Ühel õhtul raamatust lossi ajalugu uurides, kohtub Luise vaimuga (Hannes Prikk). Vaim leiab Luises palju ühist Õnnega, kellesse ta oli kunagi armunud olnud ning peale selle tunneb ta Luise juustes samuti mündi lõhna nagu see oli ka Õnnel. Vaim usaldab Luiset ja räägib talle oma loo. Teises vaatuses toodi meieni Hugo õnnetu saatus, kellest sai vaim. Hispaani päristolu inkvisiitor Hugo tuli Arensburgi, selle aja Kuressaare, et uurida kaubanduselu. Lossifoogt Godebert (Mati Talvistu) ja tema vend Venfrid (Priit Lõhmus) saadavad inkvisiitore teele takistusi. Nad käsivad Õnnel (Merilin Kirbits) Hugo eest hoolitseda. Saatuse tahtel nad armuvad. Kui lossifoogt Godebert ja tema vend Venfrid sellest kuulevad, saadetakse Õnne Kaarma nunnakloostrisse ja Hugo müüritakse. Sellest ajast peale ei saa Hugo rahu ja ta kummitab endiselt selles lossis. Mulle väga meeldis see etendus. Linnuse sisse saabudes
Bütsantsi e Ida-Rooma keisririigi püsimajäämise põhjused: *Sõjaväe ülesehitus rohkesti vabu talupoegi, kes koos käsitöölistega maksid makse sõdurite palkamiseks, riigil polnud vaja varvata sõjaväkke germaanlasi *kaubanduselu jätkus kaubateede ristumiskoht Vahemerelt Mustale merele meretee, maismaatee Väike-Aasiast Euroopasse. *Bütsantsi kuldmünt oli rahvusvaheline valuuta, pikka aega kasutatavaim raha Vahemere ääres *Vabade talupoegade maavaldus säilis ja isegi suurenes pidurdas põllumajanduse langust. Riigkorraldus: *Riigipea oli keiser e Basileus seadusandlik ja kohtuvõim tema valduses, sõjaväe kõrgeim
Hiliskeskaeg- (15-16 saj) *kapitalistliku majanduse tekkimine 4) Millised seisused olid keskajale iseloomulikud? · Vaimulikud · Feodaalid ehk aadlikud · Lihtrahvas- (talupojad, käsitöölised) peavad üleval feodaale ja vaimulikke 5) Miks Ida-Rooma riik jäi püsima? Kui kaua püsis? · Püsis 1058 a · Põhjusteks olid ..... *Parem sõjaline ülesehitus *Aktiivne kaubanduselu *Bütsantsi kuldraha *Vabad talupojad 6) Kuidas oli valitsemine reguleeritud Ida- Rooma riigis? · Riigi juht on keiser ehk bassileus · Riigiasutused olid *riiginõukogu *senat *deemosed 7) Kes olid Ida- Rooma peamised vaenlased? · 6 saj Bulgaaria · 7-9 saj araablased · 9-10 saj viikingid · 11-15 saj - Türgi 8) Mis on hagiograafia? Hagiograafia on ülistav elulugu.
Lõpuks: 1453 Türklased vallutasid Konstantinoopoli; 1492 Avastati Ameerika (Columbus); 1517 algas Saksamaa revolutsioon (Marthin Luther). 3. Kuidas jaguneb keskaeg? Vara Keskaeg (4-10. saj); Kõrgkeskaeg (11-14. saj); Hiliskeskaeg (15-16. saj). 4. Millised seisused on keskajale iseloomulikud? Preestrid, sõdurid, talupojad. 5. Miks Ida-Rooma riik jäi püsima? Kui kaua püsis? 395 1453; parem sõjaväe ülesehitus, aktiivne kaubanduselu (head kaubateed), Bütsantsi kuldmünt (rahvusvaheline valuuta), säilis vabade talupoegade maavaldus. 6. Kuidas oli valitsemine reguleeritud Ida-Rooma riigis? Keiser (basileus) -> (Riiginõukogu; kirik; senat (sünkliit) -> tsirkuseparteid (deemosed)). 7. Kes olid Ida-Rooma peamised vaenlased? Bulgaaria riik, araablased, Skandinaavia sõdalased (variaagid + Kiievi-Vene slaavlased), türklased. 8. Mis on hagiograafia? Pühaku elulugu. 9
Varakeskaeg kujunes feodaalkord, valitses naturaalmaj., algas linnade kujunemine, Kõrgkeskaeg kujunes välja seisuslik korraldus, areneb rahamaj., kaubanduse õitseng. Hiliskeskaeg kapitalistliku maj areng, linnade allakäik. 4. Millised seisused on keskajale iseloomulikud?Vaimulikud, feodaalid, talupojad ja käsitöölised ning kaupmehed. 5. Mika Ida-Rooma riik jäi püsima? Kui kaua püsis?Parem sõjaväe ülesehitus said töö eest palka, aktiivne kaubanduselu, bütsantsi kuldmünt rahvusvaheline valuuta, vabade talupoegade maavaldus säilis. Püsis 395-1453.a 6. Kuidas oli valitsemine reguleeritud Ida-Rooma riigis?Keiser oli kõige tähtsam, temale allus riiginõukogu, neile omakorda senat ja neile tsirkuse parteid ehk deemosed. Keisrile allus ka kirik. 7. Kes olid Ida-Rooma peamised vaenlased?Bulgaaria riik, Skandinaavia sõdalased ja kaupmehed koos kiievi-vene slaavlastega, türklased. 8. Mis on hagiograafia?Pühakute elulugu 9
