*rahvusvahelise kaubanduse lihtsustamine, piirangute vähenemine *transpordivahendite kiire areng ja hindade odavnemine POS: *uued turud *odav tööjõud *odav tooraine *poliitiline ja majanduslik ülemvõim *haridustaseme tõus arenguriikides NEG: *säästetakse vähem, kulutatakse üha rohkem *ühesugused tarbimistrendid levivad üle maailma *rahvusvahelise kuritegevuse suurenemine *suurenev immigratsioon *töökohad emigreeruvad *sõltuvus RV firmadest *ebavõrdne kaubavahendus RAHVUSVAHELISED ETTEVÕTTED: I põlvkond sõltusid päritolumaa valitusest, karusnahad, vürtsid. Briti Ida-India Kompanii, Hudson Bay II põlvkond 19.saj lõpp, tegutsesid kolooniates algul emamaa toetusel, hiljem kohaliku valitsuse omas. Põllumajandussaadused, maavarade kaevandamine, Royal Duch/Shell, Exxon III põlvkond USA firmade sissetund Euroopasse, tootmisprotsessi jaotamine etappideks. Erinevates majandusharudes. Masinatööstuses. Ford IX põlvkond 20
arupidamisele Kas Eestisse oleks ristiusk jõudnud ka ilma muistse vabadus võitluseta ? Jah, kuna ka enne sõda oli eestlastel kokkupuuteid ristiusuga. Mis annab tunnistust sellest, et keskmisel rauaajal muutusid ajad rahutumaks? Ehitati kindlusi Andke hinnang Eesti käsitöö arengutasemele ja kaubavahetusele. *Käsitöö arengutase Arengutase oli väga kõrge, kuna on leitud palju kvaliteetseid ehteid tollest ajast, samuti tekkisid suured rautootmistehased. *Kaubavahendus Areng oli kõrge, Eesti asetses soodsas kohas ning Eesti kaupmehi võis kohata Pihkvas, Novgorodis kui ka Läänemere kaubanduskeskustes. Milline oli Eesti halduslik jaotus 13. Saj algul? Moodustusid kihelkonnad, ( kihelkondi oli umbes 45 ) , nendest hiljem tekkisid suuremad ja väiksemad maakonnad. Suuremad maakonnad olid ( 8 )Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saarema, Ugandi ja Sakala. Väiksemad maakonnad olid näiteks Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentaga.
1990.a lakkas eksisteerimast ka Varssavi Lepingu Organisatsioon. 1990.a keskpaigaks viidi kõikidest Ida-Euroopa riikidest Nõukogude väed välja. Sotsialismi ammendumine Ida-Euroopas. Sotsialismimudel oli end sisemiselt ammendanud.Kommunistlikud reziimid ei suutnud enam rahuldada ühiskonna vajadusi. Majandustaseme allakäik tõi kaasa elatustaseme languse. Sotsialistlik jaotussüsteem ja sotsialistlike riikide omavaheline kaubavahendus enam ei toiminud. Puudust tunti alates tualettpaberist lõpetades teleritega. Tsehhoslovakkia ja Ida-Saksamaa 1989.a keelustasid lasterõivaste ja osade toiduainete eksprodi teistesse sotsialismileeri riikidesse. Nõukogude L. Vastas sellele külmikute ja pesumasinate väljaveo keeluga. Suurenes rahulolematus, hakkasid tekkima massiliikumised. Kiirenes poliitilise opositsiooni tekkimine. Tõusid esile juhid, keda rahvas toetas. Valitsevates parteides tekkisid erimeelsused ja tugevnesid
31.Iseloomusta rahvastiku paiknemist euroopas. Miks on see just niisuguseks kujunenud Igal pool rahvas koguneb maalt linnadesse või linna lähiümbrusesse, et tööl käiia linnas. 32.Millist tüüpi asulaid eestis leidub ja mis on neile omased tunnused? Millises asulas elad sina Eestis on linnad, alevid, aleviked, külad. külas 33.Mis on olnud eesti linnade tekkepõhjused eri ajajärkudel Tekkisid mereäärde, laevaliiklus soodustas tööstus kaubavahendus piirkondi. Siis tööstus piirkonnad, kaevandus. 34.Miks on eesti territoorium jagatud maakondadeks ja valdadeks? Riigi valitsemise tarbeks on jagatud maakondadeks, need moodustavad esimese tasandi haldusjaotuse. Maakonnad jagunevad valdadeks ja linnadeks, mis moodustavad teise tasandi haldusjaotuse, et kohapeal viia ellu riigi poliitikat. 35.Mis on kohalik omavalitsus Tähendab seda, et valitakse kohalikel valimistel volikogu (4aastaks) mis
