Kaasa aitavaks teguriks on ka sooline ebavõrdus ühiskonnas. Mina arvan,et peamiseks inimkaubanduse põhjuseks on siiski nõudlus odava tööjõu ja prostitutsiooni järele. Kui ei oleks neid inimesi ja firmasi, kes on nõus maksma inimkaubandusega seotud teenuste eest ja nad ei sooviks oma kasumit suurendad teiste inimeste kannatuste abil, ei oleks ka maailmas sellist probleemi. Ka väga tuntud ettevõtted, kes muidu on seadusekuulekad võivad kasutada orjatööd. Kui varasematel aegadel kaubitseti ainult naistega, siis tänapäeval kaubitsetakse ka meeste ja lastega. Mehi müüakse taludesse ja farmidesse tööle, lapsi kasutatakse tehastes, sest nende tööjõud on eriti odav ja nendega on lihtne manipuleerida. Naised suunatakse erinevatesse bordellidesse osutama seksuaalteenuseid. Jube on mõelda sellele, milline elu on inimkaubanduse ohvritel. Nad peavad taluma vägivalda ja alandamist. Veel jubedam on see, et bordellide külastaja võib olla iga
periood Keskmisel rauaajal ja viikingiajal (450. a – 1050. a) arenes kaubandus aeglasemalt. Hakati rajama linnuseid, mis viitasid rahututele aegadele. Võimuvõitlused ei soosinud kaubanduse arengut. Hakkasid tekkima algsed külad. Põllusüsteem muutus ribapõldudeks. Ülikud rikastusid veelgi rohkem ja ühiskonna kihistumine süvenes. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega. Skandinaavlastega esines nii rahulikke kaubandusretki kui ka sõjaretki. Kaubitseti ka idanaabritega Muinasaja lõpul (11. saj – 13. saj) arenes majandus koos kaubandusega väga palju. Rahvaarv kasvas jõudsasti ja asustus tihenes. Tekkis uus nn kolmeväljasüsteem põllumajanduses. Kujunesid rauatootmisekeskused, mille kaudu varustati Eestit kui ka naabermaid. Sisemaisest kaubandusest mindi üha enam rahvusvahelisse kaubandusse. Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega
Ringvall-linnus ümber kogu linnuseõue rajati kõrge kunstlik vall. Kirjelda eestlaste arengutaset muinasaja lõpul. (vt. tabelit) Maaharimine oli peamine tegevusala. Oli kasutusel kolmeviljasüsteem. Tuli kasutusee ader. Käsitöös valmistati vajalikke töö- ja tarberiistu, ehitisi, rõivaid, liiklusvahendeid. Olid suured rauatootmiskeskuses Virumaal ja Põhja-Saaremaal. Muinasaja lõpul läksid moodi hõbeehted. Valmistati savinõusi. Kaubandus: kaubitseti liivlaste, soomlaste, karjalaste, vadjalaste ja balti rahvastega. Eestit läbis kaubatee. IX XI levis rahana hõbe. Eluolu: elati maal palkhoones. Vilja kuivatati rehetoas (kujunes rehielamu). Eestis oli sumb-, rivi- ja hajakülad. Riiklik tase: oli varanduslik ebavõrdsus. Eestis oli 45 kihelkonda ja 8 maakonda. Peeti rahvakoosolekuid. Ülikud ja rikkamad oli kihelkondade vanemad. Sõjandus: suhted naabritega olid enamjaolt rahumeelsed
Geo kordamine Vanaaja geograafia 1) Vana egiptus - U 300 A. EKR TEKKIS EGIPTUSES RIIK NING SELLEGA TEKKIS HUVI NAABERPIIRKONDADE VASTU. HUVI VÄLJENDUS SÕJAS NING KAUBARETKEDES. LÄÄNE POOL- LIIBÜA LÕUNA POOL-NUUBIA foiniiklased- VANAAJA OSKUSLIKUMAD MERESÕITJAD JA ANDEKAD KAUPMEHED. MUSTA MERE JA VAHEMERE ÄÄRDE RAJATI KOLOONIAID, ASUMAID. ATLANDI OOKEANISSE JÕUTI KA NING ARVATAVASTI OLID NEMAD NEED KES AVASTASID KANAARI SAARED. PÕHJA MERES KAUBITSETI BRITTIDEGA. FOINIIKLASED LEIUTASID TÄNU OMA KAUBITSEMISELE KA ALGELISE TÄHESTIKU. Vana-india- VANA-INDIA TEKKIS INDUSE, GANGESE ÄÄRDE. KA INDIALASTEL ARENES KIIRESTI MÖÖDA VETT SÕIT NING OMA RETKEDEGA JÕUTI MÖÖDA ARAABIA MERD ARAABIA POOLSAARENI, SAUDI-ARAABIANI, PÄRSIA LAHTE NING MÖÖDA TIGRIST JA EUFRADI KUNI T.P. IRAAGINI. Vana-hiina SEALT ON PÄRIT KARTOGRAAFIA, MIS LEIUTATI SELLEKS, ET OMA HIIGLASLIKKU MAAD TUNDMA ÕPPIDA.
