Väga hooliv ja heatahtlik. Halliki Alari õde. Väga enesekindel, meda tõestas ta Must Olavi käest põgenedes, kui oma vabaduse eest pidi tapma ühe oma valvuritest. Raamatu ,,Läänemere isandad" tegevus toimub põhiliselt Saaremaal, kuid suhteliselt palju räägitakse ka Taanist ja Sigtunast. Raamatu peategelase Alari isa Ata on suurvanem, kelle tegemistesse usutakse ja kelle käskudele kuuletutakse. Sel ajal, kui vanemaks oli veel Ata, käis Alar kaasas kaubareisidel, kus saigi alguse tema ja Olavi vaheline tüli. Naastes koju rääkis Alar isale oma kahtlustest, kuid Ata väitis, et need on alusetud. Kui üht küla ründasid taanlased, tundsid saarlased, et säärane tegu ei saa jääda karistuseta ning asusidki teele Taani poole. Pärast sealseid rüüstetöid mindi edasi Rootsi kauplema. Rootsis kohtas Alar Gylat ning selles tüdrukus oli midagi, mis meest võlus. Nii üritaski ta Gylat oma koju tuua, kuid Gyla
raskeid ja väga kulukaid retki. 3 Merel sõitmine Oma merekaubandusest sõltuva majandusega olid foiniiklased muistsete Vahemerepiirkonna suurimad maadeuurijad. Alates 15. sajandist eKr kuni nende lõpliku hääbumiseni 4.sajandil eKr sooritasid foiniiklased kaubandusreise kogu Vahemere ulatuses. Nad jõudsid oma kaubareisidel väga kaugele. Nad asutasid alalised kaubanduskeskused paljudel Vahemere saartel. Selline ettevõtmine sai võimalikuks tänu puutöö ja paadiehitamise oskuste omandamisele ning maaharimissüsteemidele, mida sai uues elukohas rakendada. Esimene teadaolev tõeliselt pikk meresõit üle Vaikse ookeani toimus umbes 1500 eKr Filipiinidelt Mariaani saartele, sellels tuli ületada 2000 km avamerd. Pärast seda oli edu Vaikse ookeani saarte asustamisel juba kindel.
Linnaõigus- senjöör andis linnale linnaõiguse st seadustiku, mille alusel linn elu korraldas. Linnaelu korraldus. Põhiosa linnakodanikest olid kaupmehed ja käsitöölised. Tavalistest linnakodanikest tõusid esile rikkamad perekonnad, kellel oli ka linna valitsemises suurem võim – pärilik linnaaristokraatia ehk patritsiaat. Nendest moodustati linna valitsemiseks linnanõukogu e raad. Oma huvide kaitseks kaubareisidel lõid kaupmehed gildi- ja tsunftikorralduse. Gildid ja tsunftid olid linnakodanike vennaskonnad, mis ei tegelenud vaid ametialase tegevuse reguleerimisega, vaid nende roll oli märksa laiem. Gildid ja tsunftid olid omavalitsuslikud erialaühendused (kullasepad, rätsepad, sepad jne). Nad kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid hinnad, keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Nad korraldasid ühissöömaaegu ehk jootusid, osalesid ühiselt
tlacatecuhtli (ülemvalitseja ja sõjaväe juhataja). Tegelikult olid need ametikohad päritavad. Tlacatecuhtli asetäitja siseasjades ja riigi ülemkohtunik oli cihuacoatl (tõlkes "madunaine"). Järgnes priviligeeritud vahekiht pochteca - kaubitsejad. Seisus oli kinnine, elas erikvartalites, abiellus ainult omavahel ja oli päritav. Nad olid rikkad, nad allusid ainult oma kohtunikele ja nad tegutsesid oma kaubareisidel riigi huvides luureandmete kogumisega. Linnades olid spetsialiseeritud turud eri kaupade müümiseks. Kaubitsejatel oli eraldi jumalus Yacatecuhtli, kellele toodi Atzapotzalcos inimohvreid. "Töötajate" ehk macehualli põhiklassi liikmed elasid oma calpulli´des. Põhiliselt olid nad talupojad, kellele suguvõsa andis oma ühisvaldusest harimiseks maatüki. Talupojad kasvatasid maisi, agaavi (sellest kääritati kanget alkohoolset jooki