majanduslikult isoleeritud. Nad ei vaja raha ning neil pole ka tööstust. · TRADITSIOONILINE TOOTMISVIIS kogu majandus on üles ehitatud tavadele ja traditsioonidele. Asju tehakse sellepärast, et neid on tehtud juba aastasadu. Traditsioonilised tootmisviisid on vara- ja hilisagraarne tootmisviis. Seda tootmisviisi rakendatakse elatusmajanduse puhul. - Varaagraarne tootmisviis hakati lisaks põllumajandusele kodustama loomi. Arenes kaubavahendus põlluharijate ja loomakasvatajate vahel. Võeti kasutusele tööriistad käsitöölised. Esineb kahes peamises vormis: rändkarjanduse või alepõllundusena. - Hilisagraarne tootmisviis tehnoloogiline alus on taime- ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. · ELATUSMAJANDUS selline majandamisviis, kus kõik olulised hüved toodetakse oma tarbeks, jaotatakse omavahel ja ka tarbitakse ise. KÜSIMUSED 1
Vahetus- ja jagamisviiside aluseks on teatud olemasolevad inimsuhted Vahetuse ja jaotuse käigus luuakse erinevaid inimsuhteid Karl Polanyi vahetusviisid Vastastikune ehk retsiprookne – toimub inimeste vahetuste kasulikkuse kaudu. Ümberjagav ehk resdistributiivne – tooted koondatakse ladviku kätte, kes kontrollivad uuesti jagamist ühiskonnas olevate tarbijate vahel. Turumajanduslik – kaubavahendus, milles kaupade hinna määrab nõudluse ja pakkumise suhe. Üldine retsiprooksus Vastastikusus, mille puhul ei oodata võrdset vahetust. „Vahetajad“ ei pruugi üksteist tunda ega rohkem kohtuda. Loob üldise hoolivuse fooni. Levinud rühmasiseselt, nt perekonnas ja rahvaste seas, kus näiteks toidusaamine ei ole ette määratav ehk rasketel hetkedel antakse ka teistele. Tasakaalustatud retsiprooksus
sõjakirvestest. Iseloomulikud olid ka nöörjäljenditega savinõud ning uued matmiskombed (maaviljeluse algus). 7. Asla kultuuri nimetus tuleb kõige tuntumast kindlustatud Asva asulast Saaremaal (9 6 saj. eKr. ) Pronksaja keskel, asulaid piirati palkide ja müüriga, oli kogunenud kaitsmist vajavat vara (pronks, loomakarjad) 8. Peamised elatusalad muinasaja alguses olid kalastamine, küttimine ning korilus. Muinasaja lõpuks põllundus, kaubavahetus, kaubavahendus, karjakasvatus 9. Alepõllundus mets raiuti maha, puud jäeti mõneks ajaks kuivama, põletati ära, tuhk jäeti väetiseks, mõned aastad kasvatati saaki, siis lasti mets peale kasvada. -5- 10. Linnuste suuremad rühmad: 1. mägilinnused igast küljest kaitsesid looduslikud künkad. Otepää mägilinnus 2. neemiklinnused püstitati mäeseljale neemikuna lõppevale otsale oli looduslikult kolmest küljest kaitstud
tööd, just A. kaudu tunti keskajal 2. Linnad, valitsemine ja majandus Feodaalkord- feodaalid ja pärisorjad(2 klassi) Müüvad oma tööjõudu. Kapitalistlik majandussüsteem= turumajandus. Kõrgkeskajal kujuneb väja kapitalistlik kord X saj. euroopas agraar ühiskond ehk põllumjandus Linnaelu kujunes 13.saj lõpus Linnad olid käsitöö ja kaubandus keskused Naturaalmaj. lõpp (toote vahetamine toote vastu) Raha on väärtuse mõõt, sellega mõõdetakse tootes kehastunud tööd Kaubavahendus põhineb rahal mitte enam vahetuste põhjal Linnad said alguse vanades asulates või kauplemis kohtades = sild, jõesuue, koolmekoht, sadam jne Linnakujunemiseks oli vajali ka taulurahvast elanikkond Pariis, Veneetsia oli umbes 100,000 inimest Linna juhtis linna nõukogu = rat(saksak. nõukogu) = raa Kildid + sunftid Nad kontrollisid tootmist, kvaliteeti ja hind Sunfti kooslusel põhinev seltskonnaelu toimus tollajal linnades Mustpead on vallalised kaupmehed, nende pühak on neeger
annaabi.ee 
