3. kondentsioonikindlus 4. korrosioonikindlus 5. tahmakindlus 6. kaugus plev materjalist. Vundamentimine: 1. korstna vundament peab alati pinnasele toetuma 2. Puitprandaga majas peab korstnal olema oma lejnud ehitisest eraldi vundament. 3. Korsten ja sellele pinnasele toetuv vundament tuleb teineteisest isoleerida, bituumenvbaga 4. Kttekoldele vib korsten toetuda ainult siis kui selles on ainult ks lr mis ei ulatu kttekoldes rohkem kui 4 m. Tuleohutuse tttu peab korsten katusekattest olema vhemalt 800mm ulatuses. Kttekolle on ehitise sees vi sellest vljaspool asuv seade millest pletatakse tahkeid, vedelaid vi gaasi ktuseid ja mis on hendatud ehitis suitsulriga. Mritud kttekolle on peamiselt tellistest ja mrdist koha peal mritud kttekolle milles vib ka olla tulekindlaid valmisosi sellised kttekolded on ahjud, pliidid, kaminad ja kpsetusahjud. Mrikivi on mrimiseks ettenhtud kivi , ksitsi tks sobiva suurusega tkk toode.
Soojustuse paigaldamisel on soovitav paneelide ühenduskohad lisaks aurutökkekilele katta ka ca 20 cm laiuste bituumenrullmatermaterjalist ribadega, et vältida vuukidest tõusva niiskuse kogunemist hüdroisolatsioonikihi alla ja aurukottide teket. 2.3. VANALE BITUUMENKATTELE paigaldamisel kehtivad samad nõudmised mis betoonaluspinna puhul. Bituumenrullmaterjali võib paigaldada nii keevitusmeetodil kui külmliimiga. Lisatähelepanu tuleks pöörata vanast katusekattest eralduva niiskuse ventileerimisele, mis saavutatakse kas tuulutuskorstende paigaldamisega või kasutades ventileeritava aluskihiga bituumenrullmaterjali. Võimalik on ka mõlema eelmainitud meetodi kasutamine kombineeritult tuulutatava parapetikonstruktsiooniga. 2.4. MINERAALVILLALE paigaldatakse ühekihilise lahenduse puhul rullmaterjal mehaaniliselt läbi ülekattekohtade kinnitades ühtlasi ka mineraalvillaplaadid. Ülekattekohad keevitatakse gaasipõletiga
normsuuruseks maapinnal Sk=1,5 kN/m2 Kuna hoone on köetav, siis kasutame kahte koormusvarianti: a) lumi katab ühtlaselt kogu katuse pinda b)lumi katab ühte poolt katuse pinnast. Meil on katuse kalle 5°, seega lumekoormuse kujuteguridon 1=0,8; 2=0,8 Lumekoormuse normsuurus s=sk x 1(2)=1,5x0,8=1,2 kN/m2 Koormusvariant a: 7 Koormusvariant b: 2.3. Omakaalukoormus Katusekonstruktsioon koosneb katusekattest, profiiplekist, sidemetest ja katusekandjatest. Valin profiilpleki ristlõike vastavalt tootjapoolsele projekteerimisjuhendile ( RUUKKI ). Normatiivsed koormused: Max. tuulekoormus ülespoole - qkw=0,94 kN/m2 Lumekoormus - qks=1,2 kN/m2 Omakaalukoormus mis mõjub profiilplekile: 2 kihti SBS rullmaterjal 0,1 kN/m2 Mineraalvill soojustus 200mm 0,2 kN/m2 Aurutõke 1 kiht SBS 0,05 kN/m2 Vineer 12mm 0,06 kN/m2 Profiilpleki omakaal 0,1 kN/m2 Kokku :0,51 kN/m2
5 postidele. Keldripealset vahelage nimetatakse keldrivahelaeks, korrustekohal paiknevaid vahelagesid vahelagedeks ning viimase korruse peal paiknevat lage pööninguvahelaeks. Vahelagi koosneb kandvast osast (paneelid, talad) ja selle peale ehitatud põrandakonstruktsioonidest. Katus Katuse ülesandeks on kaitsta hoonet sademete eest. Katus koosneb kande- (sarikad, katuslaepaneelid) ja kattetarindist e katusekattest. Katuse alla jäävat hoone ruumiosa nimetatakse pööninguks. Kui hoonel pööningut ei ole ja viimase korruse vahelagi on soojustatud ning isoleeritud, siis nimetatakse seda katuslaeks. Aknad ja uksed Uksed on seinte avanevad osad pääsemaks hoonesse ja liikumiseks ruumist ruumi. Aknad (välisseintes) tagavad hoone siseruumides loomuliku valguse. Aknaplokid koosnevad piidast ja aknaraamist. Ukseplokid koosnevad piidast ja uksetiivast. Vaheseinad
sisepinna lähedale enne soojustust või 20-50 mm soojustuse sisse - Õhutõke takistab õhu liikumist läbi tarindi, võib olla lahendatud näiteks aurutõkkekihi või tuuletõkke õhupidavuse tagamisega, läbiviikude kohad tuleb hoolikalt sulgeda - Aluskate paigaldatakse väikese soojusinertsiga katusekattematerjalide alla, peab vältima kondensvee ja juhuslikult katusekattest läbi tunginud vee ja lume sattumist soojustuskihti, juhtides vee räästa kaudu välja. Katusekatte ja aluskatte ning aluskatte ja tuuletõkke vahele jääv õhuvahe peab olema tuulutatav. - Soojustus peab täitma kogu temale määratud ruumi ja liibuma tihedalt vastu sisemist auru- ja õhutõket või siseviimistlusplaati ja välimist tuuletõket. Laius
pole ühendus tugikarkassiga ideaalne ja sinna tekivad õhukanalid, kus õhk liikuma. Piirete liitekohtades tuleb soojustus paigaldada eriti hoolikalt, et sellesse ei jääks läbivaid õhukanaleid, ega külmasildasid. 29 Aluskate Aluskate paigaldatakse väikese soojusinertsiga katusekattematerjalide (nt. plekk, kivi) alla. Aluskate peab vältima kondensvee ja juhuslikult katusekattest läbi tunginud vee ja lume sattumist soojustuskihti, juhtides vee räästa kaudu välja. Katusekatte ja aluskatte ning aluskatte ja tuuletõkke vahele jääv õhuvahe peab olema tuulutatav. 30 15 Ehitusniiskus Ehitamise ajal tuleb vältida vee ja niiskuse sattumist katuse sisse. 31
3) levitada tuld; 4) eraldada suitsu; 5) eraldada mürgiseid gaase; 6) eraldada põlevaid (kuumi) tilku. Tuletundlikkus määratakse ehitise osale lähtuvalt: 1) siseseinast; 2) laest ja katuslaest; 3) põrandast; 4) ehitisse paigaldatavate seinte, lagede ja põrandate kattematerjalidest; 5) fluidumi transportimiseks mõeldud ehitise osast, nagu näiteks torustik või õhukanal; 6) välisseinast, 7) katusekattest. Tabel 25. Nõuded ehitise jäigastavate ja kandekonstruktsioonide tulepüsivusele Ehitise klass TP1 Põlemiskoormus MJ/m2 TP2 TP3
2) eraldada soojust; 75 3) levitada tuld; 4) eraldada suitsu; 5) eraldada mürgiseid gaase; 6) eraldada põlevaid (kuumi) tilku. Tuletundlikkus määratakse ehitise osale lähtuvalt: 1) siseseinast; 2) laest ja katuslaest; 3) põrandast; 4) ehitisse paigaldatavate seinte, lagede ja põrandate kattematerjalidest; 5) fluidumi transportimiseks mõeldud ehitise osast, nagu näiteks torustik või õhukanal; 6) välisseinast, 7) katusekattest. Tabel 25. Nõuded ehitise jäigastavate ja kandekonstruktsioonide tulepüsivusele Ehitise klass TP1 Põlemiskoormus MJ/m2 TP2 TP3 üle 1200 6001200 alla 600
2) eraldada soojust; 3) levitada tuld; 4) eraldada suitsu; 5) eraldada mürgiseid gaase; 6) eraldada põlevaid (kuumi) tilku. · (2) Tuletundlikkus määratakse ehitise osale lähtuvalt: 1) siseseinast; 2) laest ja katuslaest; 3) põrandast; 4) ehitisse paigaldatavate seinte, lagede ja põrandate kattematerjalidest; 5) fluidumi transportimiseks mõeldud ehitise osast, nagu näiteks torustik või õhukanal; 6) välisseinast; 7) katusekattest. · (3) Ehitise osad jaotatakse tuletundlikkusega seonduvalt järgmiselt: 1) A1 ehitise osa, mis ei ole tuletundlik; 2) A2 ehitise osa, mis on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub eriti vähesel määral suitsu eraldumises; 3) B ehitise osa, mis on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub süttivuses ja eriti vähesel määral suitsu eraldumises ning põlevaid tilku ega tükke ei esine;
Õhutihe peab olema piisavalt õhutihe Õhutõke peab olema jätkuv üle kogu piirde pindala Õhutõke ja tema kinnitussüsteem peab olema vastupidav kogu kasutusea jooksul mõjuvatele tuulekoormustele Õhutõkke materjal peab säilitama oma omadused kogu kasutusea jooksul Õhutõkke süsteem peab olema reaalselt ehitatav Aluskate paigaldatakse väikese soojusinertsiga katusekattematerjalide alla. Aluskate peab vältima kondensvee ja juhuslikult katusekattest läbi tunginud vee ja lume sattumist soojustuskihti, juhtides vee räästa kaudu välja. Katusekatte ja aluskatte ning aluskatte ja tuuletõkke vahele jääv õhuvahe peab olema tuulutatav. Soojustus peab täitma kogu temale mõeldud ruumi ja liibuma tihedalt vastu sisemist auru ja õhutõket või siseviimistlusplaati ja välimist tuuletõket. Soojustus tuleb valida sarikate ja roovide sammu järgi. Kui soojustus on liiga lai või
2.5.2 Katuste tehniline seisund ja kahjustused Lekkiv katusekate Katuse peamine ülesanne on kaitsta hoonet sademete eest. Lekkiv katusekate on üks katusekahjustuste peamine põhjus. Katuse lekkimise peamised põhjused on: katusekatte vananemine; katuse puudulik hooldus (sammal, puulehed katusel); katusekatte puudulik kinnitus; katusekatte aluse läbivajumised; puudulikud ääre-, serva- ja katteplekid; ebatihedused katusekattest läbiviikude juures (korsten, antennid, ventilatsioonilõõr vms.). Väikesed lekkekohad võivad põhjustada olulisi niiskuskahjustusi. Väikesest lekkekohast imbub iga vihmaga katusetarindisse vett. Veekogused on väikesed, mida ei pruugi ruumi poolt märgata. Samas on veekogused piisavad, et luua keskkond mädanik- või hallitusseente arenguks. Lekkiv katus esines ühes elamus, mis oli mitu aastat omanikuta seisnud ja mida hakati renoveerima. Püsivalt ekspluatatsioonis olevate elamute (sh
fassaadipinnale (puuduvad vihmaveesüsteemid), puudulik sademevee juhtimine fassaadilt, eelkõige akende ja välisseina liitekohtadest (aknalt seinale valguv vesi, liiglühikesed ääreplekid). Katuste ja katuslagede peamised kahjustused olid lekkiv katusekate, katuse puudulik hooldus (sammal, puulehed katusel), katusekatte puudulik kinnitus, katusekatte aluse läbivajumised, puudulikud ääre-, serva- ja katteplekid, ebatihedused katusekattest läbiviikude juures (korsten, antennid, ventilatsioonilõõr vms.) ja puudulik soojustus. Tähelepanu tuleb pöörata alati ka katusekonstruktsioonide kandevõime tagamisele. 15.2 Külmasillad Palksein on soojuslikult suhteliselt homogeenne tarind ja puit on võrreldes soojustusmaterjalidega suure soojusjuhtivusega, siis lisasoojustamata palkseinas probleemseid konstruktiivseid külmasildu esineb vähe. Arvutustulemuste põhjal on kõige ohtlikum koht välisseina ja sokli liitekoht
annaabi.ee 