leitutega. Parapêgma oli vanimat tüüpi astronoomiline kalender, mis andis mitme aasta jaoks pööripäevad, Kuu faasid, mõnede tähtede tõusu ja loojumise ajad ning ka ilmaennustused. (Thales olevat tähtede järgi oliivisaaki ennustanud.) Thalesele omistatakse muuhulgas foiniiklastel kasutusel olnud Väikese Vankri järgi laevajuhtimise leiutamine. Kiidetakse Thalese matemaatika- ja astronoomiaalaseid teadmisi, mis ta omandas (Eudemose sõnul) Foiniikias ja Egiptuses võib-olla kaubareisidel ja tõi Kreekasse. Egiptuses reisides töötas Thales välja viisi püramiidide kõrguse mõõtmiseks, kasutades lihtsat protseduuri: mõõta püramiidi varju sel päevaajal, kui vari on võrdne kõrgusega. Küsimusele, kui kõrgeks ta Cheopsi püramiidi hindab, olevat ta vastanud, et ta mitte ei hinda, vaid mõõdab selle, ja nimelt järgmiselt. Ta heitis liiva sisse, et oma kehasuurust maapinnal markeerida. Siis ta seisis jälje jalaotsale ja ootas, kuni tema vari
neid vabalt näiteks müüa või kinkida. 1507. aastal keelati talupoegadel isegi relva kandmine. 15.-16. sajandiks hakkas välja kujunema siuliselt pärisorjus. Muistse vabadusvõitlusega lõppes eestlaste vabaduse ja oma maa peremeheks olemise periood. Peale muistset vabadusvõitlust hakkas eestlaste majanduslik olukord üha halvenema. Kuni 13. sajandini kuulusid kõik tulud eestlastele endile, nad ei pidanud neid peaaegu kellegagi jagama. Samuti käisid nad üle-mere kaubareisidel. 13. sajandist läks aga kaubandus linnas elavate sakslaste kätte ja see võttis suure osa sissetulekutest just Lääne- ja Põhja-Eesti talupoegadelt. Samuti olid koormised 13. sajandil 1/10 talu saagist, varsti aga juba veerand. Kogu aeg suurenes teotöö maht ja üha vähem jäi talupoegadel aega oma põllul töötamseks. Peale muistset vabadusvõitlust läks eestlaste majanduslik olukord ja elu üha halvemaks.
vennadki kutsuvad end ise hispaania nimedega Bartolome ja Diego. On olemas isegi üks, kuigi nõrgalt põhjendatud teooria, mille kohaselt ta olevat olnud pärit hispaania juutide perekonnast, kes tol korral kogu Hispaanias märatsenud kohtuotsuse eest olid põgenenud Itaaliasse. Seega ei saa kindlalt öelda, kas ta oli itaallane või ei. (Ceram 1978:20-21). Kolumbuse auahne isa surus poja ärimaailma ja sealtmaalt hakkas Kolumbus purjetama kaubareisidel. Kolumbus elas 1476-1484 Lissabonis, Madeiral ja Porto Santol. Püüdis portugallaste ja aastast 1484 hispaanlaste abiga teostada kavatsust läände purjetades lühimat teed mööda Indiasse jõuda. Kokku tegi Kolumbus neli reisi, esimese reisiga (1492-1493) saavutas ta endale maailmamere suuradmirali staatuse. Peale kolmandat reisi (1498-1500) saadeti ta salakaubanduses süüdistatuna Haitist Hispaaniasse, seal ta aga vabastati. Oma neljandal reisil
Jumalaotsijaid kutsuti hanifideks, neisse suhtuti auväärse irooniaga. · Väljaspool Mekat polnud olukord parem. Süürias, Palestiinas, Egiptuses, enamikus Araabia naabermaades pidasid kristlased vihast võitlust omavahel. · Hanifid ei suutnud ka kristlusest mingit hingerahu leida. Nad ekslesid kõrbes ning meenutasid suurt vägevat Allahi ja needsid Meka surnduid jumalaid. Kuid keegi ei julgenud Allahi uuele elule äratada. Seda kõike koges oma kaubareisidel Muhamed, hasim. · Veel 3 aastat kaubitses Muhamed Hadidza rikkusi kasvatades. · Hadidza kuraisi hõimust pärinev, Huwalidi tütar. Lesk pärast 2 abielu, mitte enam noor, rikas. Paljud palusid tema kätt, kuid Muhamedi sisemise vooruslikuse ning välise veetlusega ei saanud keegi võistelda. Hadidza pakkus ennast Muhamedile naiseks ning viimane oli nõus. Hadidza aga kartis,et tema isa ei nõustu selle abieluga,
annaabi.ee 
