Avatud majanduspoliitika vaba kauplemine teiste riikidega, ekspordi ja impordi soosimine (edukas, näiteks Eesti) Protektsionistlik majanduspoliitika välismaiste kaupade impordi takistamine eesmärgiga kaitsta kodumaiste tootjate kodumaist turgu (ebaedukas) Embargo mingi riigi suhtes kehtestatud kaubanduskeeld Majandusblokaad (kaubandusblokaad) riikidevahelise kaubanduse jõuga takistamine · WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon demokraatlike riikide kaubanduskokkulepete võrk Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid · IMF (Rahvusvaheline Valuutafond), Maailmapank tegelevad peamiselt vaeste riikide abistamisega läbi investeeringulaenude ja maailma rahasüsteemi stabiliseerimisega · Euroópa Liit kaupade, teenuste, raha (investeeringute) ja tööjõu piiranguteta liikumine NB! Standardid! NB! Kvoodid! · Kvoot tootmise või ekspordi piirmaht · Tollimaks ekspordi koguse pealt makstav maks (EL siseselt 0%)
probleemid; Punane rist- rahvusvaheline kiirabi. Rahvusvaheline kaubandus: põhjustanud vabakaubandust, regionaliseerumist, globaliseerumist, õiglane kaubandusidee *Proktsionism- oma riigi kaitsmine teiste riikide kaupade eest. Nt tolli- ja impordimaksud *Vabakaubandus- tollimakse ei ole. Probleem- vaesed jäävad vaesemaks. *Fiartrade- kauplemine vaba, aga eelistab vaesemaid riike. Probleem- pole õiglane, kallim tarbijale. *väliskaubandusbilanss- eksport/import soovitavalt positiivne. WTO-Kaubanduskokkulepete koht. Tegeleb peamiselt tariifidega jms. Rahvusvaheline rahandus: välisinvesteeringud, valuuta ja organisatsioonid. IMF- rahanduspoliitika maailmas, annab laene, loodud rahanduse stabiliseerimiseks ja vaeste aitamiseks. Maailmapank (WB)- seotud IMFga , annab raha ja organiseerib abi (USA VETO) Horisontaalne- sama asja mitmes riigis. Vertikaalne- eri etapid eri riikides Maailma keskkonna probleemid- ülerahvastatus, vananemine, haiguste levik,
järelikult ka liidu ainupädevuses selliste lepingute sõlmimine, mis kehtivad välismaiste otseinvesteeringute kohta. Lissaboni lepinguga laiendati ühtset kommertspoliitikat teenuste kaubanduse, otseste välisinvesteeringute ja intellektuaalse omandiõiguse mõnede aspektide vallas Euroopa Komisjoni ülesandeks on pidada kaubandusalaseid läbirääkimisi ELi liikmesriikide nimel. Komisjon juhib ka kaubanduspoliitikat selles mõttes, et tal on õigus näidata initsiatiivi näiteks kaubanduskokkulepete osas. Läbirääkimised viiakse läbi vastavalt spetsiifilisele mandaadile, mis on defineeritud Nõukogu ja Parlamendi poolt (Läbirääkimiste direktiiv). Otsused võetakse vastu seadusandliku protseduuri põhjal. Nõukogu peab vastu võtma komisjoni poolt läbirääkimiste käigus saavutatud kokkulepped pärast seda, kui Parlament on andnud oma nõusoleku. Lissaboni lepinguga sisse viidud muudatuse kohaselt on Parlament nüüd
ja teose lisadele, õigus autori au ja väärikuse kaitsele. 3. PATENDISEADUS Praegusel ajal tuleks järgida turumajanduslikku põhimõtet, mille kohaselt kaitsta tuleb seda, mis müüb või mille puhul on lootust, et see 2-3 aasta jooksul müüma hakkab. Patendiseadus ja ka kõik teised tööstusomandi kaitseseadused võimaldavad tekitada legaalse tootmise, võrdse konkurentsi ja vältida monopoli teket, mis on teatavasti kõigi majandust reguleerivate seaduste ja rahvusvahelise kaubanduskokkulepete üks põhieesmärk. Patendiseadus reguleerib suhteid, mis tekivad seoses patentse leiutisie õiguskaitsega Eesti Vabariigis ja sellega kaitstakse mis tahes tehnikavaldkonna leiutisi (seaded, masinad, aparaadid, tööriistad, meetodid, ained jne). Seaduse § 8 sätestab patentsuse kriteeriumid: leiutis on patentne, kui see on uus, omab leiutustaset ja on tööstuslikult 4 kasutatav. Leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest
riigis, taasväljaveoga pärast töötlemist või välisriikide vee- ja õhusõidukite varude tarnetega. Eksport ei hõlma läbivedu (transiiti) ega teenuseid. Import ehk sissevedu on kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist. Import ja selle vastand eksport moodustavad koos rahvusvahelise kaubanduse. Kaupade sissevedu nõuab tavaliselt tolliametnike sekkumist nii lähteriigis kui ka sihtriigis ning on impordikvootide, -tariifide ja kaubanduskokkulepete aluseks. Kui import tähendab kaupasid ja teenuseid, mida tuuakse riiki sisse, siis see tähendab ka kõikide imporditavate kaupade ja teenuste majanduslikku koguväärtust. Eesti ja Soome majandussuhted on väga tihedad ja mitmekülgsed. Soome on pikka aega olnud Eestile kõige olulisem majandus- ja kaubanduspartner. Eesti ja Soome vahel on sõlmitud kõik peamised majanduslepingud. Soome on Eesti peamine ekspordi- ja impordipartner. Eesti kaubanduspartnerite hulgas on Soome
ja poliitvangide õigused ning inimväärikuse kaitse. Greenpeace Loodud 1971 Kliima ja keskkonna/looduse eest võitlev organisatsioon Rahu ja tuumarelvade desarmeerimine Reaalselt ei vastuta, mida nad teevad. See omakorda tähendab seda, et nende protestid ei ole korralikud läbimõeldud. GATT-WTO GATT Püüd RV kaubandust hallata ja organiseerida Andis 1994 teed WTO-le WTO Kaubanduskokkulepete koht Siiani peamiselt tariifidega tegelenud, nüüd ka juba muud küsimused Mitte väga efektiivne Ei kuulu kõik riigid. Peab esitama taotluse ja selle peab vastu võtma. Kriitika Ei ole demokraatlik ega sotsiaalne (ei vaeva oma pead otsuste sotsiaalsele mõjule), rikaste riikide mängumaa. WTO on osaliselt süüdi, et lõhe rikaste ja vaeste vahel läheb suuremaks. Rahvusvaheline rahandus Välisinvesteeringud erineval kujul
Peamised muudatused puudutavad: liidu ainupädevuse laiendamist kõikidele kaubanduslepingutele; Euroopa Parlamendi rolli tugevdamist. Lepingus on nähtud ka ette: seadusandliku tavamenetluse (kaasotsustamismenetlus) edaspidine kohaldamine kõikide kaubanduspoliitika autonoomsete vahendite (kaubanduse kaitsemeetmete, üldise tariifsete soodustuste süsteemi (GSP), dumpinguvastased, päritolureeglite jne alusmääruste) suhtes (vt artikli 188c lõige 2); kõikide kaubanduskokkulepete esitamine Euroopa Parlamendile nõusoleku saamiseks (artikli 188n lõige 6 ELi ja kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vaheliste rahvusvaheliste kokkulepete läbirääkimise ja sõlmimise kohta), mille tulemusel teavitatakse parlamenti korrapäraselt läbirääkimiste edenemisest (artikkel 188n, 110), mida varasemates aluslepingutes ei olnud ette nähtud. Kaasotsustamismenetluse laiendamine peaks samuti tugevdama Euroopa Liidu
kaubanduse harmoonilisele arengule, rahvusvahelises kaubanduses ja välismaiste otseinvesteeringute suhtes kehtivate piirangute järkjärgulisele kaotamisele ning tollija muude tõkete vähendamisele. ELTL artikkel 207 lg 1 ja 2 1. Ühine kaubanduspoliitika rajaneb ühtsetel põhimõtetel, eriti mis puutub tariifide muutmisse, kauba- ja teenustevahetusega ning intellektuaalomandi kaubandusaspektidega seotud tolli- ja kaubanduskokkulepete sõlmimisse, välismaistesse otseinvesteeringutesse, liberaliseerimismeetmete ühtlustamisse, ekspordipoliitikasse ning kaubanduse kaitsemeetmetesse, näiteks meetmetesse, mida võetakse dumpingu või subsiidiumide puhul. Ühist kaubanduspoliitikat teostatakse kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega. 2. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil
Investeeringute puhul eristatakse finantsinvesteeringuid (nt aktsiate vm väärtpaberite omandamine) ja reaalseid investeeringuid (raha paigutamine tootmisvahendite hankimisse). Investeerijaks võib olla avalik-õiguslik isik või eraõiguslik isik. Välisinvesteeringute kaasamisest oma majanduse arendamisse on huvitatud eelkõige üleminekuriigid ja nõrga majandusega arengumaad. Majanduslik integratsioon - Väljendub rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide tegevuses ning rahvusvaheliste kaubanduskokkulepete sõlmimises. Vt järgnevast! Bretton Woodsi süsteem - Süsteemile pandi alus 1944.a New Hampshire'i osariigis Bretton Woodsis (Ameerika Ühendriigid) toimunud rahvusvahelisel valuuta- ja finantsküsimustele pühendatud konverentsil, kus 44 riiki panid aluse Rahvusvahelise Rekonstrueerimis- ja Arengupanga (EBRD) ning Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) asutamisele. Loodi valuutade vahetuskursside järelevalvesüsteem, kavandati meetmed likviidsuse säilitamiseks ja
annaabi.ee 
