lõunaslaavlasteks. 6.saj hakkasid slaavlased oma asualasid laiendama. Lääneslaavlaste järeltulijad: poolakad, slovakid, tsehhid, sloveenid. Lõunaslaavlastel serblased. Idaslaavlastel: venelased, ukrainlased, valgevenelased. Vana-Veneriigi teke See on seotud Normannidega ehk varjaagidega. Dnperi äärde kujunes mitmeid kaubalinnu, kus slaavlased kauplesid viikingitega, nt: Pihkva, Novgorod. 19. saj jäid mitmed viikingi sõdalased põhja-Venemaa kaubalinnadesse valitsema (Rjurik sai aastal 862 Novgorodis võimule). Pärast Rjuriku surma valitses Novgorodis Oleg. Ta võttis ette sõjaretke ja vallutas 882 aastal Kiievi ja tegi selle oma võimukeskuseks. Vana-Veneriiki valitses Kiievi suurvürst, kellele allusid väikesed vürstid, kes pidid Suurvürstile makse maksma. 988. a võttis Suurvürst Vladimir Bütsantsist vastu Ristiusu. (Tema järglase, Jaroslav Tark, ajal oli hiilgeaeg. Vallutas
lõunaslaavlasteks. 6.saj hakkasid slaavlased oma asualasid laiendama. Lääneslaavlaste järeltulijad: poolakad, slovakid, tsehhid, sloveenid. Lõunaslaavlastel serblased. Idaslaavlastel: venelased, ukrainlased, valgevenelased. Vana-Veneriigi teke See on seotud Normannidega ehk varjaagidega. Dnperi äärde kujunes mitmeid kaubalinnu, kus slaavlased kauplesid viikingitega, nt: Pihkva, Novgorod. 19. saj jäid mitmed viikingi sõdalased põhja-Venemaa kaubalinnadesse valitsema (Rjurik sai aastal 862 Novgorodis võimule). Pärast Rjuriku surma valitses Novgorodis Oleg. Ta võttis ette sõjaretke ja vallutas 882 aastal Kiievi ja tegi selle oma võimukeskuseks. Vana-Veneriiki valitses Kiievi suurvürst, kellele allusid väikesed vürstid, kes pidid Suurvürstile makse maksma. 988. a võttis Suurvürst Vladimir Bütsantsist vastu Ristiusu. (Tema järglase, Jaroslav Tark, ajal oli hiilgeaeg. Vallutas
Vanaajale ja varakeskajale oli iseloomulik naturaalmajandus, mille puhul kaubalis- rahalis suhted olid vähearenenud ja kaupa vahetati kauba vastu. Maa oli jagatud läänideks, mille eesotsas olid vasallid. Valitses feodaalne killustatus. Kaubanduse osatähtsuse tõusuga hakkasid linnad omavahel kauplema, mistõttu suurenes majanduslik läbikäimine ja sidemed teiste piirkondadega. Kaubandus pani aluse panganduse ja rahamajanduse tekkele. Itaalia kaubalinnadesse koondus väga palju kapitali ning see võimaldas ka laenamist. Seoses sellega kujunes 14. sajandil Itaalias meile tänapäeval tuntud pangandussüsteem. Itaalia linnade rikastumine oli ristisõdade üheks eelduseks. Veneetsia, Genova jt kaubalinnad olid huvitatud Bütsantsiga kaubandussidemete loomisest, sest neil olid raskused kauba kättesaamisega. Kaubandusbilanss oli negatiivne. Kapitali koondudes linnadesse, said
