Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kaubavigastuste referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tsement, tsementi, cement, laadimise, kotti, puhastamiseks, polüpropüleen, kahjude, luugid, tekil, ehitusmaterjalid, märg, reaktsioon, paberkott, puistlast, veekindlas, saastumine, tahkumine, tahkumise, ultraheli, lastimis, lastiruum, suhkurt, vihm, tekile, puhastustööd, 20of, mereakadeemia, merendus, meretranspordi, õppetool, karlis, laadimiselMeretranspordi juhtimise õppetool Sadamapraktika aruanne Kunda sadam Tudeng: Karlis Strazdin Õppegrupp:KS-31 Juhendaja: Aleksander Nikolajev Tallinn 2013 1. Sissejuhatus Oma sadamapraktika läbisin ma Kunda sadamas. Kunda sadam kuulub AS Kunda Nordic (edaspidi KNC) tsementi alla, mis omakorda kuulub rahvusvahelisse tsemendikontserni Heidelberg Cement Group. Kunda sadamas viibisin ma praktikal alates 12 juunist kuni 20. augustini. Praktika käigus tutvusin ma erinevate kaupade laadimis-lossimis töödega, laeva vastuvõtmisega, kaupade ladustamise tehnoloogiaga, sadamatöös kasutatava dokumentatsiooniga ning üleüldiselt sadamas toimuvaga. 2. Sadama tutvustus Kunda sadam asub Soome lahe lõunarannikul Kunda lahes
Tükklasti pakendamiseks kasutatakse kotte, kaste, tünne. Kotid valmistatakse linasest riidest, dzuudist, jõu- või harilikust paberist ja nad on kergesti mehaaniliselt vigastatavad: kärisevad katki, lõhkevad õmblustest. Kotid hoiavad ära neisse pakitud kauba laialivalgumise, kuid ei kaitse niiskumise eest. Seepärast kasutatakse niiskumist kartvate kaupade, nt. suhkru veol kahekordseid kotte, millest sisemine on veekindlast materjalist, tänapäeval reeglina plastkilest. Tsement pakendatakse 5 6-kordsetesse jõupaberist kottidesse. Kottidesse pakitud kauba lastimisel-lossimisel tuleb jälgida, et ei kasutataks konkse, et kotte ei loobitaks, kasutada tuleb haaratseid, mis ei vigasta kotte. 2 Kastid valmistatakse laudadest, vineerist või kartongist. Võrreldes kottidega on laudadest ja vineerist kastid mehaaniliselt tugevamad. Nende kuju ja mõõtmed on kõige mitmekesisemad. Kastides kauba
Pürotehnilisi vahendeid laevapere liikmete hulgast protokollija. seadus (RT I 2002,1,1; 2005, 57, 451) pindade pühkimine ja prügi eemaldamine. peavad oskama kasutada kõik laevapere (3) Teo arutamisel on asjaomasel laevapere Sadamaseadus (RT I Mõne laadungi (süsi, maak, tsement jne ) tuleb liikmed. Pürotehnilisi vahendeid tuleb hoida liikmel õigus anda seletusi. Komisjoni liikmed 2009, 37, 251) peale pühkimist ka lastiruumi kindlasti pesta. hermeetiliselt lukustatud raudkastis kusagil
selline: roolimajas asuvale silindrile on keritud mõni keerd pehmet terastrossi, mis suunavate torude kaudu läheb rumpliruumi. Seal antakse trossi tõmme edasi rumpli kaudu ballerile. Avariijuhtimine toimub järgmiselt: balleri tsentris asuvasse pessa asetatakse läbi teki ulatuv avariirumpel, millel on kohad talide kinnitamiseks. • Topisõlm, lühike pleiss. • Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded tormise ilmaga tekil töötamisel. Tüürimees teavitab tormihoiatusest. Madrus peab teki üle kontrollima, et kõik oleks korralikult kinni. Suletakse kõik luugid ja avad. Tugeva tuulega tekil tööd lõpetatakse ja pimedas tekil käimine on keelatud, kuid kui on vaja millegipärast tekile minna peab olema päästeliinidega kinnitatud ja minnakse alati kahekesi. Laev tuleb võimaluse korral pöörata kursile, millisel laine
koonus. 2. Laevades kasutatavad tuletõrjevahendid Laevaehituslikud vahendid: konstruktiivsed (tulekindlad vaheseinad), tuletõrje süsteemid (vee-, auru-, süsihappegaasi-, vahu-, sprinkleri- ja inertsete gaaaside süsteem), tuletõrjesignalisatsioon (andurid laeva ruumides), tuletõrje varustus. Tuletõrje vahendid: tuletõrjevoolik joatoruga (Ruumides on vooliku pikkus 10-20m, masinaruumis 15m, tekil kuni 20m, eriti laiadel laevadel 25m.Voolikud peavad olema sellise pikkusega, et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikus), kantavad pulber- ja süsihappegaasikustutid erineva mahutavusega, tuletõrjeämber liiniga, metallkast liiva ja kühvliga, pootshaak raudkang labidas, tulekindel vilt või present, rahvusvaheline kaldaühendus rõngastihend poldid mutrid ja seibid. Lisaks eelmainutle peab olema laevas veel:
purunevate lainete tekile kantud pritsmed muutuvad jääks puutudes kokku laeva osadega, tekiehitiste, mehhanismide, seadmete ja taglasega. Kui tormiavad funktsioneerivad normaalselt, siis tekk ise jäätub suhteliselt aeglaselt. Peamine jäämass koguneb pollaritele, luugikaantele, tekimehhanismidele, klüüsidele. Kuid tormiavad, eriti kui neil on restid, kipuvad kiiresti jäätuma. Sellisel juhul toimub veega ülevalataval tekil kiire jää kogunemine. Jäätumine võib aset leida ka vaikse ilmaga arktilises rajoonis, kuhu tungib soe hoovus. Sel juhul katab uduga õhus olev niiskus kõik laeva osad ühtlase jääkihiga. Jäätumise intensiivsus on väiksem kui tormiga, kuid jäämassi raskuskese moodustub tunduvalt kõrgemal. Tekkiva jääkatte struktuur võib olla mitmesugune. Õhu ja laevaosade temperatuuril -4 o kuni -5o ja mereveel -1o kuni +1o , tuule kiirusel kuni 6 palli kattub laev klaasitaolise jääkihiga.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
annaabi.ee 
