Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kaubavigastuste referaat - sarnased materjalid

ment, tsement, tsementi, laadimise, cement, ltida, kotti, puhastamiseks, kahjude, prop, luugid, hjustada, saastumine, steemid, suhkurt, tahkumise, lastimis, sellep, tekile, laevaga, kahjustamine, trumm, firmale, sattumine, skuld, cargo, documents, kangur, ilitada, laadimine, lahkumist, paus, imalus, kapriisne, lastimine, hape, tuhk, opus, drauliline
thumbnail
5
doc

Kaltsiumi referaat

kaksikmurdumine. Läbi islandi pao näeme kõike kahekordselt. Hispaania Aragoni järgi nimetatakse sealse CaCO3 kristallkuju aragoniidiks. Pärl koosneb ligi 90% kaltsiumkarbonaadist." (Karik:2001) 7. Kaltsiumi ja selle ühendeid kasutatakse metallurgias, kaablite isolatsioonis, patareides, väetistes, teede soolamisel, kriidi, kipsi ja tsemendi valmistamisel ja ühendina on kaltsium ka paberi ja värvide täiteaine. Peaaegu kõik põhilised ehitusmaterjalid - betoon, klaas, tellis, lubi ja tsement - sisaldavad seda metalli suurtes kogustes. Eriti puhtaid läbipaistvaid kaltsiumkarbonaadi kristalle nimetatakse islandi paos ja neid kasutatakse optikas. Tavaline lubjakivi, Eestimaal lihtsalt paas, millele lisandid annavad mitmesuguseid värvinguid, on nii igapäevane, et me talle nagu üldse mingit tähelepanu omistada ei oska.Ometi ei saa me selleta läbi. Lubjakivist saab põletada lupja. Kõrgel temperatuuril kaltsiumkarbonaat laguneb ja süsihappegaas lendub.

Keemia
46 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Ehitusmaterjalid referaat

TALLINNA TAHNIKAKÕRGKOOL Marko Pettai EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines. EHITUSMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI-21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................................. 3 2. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVATAMINE..........................................................4 2.1. Niiskuse mõju puidule................................................................................................................ 4 2.2. Puidu kuivatamine......................................................................................................................6 2.3. Teisi kuivatamise variante......................................................................................................... 7 3. SAVIT

Ehitusmaterjalid
153 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
472
pdf

EHITUSMATERJALID

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika

Ehitus
69 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Lubi ja tsement

Referaat Pärnu 2009 LUBI Lubi on ühtaegu nii side, täite kui värvaine. Lupja on Eestimaal tuntud suurepärase sideainena varsti juba tuhatkond aastat. Omadustelt sobib lubi meie kliimasse hästi ning on asendamatu vanade hoonete puhul. Paraku on traditsiooniline lubjaga töötamise oskus viimase sajakonna aasta jooksul hääbunud. Selleks andis tõuke 19. saj. lõpul laia kasutuse leidnud tsement ja 20. saj. teisel poolel toimunud ehituse industrialiseerimine. Nii olemegi praegu õpipoisi rollis, kellel kõik tööd alati ei õnnestu, sest lubjal põhinevate mörtide ja värvide kasutamine nõuab tänapäeva tavapärasest ehituspraktikast erinevaid oskusi ja vilumust. Lubi on savi ja kipsi kõrval üks vanimaid ehituses kasutatavaid sideaineid, mille põletamine algas juba 5. saj. e.Kr

Ehitus alused
53 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

Inimkonna poolt toodetava prügi hulk on ärevusttekitav. Ookeanis on nii suur hulk jäätmeid, et 1000 miili kaugusel USA läänerannikust on vees rämpsulaik, mis ületab kahekordselt Texase või Ukraina pindala (Weiss, 2006). See laik ei kao, kuna sisaldab endas bioloogiliselt mittelagunevat plastikut. Teadlased oletavad, et polüetüleen, millest on valmistatud plastikkotid, laguneb alles 500 aastaga. Ainuüksi USA-s võtavad inimesed iga 5 sekundi jooksul kasutusse 60000 sellist kotti. Igal aastal tapab meie plastprügi üks miljon merelindu, 100000 merekilpkonna, hülgeid, vaalasid ja teisi meres elavaid imetajaid (Weiss, 2006). Meie jäätmed sisaldavad ka ohtlikke kemikaale ja ühendeid nagu plii ja elavhõbe, mis võivad saastada õhku, maapinda ja vett. Reostus kahjustab ülimal määral taimkatet ja loomi, sealhulgas inimesi. Tootjate jäätmekäitluse alase vastutuse suurendamine. Mõned tootjad on jäätmekäitlusega tegelenud juba kaua aega. Näiteks 1947