Grammatika, dialektika(arutluskunst), retoorika( kõnekunst), aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika( hõlmas ka kirjandust). Kunsti teaduskond, usuteaduskond, teaduskond, arstiteaduskond 8)ülevaade hiliskeskaja ajaloost; rahvastiku kiire kasv ja majanduse tõus peatus 14 saj mil paljusid piirkondi tabasid ikaldused ja näljahädad. Suur katkuepideemia " must surm ", oli taud mis oli pärit Kesk- Aasiast, ja selle tõid kaupmehed musta mere ja bütsantsi kaudu kaubalinnadesse, ning sealt see ka levis tänu rottidele. Firenzest suri kolmveerand elanikest. Pariisis pool. Talurahvarahutused - elanikkonna vähenemisega kaasnes rendi tõus. Prantsusmaal vallandus linnaelanike kui ka maapiirkondade talupoega ülestõus zakerii, isandad nim talupoegi zakkideks. Inglismaal oli juhtiks Wat Tyler kes tapeti, kui ülestõus jõudis londoni. Mõlemad ülestõusud suruti maha kuid mässumeelsus ja rahulolematus püsisid kaua, ning see
Liivimaa ristisõda 1. Ristisõjast huvitatud ringkonnad a. Katoliku kirik paavsti juhtimisel: · Usu levitamine ja poliitilise mõju laiendamine Vene õigeusu arvel. · Venemaani jõudmiseks tuli enne alistada Baltimaade rahvad. b. Feodaalid: · Taani ja Rootsi kuningakojad nägid sõjas võimalust võimupiiride laiendamiseks. c. Saksa kaupmehed: · Soovisid kontrollida kaubateid Läänemerest läbi Liivimaa Vene kaubalinnadesse. 2. Läänemere piirkond 12. sajandi II poolel a. Hoogustus Põhja-Euroopa kristlaste sõjategevus kohalike paganate vastu. · Alistati lääneslaavi hõimud. b. Jõuti Läänemere idakaldale Väina jõe äärde. · Saksa kaupmehed ja misjonärid ristiusu levitajad paganate hulgas. c. Ordumunk Meinhard pühitseti I Liivimaa piiskopiks: · Ülesandeks Liivimaa ristiusustamine. · Mõned liivlased lasidki end ristida, sh. Toreida vanem Kaupo, kellest sai
asus maailma keskpunkt Jeruusalemm. · Araabia geograaf Al.Idrisi tegutses ka Euroopas ka koostas 1154 maailmakaardi, kus arvatavasti mainis ka Eestit (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan). Ülevaade Euroopast hilis-keskajal (XIV-XV sajandil) 1. Must surm ja selle tagajärjed a. Must surm suur katkuepideemia 1347-1349: · K.-Aasiast levis rottide kaudu kiiresti Itaalia kaubalinnadesse ja Lääne- Euroopasse. · Soodustavaks teguriks linnade tihe suhtlemine ja ebasanitaarsus. · Suurlinnades suri rohkem inimesi (nt Firenzes 2/3, Pariisis ½ elanikest). · Euroopas kokku 1/3 so ligi 30 miljonit inimest. b. Tagajärjed: · Puudus surnumatjatest, tarbekaupadest, söögist. · Seaduslikkuse ja korra allakäik. · Levis liiderlikkus ja elupõletamine. · Oodati viimsetpäeva ja kutsuti meeleparandamisele. 2. Talurahvarahutused
oma tähtsuse. 14-15. saj kujunes proovikiviks kogu Euroopale. Muutunud kliimatingimused avaldasid olulist mõju nii majanduslikule arengule, kui ka demograafilisele ja poliitilisele situatsioonile. Seda nimetatakse Läänemere kriisiajaks (epideemiad, näljahädad). = REFORMATSIOON Läänemaa suutis sellest väljuda võitjana. Tekkis areng käsitöös ja põllumajanduses. Kapital hakkas kogunema suurtesse kaubalinnadesse. Linnades, kus seni oli valitsenud kiriku monopol hariduse vallas, rajati hulgaliselt ilmalikke koole. Akadeemiline juhtimine läks ülikoolis õppejõudude kätte. Reformatsiooni levik sundis muutustele ka katoliku kiriku. Reformatsioon haaras ka Vana- Liivimaa, mille suured kaubalinnad Riia, Tallinn ja Tartu olid tihedalt seotud Saksamaaga, seega Saksa emalinnas toimuv jõudis kiiresti ka siiamaile. Tallinnas ja Tartus levis ka pildirüüste, mille lõpetas kohaliku rae sekkumine