oma pühakuid. Säilmetest oli saanud ainus kokkupuutepunkt pühaku ja inimese vahel. Väga levinud olid lood imetegevatest reliikviatest, mis tegid inimesi terveks ja paremaks. ,,Ja Jumal tegi iseäralikke vägevaid tegusid Pauluse käte läbi, nii et ka tema naha pealt võetud higirätikud ja põllesid viidi haigete peale ja tõved lahkusid neist" (Apostlite teod 19:11-12). Reliikviate järgi oli suur nõudlus, nendega kaubitseti, neid varastati, ka võltsinguid püüti ehtsa pähe maha müüa. Kohad, kus reliikviaid hoiti olid pea alati suurejooneliselt kaunistatud. Veneetsia diplomaat 16 sajandil kirjeldab püha Thomas Becketi hauda järgmiselt: ,,Cantenbury peapiiskop, märter püha Thomase haud on uskumatult oivaline. Haud on hiigelsuur, kuid üleni kaetud puhtast kullast plaatidega; aga kulda on vaevalt näha, sest seda katavad hinnalised vääriskivid, nagu safiirid
Sumerid olid ka head põlluharijad. Nad kasvatasid oma põldudel otra, nisu, läätse, naerist, salatit ja sinepit. Loomadest pidasid nad veiseid, lambaid, kitsi ja sigu. Veoloomadena kasutasid sumerid härgasid ja eesleid ning mõnikord ka orjasid. Toidulauale said nad lisa kalapüügist ja metslinde küttides. Sumerite põllumajandus sõltus niisutussüsteemidest. Põhiline niisutus toimus kanalite ja tammide abiga. Teine tähtis majandussuund oli kaubandus. Põhiliselt kaubitseti induse tsivilisatsioomniga. Sealt saadi puitu, metalli ja ehituskive,(neid materjale sumeritel endil ei olnud). Vastu anti peamiselt vilja. Sumerid olid ka head kullassepad. Induse tsivilisatsiooniga käis tihe kaubavahetus. Sumerisse toodi elevandiluud ja muid luksuskaupu. Kaubavahetust hõlbustasid ratastega vankrid ja arvutamine savitahvlitel. Selletõttu usuvad osad ajaloolased, et ratas leiutati hoopis Induse rahva poolt (see läheks nulli leiutamisega kokku). Käsitöölised
bucchero etruskite musta läikiva pealispinnaga savinõud caldarium kuum pesemisruum antiikaja termides canabae algselt müügiputkad ja väikepoed leegionlaagrite ääres; hiljem arenesid neist omavalitsuslikud kogukonnad, kus elanikud suhtlesid sõjaväelastega carceres ülestõstetava barjääriga areenist eraldatud hobukaarikute stardiboksid hipodroomi otsaseinas cardo, cardus ehk cardus maximus, linna peamine(-sed) põhja-lõunasuunaline põiktänav (- vad), kus tavaliselt kaubitseti carnareum - laohoone liha hoidmiseks (mitm. carnarea) castrum, castra militaarlinn, sõjalaager või kindlus, Roomas ruudukujulise põhiplaaniga, kindlustatud muldvalli (agger), vallikraavi (fossa) ja palissaadiga (vallum). Algselt ajutised või suveks, hiljem paiksed. cathedra seljatoega tool, troon cavea auditoorium, pingiread Rooma teatris cenaculum väike üürikorter linnas, ka väike söögiruum Rooma elamu ülemisel korrusel cloaca - kanalisatsioonikanal
Jälgi keraamika eelsest neoliitikumist, nt Kreekas Argissas on leitud kodustatud lammaste luid, mis pärit u 7000 eKr. Varaseim leiumaterjal toidu tootmisest Euroopas tulebki Argissast. Argissa - tell-asula tüüpi muistis. Uuris 19561958. a Milojcic. Varasemad elamud pool- maakojad, hilisemates faasides maapealsed majad. Majad väikesed, paiknesid eraldi. Sirbid, tulekivist kõõvitsad, uuritsad. Juba enne 6000 eKr kaubitseti obsidiaaniga. Samal varasel kasutusjärgul kodus: veised, lambad, sead; kasvatati nisu, otra. Koht püsis kasutusel läbi kogu neoliitikumi kuni pronksiajani. Varased dateeringud koduloomadest need kodustati suure tõenäosusega Kagu-Euroopas kohapeal. Varase maaviljeluse tuntuim asula on Nea Nikomedia Kreekas. Kaevas 1961. ja 1963. a Rodden. Vanim asustus 6200 eKr. Samad liigid kui Anatoolias, sarnane keraamika ja tööriistad. Asulas kuivatatud savitellistest nelinurksed hooned
Suhted naabritega - Lõuna-Eestis esinesid konfliktid latgalitega. Samas aktiviseerusid eestlaste rüüsteretked Taani ja Rootsi rannikule. Nt Sigtuna 1187.a. Ida poolt olid ohuallikateks Novgorod ja Pihkva vürstiriigid. Tegevusalad ja kaubandus - peamine tegevusala oli maaharimine, kus põllumaa suurust arvestati adramaades. Väike osa elanikkonnast tegeles raua tootmisega (Saaremaa, Virumaa), kaubanduse või käsitööga (relvad, pronks- ja hõbeehted). Kaubitseti lähinaabritega - liivlased, soomlased, rootslased, Pihkva ja Novgorod. Peamiselt tegeleti vahetus- või vahenduskaubandusega. (hõbe, sool jne viidi itta, karusnahad ja vaha läände, tegeleti ka vangidest orjade edasimüümisega). Eesti haldusjaotuse kirjeldamine - Teatud piirkonna talud moodustasid külad, mis omakorda moodustasid kihelkonna ning 13.sajandi alguses oli neid 45. Kihelkonnad liitusid maakondadeks: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala
annaabi.ee 