Tehnoökoloogia
42 allalaadimist
thumbnail
63
doc

INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED

hügieenist. Sõrmeküüned tuleb hoida lühikesed, sest küünealusesse piirkonda koguneb hõlpsasti orgaanilist mustust ja mikroobe ning mis raskendab käte desinfitseerimist. Küünte lakkimine ei ole soovitav. Kui seda siiski tehakse, peab laki pind olema terve, sest kulunud pind on soodus kasvupinnas mikroobidele. Hambaid pesta regulaarselt kaks korda päevas ning nende seisundit kontrollida vähemalt kord aastas. Peale söömist loputada suud veega ning hammaste puhastamiseks toidujääkidest kasutada hambaorke ja hambaniiti. Juukseid pesta piisavalt sageli, kuna juustes on rohkesti baktereid. Tööl olles vältida juuste katsumist. Pikad juuksed kinni hoida. Tööülesannetes, mis nõuavad juustekatte kasutamist (nt operatsiooniosakond, sterilisatsiooniosakond, lahtiste haavade sidumine) jälgida, et juustekate kataks kõik juuksed. Tööl olles tuleb vältida suu- ja ninapiirkonna ning kõigi naha piirkondade vistrike, haavade vms. puudutamist.

Õenduse alused
141 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Sadamapraktika aruanne

Meretranspordi juhtimise õppetool Sadamapraktika aruanne Kunda sadam Tudeng: Karlis Strazdin Õppegrupp:KS-31 Juhendaja: Aleksander Nikolajev Tallinn 2013 1. Sissejuhatus Oma sadamapraktika läbisin ma Kunda sadamas. Kunda sadam kuulub AS Kunda Nordic (edaspidi KNC) tsementi alla, mis omakorda kuulub rahvusvahelisse tsemendikontserni Heidelberg Cement Group. Kunda sadamas viibisin ma praktikal alates 12 juunist kuni 20. augustini. Praktika käigus tutvusin ma erinevate kaupade laadimis-lossimis töödega, laeva vastuvõtmisega, kaupade ladustamise tehnoloogiaga, sadamatöös kasutatava dokumentatsiooniga ning üleüldiselt sadamas toimuvaga. 2. Sadama tutvustus Kunda sadam asub Soome lahe lõunarannikul Kunda lahes

Praktika
60 allalaadimist
thumbnail
114
doc

Laondus ja veokorraldus

Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................

Laomajandus
639 allalaadimist
thumbnail
288
doc

Töövihik: Laondus ja veokorraldus

Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine

Logistika alused
283 allalaadimist
thumbnail
226
pdf

Haljasalade kasvupinnased ja multsid

HALJASALADE KASVUPINNASED JA MULTŠID Aino Mölder Luua 2011 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor Aino Mölder Retsensent Kadi Tuul Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-487-88-2 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit 1 SISUKORD Eessõna ……………………………………………………………………………………………………….lk.4 1. Kasvupinnaste füüsikalised omadused ………………………………………….…�

Aiandus
30 allalaadimist
thumbnail
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

Füüsika
70 allalaadimist
thumbnail
103
doc

Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontrollitakse pilsside ja nende kuiven

Ohutus ja ohuteave
46 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Laeva ekspluatatsioon eksam

Pürotehnilisi vahendeid laevapere liikmete hulgast protokollija. seadus (RT I 2002,1,1; 2005, 57, 451) pindade pühkimine ja prügi eemaldamine. peavad oskama kasutada kõik laevapere (3) Teo arutamisel on asjaomasel laevapere Sadamaseadus (RT I Mõne laadungi (süsi, maak, tsement jne ) tuleb liikmed. Pürotehnilisi vahendeid tuleb hoida liikmel õigus anda seletusi. Komisjoni liikmed 2009, 37, 251) peale pühkimist ka lastiruumi kindlasti pesta. hermeetiliselt lukustatud raudkastis kusagil

