheks eesmärgiks on olnud sideme säilitamine senise kultuurimiljööga, eesti keele puhtuse alalhoidmine. Pagulaskirjanikest on näidendeid kirjutanud I.Külvet (Menning, Trooja hobune; A.Mägi, S.Ekbaum jt. Käsitletakse pagulasühiskonna probleeme, perekonna, armastus ja abielusuhteid, palju on jante ja farsse, aga ka satiiri, näiteks Elmar Maripuu Superesto ja revüü Esto Macho
1940, Eesti riik ja rahvas II MSs, Eestlased Kanadas, Eesti Rootsis jne.) Draama: Näitetruppe loodi juba laagrites, näitemängu on harrastatud üle maailma, elukutselist teatrit pole küll tekkinud, samas tegutseb asjaarmastajate Stockholmi Eesti teater, Pinna Stuudio, Eesti Rahvusteater Kanadas, Toronto Lavatehas jt trupid. Mängukavas on eelistatud eesti autorid, klassikutest on lavastatud Vildet, Kitzbergi, Lutsu ja Raudseppa, kodu-Eesti autoritest on lavale toodud Kaugveri, Vetemaa, P-E. Rummo, jt teoseid. Teatri üheks eesmärgiks on olnud sideme säilitamine senise kultuurimiljööga, eesti keele puhtuse alalhoidmine. Pagulaskirjanikest on näidendeid kirjutanud I.Külvet (Menning, Trooja hobune; A.Mägi, S.Ekbaum jt. Käsitletakse pagulasühiskonna probleeme, perekonna-, armastus- ja abielusuhteid, palju on jante ja farsse, aga ka satiiri, näiteks Elmar Maripuu Superesto ja revüü Esto Macho
annaabi.ee 
