Lihtsamalt öeldes saab mõõtevahendi valdaja kalibreerimise tulemusel kalibreerimistunnistuselt teada, kui palju mingis mõõtepunktis temale kuuluv seade valetab. Kalibreerimise meetod ja intervall Igale mõõteriistale, tööriistale ja katseseadmele määratakse kalibreerimise intervall. Kalibreerimise meetod ja intervall peab vastama mõõteriista, tööriista või katseseadme tootja juhendis toodule. Mõõteriistade, tööriistade ja katseseadmete kalibreerimise intervall ei tohi olla pikem kui 12 kuud alates viimase kalibreerimise kuupäevast. Erandjuhtudel võib teatud harva kasutatavate mõõteriistade, tööriistade või katseseadmete kalibreerimise intervall olla pikem kui 12 kuud, juhul kui mõõteriista, tööriista või katseseadet kalibreeritakse enne iga kasutamist ning iga kasutamine dokumenteeritakse. Kalibreerimise intervallide määramisel ja nende muutmisel tuleb arvesse võtta järgmisi asjaolusid:
Arvestades, et torsioonvõnkumisel on jõumoment M suunatud vastupidiselt pöördele ja on elastsuse piirides sellega võrdeline, saab d 2 M võrrandit esitada kujul I 2 = f , kus suurust f = nimetatakse dt väändemooduliks. Ta võrdub arvuliselt jõumomendiga, mis tekitaks traadile üheradiaanilise väändenurga. Nihkemooduli määramiseks on praktikumis 2 seadet, mis erinevad ainult katseseadmete inertsimomendi muutmise võimalustest. Katseandmed Traadi läbimõõt ja pikkus L =.............. ±............... Katse nr. d , mm d - d , mm ( d - d ) 2 , mm 2 1 2 3 d =........... ±............. , r.............. ±............... Võnkeperioodi määramine Katse l1 = ..... ±......cm l 2 = ....... ±.......cm nr
∆=saadud mNaCl −tegeli k mNaCl =6,674 g−6,5 g=0,174 g Suhteline süstemaatiline viga saadud m NaCl −tegelik mNaCl 0,174 g ∆= ∗100 = ∗100 =2,68 tegelik mNaCl 6,5 g Kokkuvõte või järeldused Suhteline süstemaatiline viga jääb 5% sisse. Katseliselt saadud lahuses oleva NaCl suurem mass võrreldes tegeliku NaCl kogusest võis tuleneda sellest, et katseseadmete küljes võis eelnevalt olla juba väike kogus NaCl-i. Samuti seetõttu, et mõõtesilindrit raputades, jäi osa vett käelaba külge.
vektordiagrammilt U Nn=36 V . Vektordiagrammil saadud U Nn on mõõdetud U Nn ≈ 1,78% väiksem. Erinevuse põhjuseks võib tuleneda sellest, et vektordiagrammi käsitsi joonistamisel võivad tulla sisse väikesed ebatäpsused. Seega saab öelda, et mõõteriistad on siiski piisavalt täpsed, et nendega katseid sooritada. Faaside B ja C arvutuslikud takistused erinevad kahes katses, sest katsete käigus toimusid katseseadmete soojenemine, mistõttu muutus ka nende takistus. Neutraaljuhtme katkemine võib olla ohtlik, kuna ebaühtlasel koormusel võib põhjustada faasivoolude ja- pingete muutumist. Sellega võib kaasneda ühes faasi potensiaalilangu vähenemine ning teises faasis potensiaalilangu suurenemine. 5 6
................................... 10 Töö ülesanne 2..................................................................................................... 14 Arvutused............................................................................................................. 14 Kokkuvõte............................................................................................................. 16 2 Töö ülesanne Katseseadmete konstruktsiooni ja torustiku elementide erinevate ühendamise viisidega tutvumine; Erinevatel vedeliku voolamise kiirustel hõõrdekoefitsendi ƛ ja kohttaksitusekoefitsendi ζi väärtuste eksperimentaalne määramine; Torustiku ekvivalentkareduse orienteeruv hindamine; Tulemuste võrdlemine kirjandusandmetega. Iga uuritava torustiku elemendi puhul on vaja mõõtmised läbi viia 5 erineva kulu juures.