Laeva ekspluatatsioon
177 allalaadimist
thumbnail
103
doc

Inseneri eksami vastused 2009

· on hea soojus- ja heliisolaator · ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase · ei karda niiskust ega kemikaale · ei hallita ega mädane · ei meeldi närilistele ega putukatele Tulekindlus Kergkruus on põlematu ehitusmaterjal. Kasutamine: · katuse soojustusena · põranda soojustusena · tasakaalustamisel · teedeehitusel · trasside rajamisel 2.4 Portland-tsemendi tootmise põhimõte ja portlandtsemendi omadused. Portland tsement on tänapäeval kõige enam kasutatud sideaine. Tsemendi toormaterjal peab andma vajaliku keemilise koostise. Tsement sisaldab järgmisi ühendeid CaO, SiO 2, Al22O3, Fe2O3. nendest lihtsatest ainetest moodustub rida keerukaid keemilisi ühendeid. Enamasti kasutatakse tsem valmistamisel 2 toorainet kaltsiiitkivim(lubjakivi, marmor, kriit jne) 75-78% ja savi 22-25%. Tsemendi tootmine 1) kuivmenetlus ­ kasutatakse kui tooraine on lubjamergel; 2) märgmenetlus ­ kasutatakse kui tooraineid on 2.

Ehitusmaterjalid
315 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Ehitusmaterjalid eksamikskordamine

Meetodite valik sõltub tooraine omadustest, kütusest jne. Tsemendi põletamine toimub pöördahjus 1400 kraadi juures Kundas kasutatakse kütuseks jahvatatud põlevkivi ja ka prügi. Põletamise protsessis on etapid- toorsegu kuivatamine ja soojendamine, dehüdratatsiooniprotsess ehk vabade oksiidide tekkimine, vedelfaasi tekkimine, uute ühendite moodustumine, jahtumisprotsess. Klinkri jahvatamine klinker jahvatatakse kuul- või toruveskites. Mida peenemaks tsement jahvatada seda suurem on tema tugevus. 26.Tsemendi omaduste määramine-standardkonsistents, mahu muutumise ühtlus, tugevus STANDARDKONSISTENTS- näitab vee vajadust tsemendi massist protsentides. Tavalisel portlandtsemendil on see 24-27% tsemendi massist. Määratakse Vica aparaadi nõelvajumi järgi. Mida madalam on tsemendi veevajadus, seda tihedama struktuuriga kivi saadakse. MAHU MUUTUMISE ÜHTLUS- tsement kahaneb veega segamisele järgneval

Ehitus materjalid ja...
44 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Ehitusmaterjalide referaat

Tsemendi tootmine ja selle toorained. Boorbetoon. Betoonilisandid. Soojaisolatsioonimaterjal Sisukord: Sissejuhatus.....................................................................................................................................................2 1. Tsement.......................................................................................................................................................3 1.1 Tsemendi toorained...................................................................................................................................3 1.2 Tsemendi tootmine...................................................................................................................................4 1.3 Tsemendi tähtsamad omadused.......

Ehitusmaterjalid
121 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Eksami küsimuste vastused

Oma kiire tardumise tõttu on ta siiski paljudes kohtades asendamatu sideaine. Kipsi transporditakse ja hoitakse paber- või kilekottides kaitstuna niiskumise eest. Pikemaajalisemal seismisel kipsi aktiivsus langeb. 19. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine- etapid, meetodid PORTLANDTSEMENDI TOOTMINE Portlandtsement on enimkasutatav ehitussideaine. Tema nimetus tuleneb Inglise maakoha nimest, kus see tsement 1824.aastal avastati. Kundas toodetakse tsementi 1871.aastast alates. Tsemendi toormaterjal peab andma talle vajaliku keemilise koostise. Tsement sisaldab järgmisi lihtsamaid ühendeid: kaltsiumoksiid, ränioksiid, alumiiniumoksiid ja raudoksiid. Nendest lihtsatest ühenditest moodustub rida keerukamaid ühendeid. Looduses leidub sobiva koostisega lubimerglit, mis annab tsemendile kõik vajalikud koostisosad. Enamal juhul kasutatakse tsemendi valmistamisel kahte toorainet. Üheks on mingi

Ehitusmaterjalid
594 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Pakkimine