Geograafia: Tunti 3 maailmajagu Euroopat, Aasiat ja Aafrikat, mille kokkupuutealal asus maailma keskpunkt Jeruusalemm. Araabia geograaf Al.Idrisi tegutses ka Euroopas ka koostas 1154 maailmakaardi, kus arvatavasti mainis ka Eestit (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan). Ülevaade Euroopast hilis-keskajal (XIV-XV sajandil) Must surm ja selle tagajärjed Must surm suur katkuepideemia 1347-1349: K.-Aasiast levis rottide kaudu kiiresti Itaalia kaubalinnadesse ja Lääne-Euroopasse. Soodustavaks teguriks linnade tihe suhtlemine ja ebasanitaarsus. Suurlinnades suri rohkem inimesi (nt Firenzes 2/3, Pariisis ½ elanikest). Euroopas kokku 1/3 so ligi 30 miljonit inimest. Tagajärjed: Puudus surnumatjatest, tarbekaupadest, söögist. Seaduslikkuse ja korra allakäik. Levis liiderlikkus ja elupõletamine. Oodati viimsetpäeva ja kutsuti meeleparandamisele. Talurahvarahutused Põhjused: Elanike vähenemisega kahanesid mõisnike renditalud.
patustamise või patust hoidumise üle. Geograafia: Tunti 3 maailmajagu Euroopat, Aasiat ja Aafrikat, mille kokkupuutealal asus maailma keskpunkt Jeruusalemm. Araabia geograaf Al.Idrisi tegutses ka Euroopas ka koostas 1154 maailmakaardi, kus arvatavasti mainis ka Eestit (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan). Ülevaade Euroopast hilis-keskajal (XIV-XV sajandil) Must surm ja selle tagajärjed Must surm suur katkuepideemia 1347-1349: K.-Aasiast levis rottide kaudu kiiresti Itaalia kaubalinnadesse ja Lääne-Euroopasse. Soodustavaks teguriks linnade tihe suhtlemine ja ebasanitaarsus. Suurlinnades suri rohkem inimesi (nt Firenzes 2/3, Pariisis ½ elanikest). Euroopas kokku 1/3 so ligi 30 miljonit inimest. Tagajärjed: Puudus surnumatjatest, tarbekaupadest, söögist. Seaduslikkuse ja korra allakäik. Levis liiderlikkus ja elupõletamine. Oodati viimsetpäeva ja kutsuti meeleparandamisele. Talurahvarahutused Põhjused: Elanike vähenemisega kahanesid mõisnike renditalud.
patustamise või patust hoidumise üle. Geograafia: Tunti 3 maailmajagu – Euroopat, Aasiat ja Aafrikat, mille kokkupuutealal asus maailma keskpunkt Jeruusalemm. Araabia geograaf Al.Idrisi tegutses ka Euroopas ka koostas 1154 maailmakaardi, kus arvatavasti mainis ka Eestit (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan). Ülevaade Euroopast hilis-keskajal (XIV-XV sajandil) Must surm ja selle tagajärjed Must surm – suur katkuepideemia 1347-1349: K.-Aasiast levis rottide kaudu kiiresti Itaalia kaubalinnadesse ja Lääne-Euroopasse. Soodustavaks teguriks linnade tihe suhtlemine ja ebasanitaarsus. Suurlinnades suri rohkem inimesi (nt Firenzes 2/3, Pariisis ½ elanikest). Euroopas kokku 1/3 so ligi 30 miljonit inimest. Tagajärjed: Puudus surnumatjatest, tarbekaupadest, söögist. Seaduslikkuse ja korra allakäik. Levis liiderlikkus ja elupõletamine. Oodati viimsetpäeva ja kutsuti meeleparandamisele. Talurahvarahutused Põhjused: Elanike vähenemisega kahanesid mõisnike renditalud.
annaabi.ee 