Veel seal olid inimesed soome- ugri perekonnanimidega 18. Millal ja kelle poolt tehti esimene tõsisem katse vallutada Eestit? 2p 1030 Jaroslav Tark vallutab Tartu ja nimetab selle Jurjeviks. 1054 saavad venelased lüüa. 1061 vallutavad eesti hõimud Tartu tagasi ja tungivad Pihkvani. 19. Milline teravili jõuab 11 sajandil Eestisse? Mida muudab see põllumajanduses? 2p Jõudis talirukis ja setõttu kujunes kolmeväljasüsteem 20. Kirjelda Eesti kaubanduselu muinasaja lõpus 3p Eestit läbisid mitmed kaubateed. Peamiselt oli vahetuskaubandus. Sisse veeti hõbedat, pronksi, relvi, riiet jne. Välja veeti nahku, vaha, tegeleti ka röövsagi ja orjade vahendusega. Lisaks oma tarbeks kaubitsemisele tekkis vahenduskaubandus. Tekivad kaubalinnad. 21. Kirjelda Eestis kujunenud erinevaid külatüüpe 3p Sumbkülad väga lähedalt teine teist Ridakülad- mõlemate teede pool Hajakülad väga kaugelt teine teist 22
kogumina, ühiskonna funktsionaalse allsüsteemina, kaubanduse erinevate ülesannete ja funktsioonide kaudu. Kõik need erinevad tõlgendused on omamoodi õiged, kuid avavad kaubanduse mõiste ühest vaatepunktist või kriteeriumist lähtudes. Sellest tuleneb ka vajadus alati täpsemalt määratleda missuguses mõttes kaubandust käsitletada tahetakse. Erinevate tõlgenduste olemasolu on tingitud eelkõige: a. kaubanduselu pikast arenguloost b. kaubanduse avaldumisvormide mitmekesisusest ja tunnuste rohkusest c. kaubanduse eri külgede ja seoste ning nende kombinatsioonide esiletoomisest d. teoreetilistest ja praktilistest kaalutlustest Olulised tõlgendajad: i. kaubandus kui majandusharu ii. kaubanduse sisu ja vorm 2. Milliseid tegureid võib nimetada kaubanduse kui majandusharu tekkimise
KAUBANDUSE ALUSED Heve Kirikal MA 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubanduse mõiste ajaloos Kaubandust on erinevatel ajalooetappidel käsitletud erinevalt: ühiskonna vahetusproduktide kogusummana; ostu-müügisuhete kogumina; ühiskonna funktsionaalse allsüsteemina. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubanduse mõiste erinevad tõlgendused Tõlgenduste erinevused pärinevad: kaubanduselu ja –teaduse pikast arenguloost; kaubanduse avaldumisvormide mitmekesisusest ja tunnuste rohkusest; kaubanduse eri külgede ja seoste ning nende kombinatsioonide esiletoomisest; teoreetilistest ja praktilistest kaalutlustest. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubanduse mõiste tänapäeval Kõige olulisemad tõlgendused: kaubandus kui majanduskategooria; kaubandus laiemas ja kitsamas mõttes. 6.1
funktsionaalses ja institutsionaalses mõttes ning esitatud kaubanduse teoreetiline ja rakenduslik käsitlus, kaubanduse kui objekti ja subjekti jne. käsitlus. Kõiki nimetatud tõlgendusi võib pidada omamoodi õigeks, kuigi nad enamasti avavad kaubanduse mõistet vaid mingist ühest vaatepunktist või kriteeriumist lähtudes. Erinevate, osalt küllaltki oluliselt lahkuminevate tõlgenduste olemasolu on tingitud eelkõige: kaubanduselu ja -teaduse pikast ajaloost kaubanduse avaldumisvormide mitmekesisusest ja tunnuste rohkusest kaubanduse eri külgede ja seoste ning nende kombinatsioonide esiletoomisest teoreetilistest ja praktilistest kaalutlustest Siit tuleneb vajadus igal üksikjuhul täpselt määratleda, missuguses mõttes kaubandust käsitletakse või käsitleda tahetakse. Kaubanduse mõiste kõige olulisemad tõlgendused võib koondada järgmiste märksõnade alla:
kaupade realiseerimise ja jaotamisega tarbijate kooperatiividele hakkas tegelema Põlva TKRL Kaubaladu ja tööstuse ning tootmisega asus tegelema Põlva TKRL Tööstuskombinaat. 1957 - aasta 1. juulist muudeti nimi ümber Põlva Rajooni Tarbijate Kooperatiiviks. 1965 - 1. aprillil muudeti nimetus Põlva Rajooni Tarbijate Kooperatiiv ümber Põlva Tarbijate Kooperatiiviks. 1977 - valmis Himmaste kauplus-söökla. 1979 - valmis Põlva Kaubanduskeskus ning kaubanduselu elavnes märgatavalt. 1980/1981 - valmisid Saverna ja Peri kauplus-söökla. 1985 - uued kauplused Maaritsas ja Põlva Piimatoodete kombinaadis. 1987 - ehitati Põlvasse vorstitsehh. 1988 - asusid tööle 3 rändkauplust. 1992 - avati kaubamajas valuuta eest müüdavate kaupade osakond. 1993 - Firma nimi muutus Põlva Tarbijate Ühistuks ja toimus mitmeid suuri ümberkorraldusi. Näiteks lõpetas tegevuse 15 kauplust, kuna ruumid ei kuulunud Põlva
Aastal 395 jagunes Rooma kaheks, idaks ja lääneks. Bütsntsi alad paiknesid Antiik-Kreeka kultuuri, rahva ja keele aladel. Pealinnaks sai Kontstantinoopol ja Rooma riigi jagunemisega jagunes ka ristiusk kahte ossa. Lääne-Roomas katoliku kirik ja Ida-Roomas õigeusu kirik. Miks jäi Ida-Rooma püsima, kui aastal 476 Lääne-Rooma lagunes? · Teistsugune sõjaväe ülesehitus, sõjaväkke ei värvatud germaani hõimude liikmeid · Jätkus kaubanduselu · Bütsantsi kuldmünt oli rahvusvaheline valuuta · Vabadele talupoegadele säilitati maavaldus ja see pidurdas põllumajanduse langust, samas jätkus ka orjanduslik kord Riigikorraldus Ilmaliku elu korraldus kuulus keisrile ehk basileusele (tal oli seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim). Keiser nimetas sisse Konstantinoopoli usujuhi ehk patriaadi. See juhtis õigeusu ehk Kreeka-Rooma kirikut. Ilma tema loata ei jõustunud ükski kiriku otsus. Bütsantsi patriah
Neist tähtsamad olid Suurgild( ühendas liivimaa kaugkaupmehi) Mustpeade vennaskond (vallalisi kaupmehi ning kaupmeheselle ühendas see ühing). Käsitööliste gildid olid Liivimaal üsna vaikseks jäänud ning need tegutsesid rohkem omaette. Käsitööliste gildid koondasid eri käsitööharud tsunftide alla. Tavaliselt nimetati käsitööliste gildi Väikegildiks. Liivimaal tegeldi tihedalt ka kaubandusega, sest Liivimaa tihedat kaubanduselu soosis hea geograafiline asukoht. Paljud eesti linnad ning suuremad Liivimaa linnad kuulusid Hansa Liitu, see oli liit, mis haldas kõikide kaubanduslinnasid ja neil oli kõigil oma ühine kaubanduspoliitika. PILET 3 1. Eestlased muinasaja lõpul Põhiline elatusala maaharimine, mis oma aja kohta oli kõrgel tasemel. Maa suurust arvestati adramaades. Toimima hakkas ka kolmeviljasüsteem, mis tähendas, et ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks
Uhkes raehoones väljendus linnakodanike iseteadvus. Raekodade arhitektuurset ilmet uuendati läbi aegade vastavalt muutunud maitsele, neid ehitati umber, laiendati ning ilustati. Alumisel korrusel paiknesid tavaliselt kaubakojad, ülal asusid haldus- ja kohturuumid ning kunstiliselt viimistletud esindussaal. Raekeldris hoiti ja turustati veine ja õlut. Tartu piklik, trapetsjas turuväljaks, mille toomepoolsel küljel paikneb raekoda, oli sajandeid endise vanalinna kaubanduselu keskus ja seda kuni 1920-ndate aastateni välja. Turu kitsaskülg ulatus emajõe kui tähtsa veetee lähedale, turu juurde usubus tiia manatee. Kirjalikud teated tartu raehoone olemasolust ulatuvad tagasi 16. sajandisse. Tõenäoliselt paiknes ta siin ka varem nau teisteski keskaegsetes hansa linnades. On teada, et tolleaegse ehitise ees oli võlvitud käik ja sees vangikamber, mis mõlemad tunnistava rae õigust kohut mõista. Raekoja lähistele, turu äärde,
annaabi.ee 