1. Nõuded pakkimisele ja pakendile 1.1. Nõuded pakkimisele Nõuded toote, kauba pakendamisele nende liikumisel tarneketis tulenevad järgmistest eesmärkidest: 1. kaitsta toodet; 2. kindlustada toote hõlbus käsitsetavus; 3. identifitseerida toode, st anda tema kohta infot; 4. osaleda turunduses, reklaamides toodet, soosides ning tõhustades toote müüki; 5. kindlustada keskkonna säästlikkus. Tasakaal nende pakendamisele esitatavate nõuete vahel sõltub tootest. Kõiki neid eesmärke ei saa rahuldada logistika abil. Logistika valdkonda kuuluvad kindlasti toote käsitsemise hõlbustamine ( toote tiheduse optimeerimine ja pakendi standardimine) laos ja transpordil ning toote kaitsmine. 1.1.1. Toote kaitstus Pakend peab olema valmistatud nii, et ta kaitseks toodet transpordil, ladustamisel ja müügil ning tarbimise ajal kuni toote lõpliku tarbimiseni. Pakend peab kaitsma kaupu käsitsevaid inimesi vigastuste, kahjustuste ja õnnetuste eest. Toodet tuleb kait

Logistika
129 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Ehitusmaterjalide konspekt

Müürimörtide, krohvimörtide ja ka kuivsegude valmistamiseks. 4.7.2.Romaantsement Romaantsementi saadakse lubjakate või magnesiaalsete merglite põletamisel. Lubjakivi toorainena peab antud juhul sisaldama vähemalt 20...25% savikaid osi. Romaantsementi võib valmistada ka lubjakivi ja savi segust. Romaantsementi lisatakse kuni 5% looduslikku kipsi ja kuni15% muid lisandeid. Kasutatakse maapealsetes müürimörtides ja madalamargilistes betoonides. 4.7.3.Portlandtsement Portland cement Tsement on peeneksjahvatatud hüdrauliline sideaine, mis veega segamisel hüdratatsioonireaktsioonide tõttu tardub ja kivineb andes kivi, mis säilitab oma tugevuse ka vees. Portlandtsemendiks (lisanditeta) nimetatakse hüdraulist sideainet, mida saadakse vähemalt 95%portlandtsemendi klinkri ja loodusliku kipsi koosjahvatamisel 4.7.3.1.Tsemendi tootmine 4.7.3.1.1.Tooraine. Raw materials. Selleks, et valmistada portlandtsemendi klinkrit, tuleb esmalt koostada toorsegu, milline koosneb umbes

Ehitusmaterjalid
284 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile.

1.20 Raskebetooni koostis 1. Sideaine ­ Sideaineks on betoonis üldjuhul tavaline portlandtsement. Vahel võib portlandtsemendi asemel olla ka põlevkivitsementi või mõnd teist tsemendi eriliiki. Tsemendi tugevus peaks ületama soovitud betooni tugevust 2-2,5 kordselt. 2. Peeneteraline täiteaine ­ Raskebetooni peeneteraliseks sideaineks on liiv. Liiva kvaliteet sõltub teralisusest. Näiteks peetakse väga heaks liivaks mäeliiva, millel on krobelised terad. Seega haakub tsement nende külge väga hästi. Eestis leidub eelkõige uht- ja moreenliivade liiki. Nende terad pole väga krobelised. Liivas, kui looduslikus ehitusmaterjalis, leidub alati ka lisandeid. Sõltuvalt lisandite hulgast, määratakse liiva kõlblikkus. Liivas võib leiduda vilku, väävliühendeid, savi, muda, tolmu, orgaanilisi ühendeid. Kõik need nõrgestavad liiva ja tsemendi nakkumist. Liivaterade suurus võib olla 0,125 - 4.0 mm või 0,14 ­ 5,0 mm

Ehitusmaterjalid
136 allalaadimist
thumbnail
34
docx

EHITUSMATERJALID

Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass ­ on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus ­ Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus ­ Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta endasse vett

Ehitusviimistlus
27 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused

difusioon kiu pinnakihti - toimivad elektrostaatilised ja gravitatsioonijõud - sõelaefekt - nimetatud nähtuste koosmõjud. Filtrite materjalid jagunevad: - elastsed loodusmaterjalist, sünteetilised, metallkiu kangad - jäigad klaaskiud, metallilaastud, metallkeraamika, keraamika, poorne klaas - puistematerjalid staatilise või liikuva kihina - märgfiltrid, kus materjal on niisutatud vee või õliga. Filtrite kasutusalad: - tööstuslikud suure tolmusisaldusega (<60 g/m3) õhu puhastamiseks, regenereeritavad - õhufiltrid (>50 mg/m3) õhu puhastamiseks enne seadmeid või ruumides, regenereerimisega või ilma - absoluutsed filtrid bakterite ja radioaktiivse tolmu püüdmiseks (1 mg/m3); efekt >99%, ei regenereerita. Jämedat tolmu püütakse koksi, keramsiidi, liiva ja killustikuga täidetud filtris. Peentolmu püüdmiseks sobivad kangasmaterjalid, millele antakse kottide (taskute) kuju gaas käis- ehk kinnasfilter on näha joonisel 3.5.

