mRNA ahela nukleotiidikolmikud e tripletid = koodonide e koodsõnad. Koodonite üldarv 4^3 = 64, neist: 61 kodeerivad mingit aminohapet; 3 stopp-koodonid (UAA UAG UGA); 1 Met / start-koodon (AUG). ANTIKOODON(DNA) <-> KOODON(mRNA) <-> ANTIKOODON(tRNA). Geneetiline kood on: Universaalne vastavus koodon aminohape on sama peaaegu kõikides elusorganismides; Degenereerunud üks aminohape võib olla kodeeritud rohkem kui ühe koodoniga GCU = Ala GCU = Ala GCG = Ala; Kattumatu koodonisse kuuluvad nukleotiidid moodustavad komplekti, mida translatsiooni staadiumis vaid üks kord. TRANSLATSIOON - mRNA geneetilise sõnumi tõlkimine valgu aminohappeliseks järjestuseks. Staadiumid: A. Algatamine e initsiatsioon (initiation); B. Pikendamine e elongatsioon (elongation); C. Lõpetamine e terminatsioon e (termination). Algatamine: (1) fMet-tRNA (NB! AUG = start/Met) paigutub ribosoomi P-saiti (site) e tsentrisse. Ribosoomi A-saiti paigutub järgmise koodoniga määratud
Kuidas aga neljast lammastikalusest koosnev jarjestus kodeerib 20 aminohappe jarjestuse, jai moistatuseks veel mitmeks aastaks parast DNA struktuuri selgitamist. Esimesed teadlased, kes avaldasid hupoteese geneetilise koodi olemusest, olid USA kosmoloog Gamow 1954.a ja Crick. Gamow vaitis, et iga aminohappe koha maarab DNA biheeliksi pinnal asuv iseloomulik romblohk, mille moodustab kindel nukleotiidide kombinatsioon. Ligikaudu samal ajal esitas Crick pideva kattumatu koodi idee, mis seisnes selles, et koodoniteks on jarjestikused nukleotiidide tripletid, mis omavahel ei kattu. Oma hupoteesi toestas Crick koos kaastoolistega 1961. aastal. Selgus, et geneetiline kood on toepoolest tripletne («kolmetaheline»), pidev (ilma «vahemarkideta») ja kattumatu (uhe koodoni «tahed» ei kuulu eelnenud ega jargnevasse koodonisse) ning geneetilise informatsiooni lugemine algab DNA kindlast punktist ja toimub uhes suunas.
Splaisingu käigus lõigatakse välja intronid ning eksonid 'õmmeldakse' kokku küpseks mRNA-ks. XXVIII GENEETILINE KOOD ja VALGU SÜNTEES 1. Geneetiline kood on keemiliste juhiste süsteem, mille alusel geneetilisest infost luuakse mRNA vahendusel proteiine. Kolmest nukleotiidist koosnev järjestus mRNA polünukleotiidahelas (koodon) kodeerib ühte aminohapet. Geneetiline kood on kattumatu (ükski mRNA nukleotiid ei kuulu samaaegselt kahe kõrvuti asetseva koodoni koosseisu). Aluste järjestust loetakse fikseeritud lähtepunktist ning see on pidev. Kood on degeneratiivne. Geneetilise koodi iseärasused. Kõik koodonid omavad tähendust. Koodonid on ühetähenduslikud. Koodonid on degenereerunud (v.a Trp ja Met, kodeerib iga aminohapet 2 või enam koodonit). Geneetiline kood on universaalne (koodonkasutus on üldjoontes sama kõigis organismides). Kui koodoni 2
mRNA koodonite järjestusele. Valgusüntees toimub hämmastava kiirusega: nii näiteks nõuab 146 aminohappest koosneva hemoglobiini -polüpeptiidahela süntees kõigest 21 sekundit, seega liitub ühes sekundis 7aminohapet. 9. Geneetiline kood ja selle põhiomadused. iga aminohappe koha määrab DNA biheeliksi pinnal asuv iseloomulik romblohk, mille moodustab kindel nukleotiidide kombinatsioon. geneetiline kood on tõepoolest tripletne («kolmetäheline»), pidev (ilma «vahemärkideta») ja kattumatu (ühe koodoni «tähed» ei kuulu eelnenud ega järgnevasse koodonisse) ning geneetilise informatsiooni lugemine algab DNA kindlast punktist ja toimub ühes suunas. Geneetilise koodi põhiomadused: 1) Tripletsus. Iga aminohappe koht polüpeptiidahelas määratakse koodoniga, mis koosneb mRNA kolmest nukleotiidist (DNA kolmest nukleotiidipaarist). Näit. aminohappele fenüülalaniin (Phe) vastavad nukelotiidide tripletid: UUU ja UUC, leutsiinile (Leu) aga CUC, CUU, CUA ja CUG jne. 2) Pidevus
Kolmest järjestikusest nukleotiidist moodustunud geneetilise informatsiooni ühikule - tripletile ehk koodonile - vastab üks aminohape. Ribosoomides seatakse vastavusse RNA koodonite järjestus aminohappelise järjestusega valkudes. Selle vastavuse aluseks on geneetiline kood. Gen. kood on: *universaalne-mRNA koodonid on kõikidel organismidel ühesugused *tripletne st. raggelt kolmetäheline *degenereerunud-ühte aminohapet võib kodeerida kuni 6 erinevat koodonit *kattumatu-ühe koodoni nukleotiid ei saa kuuluda teise koodoni koosseisu *loetav vaid ühes suunas alates initsiaatorkoodonist, lõpetades terminaatorkoodoniga. Kui initsiaatorkoodoniga. Kui initsiaatotkoodon asub mRNA keskel, kodeerib ta vastavat aminohapet *pidev-ilma "kirjavahemärkideta" , koodonid lineaarselt üksteise kõrval *kergesti "haavatav"-ühte nukleotiidi väljalangemine või lisandumine ahelasse muudab triplette kogu selle järgneva ahela osas. Tekib nn. raamimine.
Kolmest järjestikusest nukleotiidist moodustunud geneetilise informatsiooni ühikule - tripletile ehk koodonile - vastab üks aminohape. Ribosoomides seatakse vastavusse RNA koodonite järjestus aminohappelise järjestusega valkudes. Selle vastavuse aluseks on geneetiline kood. Gen. kood on: *universaalne-mRNA koodonid on kõikidel organismidel ühesugused *tripletne st. raggelt kolmetäheline *degenereerunud-ühte aminohapet võib kodeerida kuni 6 erinevat koodonit *kattumatu-ühe koodoni nukleotiid ei saa kuuluda teise koodoni koosseisu *loetav vaid ühes suunas alates initsiaatorkoodonist, lõpetades terminaatorkoodoniga. Kui initsiaatorkoodoniga. Kui initsiaatotkoodon asub mRNA keskel, kodeerib ta vastavat aminohapet *pidev-ilma "kirjavahemärkideta" , koodonid lineaarselt üksteise kõrval *kergesti "haavatav"-ühte nukleotiidi väljalangemine või lisandumine ahelasse muudab triplette kogu selle järgneva ahela osas. Tekib nn. raamimine.
mRNA transkribeerimine toimub tuumas, translatsioon aga tsütoplasmas. Sünteesi käigus muudetakse mRNA primaatseid transkripte kovalentselt nii 5' kui ka 3' otsast. Pre-mRNA koosneb eksonitest ja intronitest, kust lõpuks lõigatakse intronid välja ning mRNA lüheneb pea poole võrra. Geneetiline kood Geneetiline kood on kolmest nukleotiidist koosneb järjestus mRNA polünukleotiidahelas, mis kodeerib ühte aminohapet. Geneetiline kood on kattumatu. Aluste järjestust loetakse fikseeritud lähtepunktist ning see on pidev. Kood on degeneratiivne ehk enamikel juhtudel võib aminohape olla määratud ükskõik millisega teda kodeerivatest triplettidest. Iseärasused: · Kõik koodonid omavad tähendust. 61 vastavad aminohapete, ülejäänud 3 on nonsenss või stoppkoodon. · Koodonid on ühetähenduslikud ehk vastavad ainult ühele aminohappele.
Repressioon geenide ekspressiooni vähenemine vastuseks metaboliidi kontsentratsiooni tõusule; repressor aine, mis represseerib geeni avaldumist valguna Geneetiline kood tähendab nukleiinhappe ahela teatava lõigu nukleotiidide järjestuse ja polüpeptiidahela aminohapete järjestuse vastavust. Geneetiline kood sisaldab 64 (43) koodonit. Koodon e.triplett on 3 nukleotiidist koosnev järjestus mRNA ahelas, mis kodeerib 1 aminohapet. Geneetiline kood on: kattumatu: iga nukleotiid kuulub ühe koodoni koostisse pidev (st mitte punkteeritud): aluste järjestust loetakse fikseeritud lähtepunktist alates katkematult degeneratiivne e. sünonüümne : enamikul juhtudel on aminohape kodeeritud mitme erineva koodoniga e. tripletiga N: GCU GCC GCA GCG º Ala Sic! Tõstab koodi töökindlust! universaalne : koodon aminohape vastavus on reeglina sama kõikides organismides.
Kuidas aga neljast lämmastikalusest koosnev järjestus kodeerib 20 aminohappe järjestuse, jäi mõistatuseks veel mitmeks aastaks pärast DNA struktuuri selgitamist. Esimesed teadlased, kes avaldasid hüpoteese geneetilise koodi olemusest, olid USA kosmoloog Gamow (1954) ja Crick. Gamow väitis, et iga aminohappe koha määrab DNA biheeliksi pinnal asuv iseloomulik romblohk, mille moodustab kindel nukleotiidide kombi- natsioon. Ligikaudu samal ajal esitas Crick pideva kattumatu koodi idee, mis seisnes selles, et koodoniteks on järjestikused nukleotiidide tripletid, mis omavahel ei kattu. Oma hüpoteesi tõestas Crick koos kaastöölistega 1961. aastal. Selgus, et geneetiline kood on tõepoolest tripletne («kolmetäheline»), pidev (ilma «vahemärkideta») ja kattumatu (ühe koodoni «tähed» ei kuulu eelnenud ega järgnevasse koodonisse) ning geneetilise informatsiooni lugemine algab DNA kindlast punktist ja toimub ühes suunas.
(T). 40.TRIPLETT--kolm järjestikulist nukleotiidi DNA juhtahelas , KOODON --- kolm järjestikulist nukleotiidi mRNAs,mis kodeerivad ühte aminohapetest, ANTIKOODON---kolm mRNA koodonile komplementaarset nukleotiidi tRNAs. Geneetilise info koodiüksuseks on kolmest nukleotiidipaarist koosnev koodon(triplet).Esimesteks teadlasteks 1954 Gamow ja Crick avaldasid hüpoteese geneetilise koodi olemasolust.Iga nukleotiid kuulub korraga kahte koodiüksusesse- koodonisse.Crick--pidev kattumatu koodi idee--koodoniteks on järjestikused nukleotiidide tripletid, mis omavahel ei kattu. 41.GEEN,GEENIDE KATKENDLIKKUS,INTRONID JA EKSONID.1934.aastal oletas T. H. Morgan, et õige on Weismanni pakutud teine variant: ehkki kõikides rakkudes (mõne üksiku erandiga) on täpselt samasugused geenid, aktiveeruvad eri tüüpi rakkudes eri geenikombinatsioonid. Erinevaid geene aktiveerivad kõige mitmekesisemad väljastpoolt rakku tulevad signaalid. Igas rakus (mõne üksiku
annaabi.ee 