1,16 g/100 ml Ainete ohtlikkus Dietüüleeter: R12 (äärmiselt süttiv), R19 (võib moodustada lõhkevaid peroksiide) [3] Kasutatavad vahendid Statiivid, magnetsegaja, käpad, rõngaskäpp, muhv, ümarkolb, destillatsiooni pealis, digitermomeeter, õlivann, jahuti, veevoolikud, alonz, destillaadi vastuvõtja, kumm, klotsid, jaotuslehtrid, katseklaasid, pipett, kolmnurkne väike kolb, fooliumi tükk, rotaatorauruti. Katseseadmete joonised 1 magnetsegaja 2 ümarkolb (fotol on ümarkolb õlivanni sees) 3 - destillatsiooni pealis 4 jaotuslehter 5 jahuti 6 alonz 7 - destillaadi vastuvõtja Eksperimendi kirjeldus 1. Mõõdan 8 ml eukalüptiõli ja panen katseklaasi, kaalun eukalüptiõli massi, milleks on 8,66 grammi. Eukalüptiõli on kollakas-pruunika värviga vedelik. 2. Destilleerimisseadme paigutamine
ÜLESANNE: R=10 P=250 P=U2 /R U= ruutjuure alla P*R U=2500=50V 10.1 Kirchoffi teine seadus Igas kinnises vooluringis on emj. algebraline( E ) võrdne kõikidel takistitel tekkivate pingelaengute algebralise summaga (IR): E= IR. Kirchhoffi seadust võib vaadelda laiendatud Ohmi seadusena. 2.Ferromagneetikute magneetmine Voolu reguleerimisega võib muuta väljatugevust ning mõõta iga väljatugevuse puhul ferromagneetilikust südamiku vootihedust. Katseseadmete põhjal saab koostada algmagneetumiskõvera, mis koosneb kolmest iseloomustavast osast: 1)sirgjooneline osa 2)kõvera põlv 3)magnetiline küllastumine 3. Vahelduvvoolahel mahtuvustakistusega Kondensaator juhib vahelduvvoolu näivalt, sest plaatidevahelist dielektrikut vool tegelikult ei läbi. Suurust Xc nim. mahtuvustakistuseks või mahtuvuslikuks reaktiivtakistuseks. Mahtuvustakistuse mõõtühikuks on . Mahtuvustakistus on pöördvõrdeline mahtuvusega ja vahelduvvoolu sagedusega
tutvustamisega. Sellisel juhul tuleb aga anda vastav viide. Originaalse (sel juhul peab 2 selgitama erinevust senituntud meetoditest ning osutama autori(te)le) või vähemtuntud uurimismeetodi kasutamisel peab töös sisalduma täpne meetodi kirjeldus. Uurimismeetodid esitatakse nende kasutamise järjekorras, kompleksmeetodid koos. Eksperimentaalsete tööde korral tuleb esitada katseseadmete ja andmetöötlusmeetodite täpne kirjeldus ning andmete usaldusväärsuse hinnang. Materjali ja metoodika peatükk on enamasti mõistlik jaotada alapeatükkideks. Nt.: Uurimisobjekti(de) iseloomustus; algandmed; uurimisala; välitööd; laboratoorsed tööd; andmetöötlus. 2.1.4. Tulemused, andmete analüüs. Esitatakse saadud tulemused ja nende analüüs, vajadusel esitatakse ka tulemustel põhinevaid hüpoteese. Rakendusliku töö puhul esitatakse kontseptsioon ja lahendite kirjeldused.
1) mida teised on teinud (referaat) hõlmab probleemi käsitlust, uurimisala või uuritava objekti kirjeldust vms. kirjanduse põhjal. Tekstis peavad olema korralikud viited kõigile kasutatud allikatele. 2) mida mina tegin (uurimus) peatükk peab sisaldama uuritava objekti, mudeli või katseseadme ja kasutatud uurimismeetodite kirjeldust. Eksperimentaalsete tööde korral 16 tuleb esitada ka katseseadmete ja andmetöötlusmeetodite täpne kirjeldus ning andmete usaldusväärsuse hinnang. Materjali ja metoodika peatükk on mõistlik jaotada alapeatükkideks, nt: uurimisobjekti(de) iseloomustus; uurimisala; välitööd; laboratoorsed tööd; andmetöötlus. 3) minu ja teiste tehtu võrdlus (uurimuse kokkuvõte ja järeldused; teooria ja praktika võrdlus) tulemused esitatakse koos tõlgendusega. See tähendab, et alapeatükkide kaupa
struktuuri säilimine. Katse saab teha seepärast ka jämedateralise pinnasega, kolmemõõtmelise massiiviga ja selle pingeseisundi kirjeldamiseks on Normaalpinge on keskel suurem kui äärtel. Äärtel tekivad keskmistest näiteks moreeni või kruusaga, mille teimimine laboris ei ole sisuliselt võimalik. tarvilik määrata 6 üksteisest sõltumatut pingekomponenti: 3 suuremad nihkepinged ja suured pingekontsentratsioonid. Nihkumine ei toimu Katseseadmete keerukuse ja kõrge hinna tõttu kasutatakse siiski harva. normaalpinge ja 3 nihkepinge komponenti. Pinnasemehaanikas loetakse piki pinda, vaid haarab teatud keskelt paksema ja äärtest õhema kihi. 1.7.3 Nihketugevuse hindamine empiiriliste seoste abil Liiva survepinged pos-ks ja tõmbepinged neg-ks. Pinnastes on tegemist pea Etteantud lõikepind ei pruugi olla kõige nõrgem koht pinnases
T u n g ra u d J o o n i s 5 . 2 2 N i h k e k a t s e v ä l i t in g i m u s t e s Katse on analoogiline laboratoorse lõiketeimiga ja andmete töötlus on samasugune. Terviku katsetamine haarab suurema pindala ja paremini on tagatud pinnase struktuuri säilimine. Katse saab teha seepärast ka jämedateralise pinnasega, näiteks moreeni või kruusaga, mille teimimine laboris ei ole sisuliselt võimalik Katseseadmete keerukuse ja kõrge hinna tõttu kasutatakse välikatset siiski harva. 5.3 Nihketugevuse hindamine empiiriliste seoste abil Liiva sisehõõrde nurga hindamise lihtsa mooduse on esitanud Brinch Hansen ja Lundgren (1960) = 36° + 1 + 2 + 3 + 4 (5.20) kus 36° on keskmine liiva sisehõõrde nurk ja 1 kuni 4 parandustegurid
annaabi.ee 