Ökoloogia ja...
309 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014

05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügroskoopsus on materjali om

Ehitus
84 allalaadimist
thumbnail
52
docx

Madruse eksami piletid 2016

PILET 1 • Terastrosside ehitus, hooldamine, otstarve. Nende head ja halvad omadused. Terastrosside ehitus- Peenikesed tsingitud terastraadid (0,4–3 mm, 12-24 traati) keeratakse kokku südamikuga kardeeliks. Kuus kardeeli keeratakse parempoolse keeruga (z-keeruga) kokku trossiks, millel on taimkiust südamik. Südamik on immutatud õliga. Õline südamik ei võta vett sisse ja õlitab trossi seest poolt. Hooldust eriti ei nõua, sest nad tuuakse laevale puust poolidel ja on kaetud paksu määrdega, mis kindlustab pikaajalise poolil hoidmise (poolil lipik üldiste andmetega ja kaasas tunnistus täpsemate andmetega). Liigitatakse: painduvateks, poolpainduvateks ja jäikadeks.Peenest traadist tehakse ka terasliine- neid kasutatakse paatide kinnitamiseks, antennide tõstmiseks, jahtlaevadel jooksvas taglases jne. Jäigad trossid sobivad seisvaks taglaseks. Painduvaid kasutatakse lossipoomi ronneril, et see hästi kee

Madruse koolitus
124 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Pakkimise ja pakendiga seotud probleemid logistikas

Raisatakse liiga palju vajalikku ruumi. Käsitsemise efektiivsus väheneb, kuna manööverdamisvõime väheneb ja sellest tingituna on suurem kauba vigastamise oht. Teisest vaatenurgast vaadates et, kui alused on liiga väikesed, siis on jällegi veoühiku ruumala kasutamine ebaefektiivne. Käsitsemise efektiivsus on väike, kuna üha teisaldamisega viiakse ühest kohast teise liiga väike kaubakogus, samuti kauba vigastamise oht veoprotsessi käigus suureneb. Võivad suureneda laadimise kulud, kuna aluste liikumahakkamise vältimiseks veo ajal on vaja neid täiendavalt rihmadega kinnitada. 2. Laadimise unifitseerimine Väga tähtis on unifitseerimine selleks, et kasutada ühesuguste mõõtmetega aluseid, siis on lihtsam koormaid komplekteerida ja kaupa sinna mahutada. 3. Pakendite paigutus kaubaalusel Kui kaup on paigutatud nii, et see ulatub üle aluste servade, eksisteerib suur oht, et seda veo- või käsitsemisprotsessi käigus vigastatakse

Logistika alused
80 allalaadimist
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

kasvas 65% (270 töötut 500 kodanikku 2002, 448 töötut 600 kodanikku 2007) 14 Tootmisviis Põhiliselt toodetakse Portugalis : tekstiile , jalatseid , riideid , portselan , klaas-ja savinõud ning paber. Turism mängib ka majanduses olulist rolli.Väga palju külastatakse just Portugali saart Madeiral'i Portugal toodab ka korke (olles suurim korgitootja pea kogu maailmas) Peale selle on veel tsementi , mööbli ja autotööstus (Seat , Volkswagen). Portugal on maailmas viies riik Wolframi tootmisel ja kaheksas riik veini tegemisel. Portugali peamised tegevusalad on põllumajandus, kalandus, tööstus ja teenindus. Portugal impordib masinaid , veondusseadmeid, põllusaadusi , keemiatooteid , tekstiilitooteid ja naftat. Ekspordib korki ja paberitooteid, kangast , jalatseid, nahka ja karusnahka, autosid ning elektrikodumasinaid

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
25
docx

MEREKONTEINERITE KAUBAVOOD MAAILMAS JA ARENGUTRENDID

on teada, et hinnapakkumised põhinevad ühesugustel tingimustel ja ühesuguste teenuste pakkumisel. Veotingimuste ühtlustamisele ja ühtse arusaama saavutamisele aitavad kaasa Incotermsi tarneklauslid, mis omakorda on märgitud kaubanduslike mereveolepingute transporditingimustes. Allpool on toodud kasutatavamad veotingimused konteinervedudel. • FIOS (free in and out and stowed) – laevaliini hind sisaldab ainult merevedu sadamast sadamani. Kõik konteineri laadimise tasud lähte- ja sihtsadamas (terminal handling charge, THC) veokilt sadamaterminali ja sealt laevale, sihtsadamas vastupidi, peab kaubasaatja (või saaja) juurde maksma • LI/LO (liner in / liner out) – laevaliini hinnas sisaldub THC nii lähte- kui ka sihtsadamas, seega on makstud ka konteineri mahalaadimine lähtesadamasse saabuvalt veokilt ja konteineri laadimine sihtsadamas veokile • LIFO ja FILO (liner in / free out; free in / liner out) – on tingimused, kus ühes sadamas on

Baaslogistika
33 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Pakkimine

Pakkimine Paljud tooted on pakitud. Siinjuures tuleb vahet teha kahe erineva pakkimise vahel. Üks neist on tarbija e. müügi pakkimine ja teine on tööstuslik e. transpordi pakkimine. Teoorias vähemalt on nende kahe pakkimise vahe nende eesmärkides. Müügipakkimine on peamiselt seotud (läbi)müügi soodustamisega. Nt. Sokolaaditahvlit müüakse ligitõmbavas (atraktiivses) paberis. Edasi on mingi kogus neist tahvlitest pandud nn. demonstratsioonkarpi, mis köidab poes tähelepanu. Sellisel müügi pakkimisel on ainult äriline eesmärk. Transpordipakkimisel on teised eesmärgid. Neist kaks peamist on toote kaitsmine ja müügipakkimine ning veo, ladustamise ja ümberlaadimise ratsionaliseerimine. Seda pakkimise tüüpi kasutatakse igalpool, nt. kottides suhkur kaubaalusel kaetud kilega, mingi seadmestik/masin kastis, konteiner jne. Siin mängivad pakendi valikul olulist rolli logistilised asjaolud. Pakkimine peab tagama, et toode jõuab tarbijani kaotamata oma väärtust ning k

Lastindus ja laondus
17 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Fassaaditooted (krohvid)

eest. Lubivärv ei kaitse lubikrohvi piisavalt. Veekindluse tõstmiseks võib lubivärvile kanda läbipaistva silikoon-impregneerkihi. Lubikrohvide katmisel tuleb jälgida, et kattekiht oleks vajaliku CO2 ­läbilaskvusega. Lubikrohvi karboniseerumisprotsess kestab küllalt kaua ning seetõttu tohib neid värvida silikaat- või silikoonvärvidega peale poolt aastat kuivamist. Lubikrohvi ei tohi katta polümeersete krohvide ja -värvidega. 2.4 Lubi-tsementmördid Kui meie esiisad oleksid tsementi tundnud, oleksid nad seda kindlasti lisanud lubikrohvile. Tsemendi lisamine fassaadikrohvidele on hädavajalik, et tõsta tema tugevust ning ilmastikukindlust. Lubi-tsementmördiga võib krohvida tellisseina, lubjakivi, tsementkrohvi, lubi-tsementkrohvi jm. Lubi-tsementkrohviga ei tohi krohvida lubikrohve. Samuti ei tohi lubikrohve lappida lubi-tsementkrohvidega. Selle eeskirja vastu vahel eksitakse. Krohvisüsteemi kuldreegel kõlab: fassaadil asetsevad kihid peavad olema koostatud nii, et

Ehitusviimistlus
57 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused

kollane must, koonused põhjad on vastamisi (Q (3) W 10s), lõunas on kollane must, koonuse nooled on alla (Q (6) + LFI W 15s), läänes on kollane must kollane, koonuse tipud vastamisi (Q (9) W 15s). 2. Kes tagab laevapere liikme töö- ja eririietuse? Reeder ehk laeva omanik. 3. Kaubatüürimehe kohustused konteinerlaevas Harilikult määratakse vastutavaks vööri- või ahtri kaubaruumide eest. Enne laadimise algust peab veenduma kaubaruumide puhtuses, pilsside korrasolekus. Veenduma vajaliku hulga separatsioonimaterjali olemasolust kaubaruumis. Kontrollima laadimisvahendite valmisolekut, õiget asetust. Veenudma, et kaubaruumi valgus oleks töökorras. Kontrollima tulekustutusvahendite ja varsustuse valmisolekut. Tvindekiga laevas tagama tvindeki reelingute kohalolekut. Piimidega kaubaluugi puhul veenduda, et piimid on kinnitatud

Laeva ekspluatatsioon
87 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun