xi = 1,732 S ( 2U 1 - 1) + (1 - S ) N 1 X ja Y arvkarakteristikute hinnangud X Y keskväärtus 0,2479664 0,157100 4 dispersioon 0,2539834 0,032985 7 standardhälv 0,5039677 0,181619 e 6 asümmeetria 0,0430155 1,470564 5 ekstsess - 1,538760 0,9966979 9 2. Korrata p.1 arvutusi täisfaktoriaalse katse 22 katseplaani järgsetes punktides, st kokku neljas punktis koordinaatidega (S0 ± LS , T0 ± LT), kus LS ja LT on kujuparameetri S ja teisenduse parameetri T varieerimissammud. Esitada saadud arvkarakteristikute arvutustulemuste tabel ning histogrammide graafikud. nr S0 ± LS T0 ± LT S T P(S;T) 1 + + 1 3 P1(1;3) 2 - + 0 3 P2(0;3)
c) ajakirja “Noorus” ostjaid, d) ajakirja “Noorus” lugejaid, e) ajakirja “Noorus” tellijaid ja ostajaid. X 3. Sooviti uurida, milline jalanõu on Tartus kõige populaarsem. Selleks mindi kaubamajja ning märgiti üles kõik ühe päeva jooksul ostetud jalatsid. Kas koostatud valim on juhuslik ? Põhjenda. Valimi moodustamine oli juhuslik, kuna märgiti üles kõik ühe päeva jooksul ostetud jalatsid, mitte teatavat hulka tunnuste väärtuseid mingi katseplaani järgi. 4. Mõtle välja näide, kus terve üldkogumi uurimine on praktiliselt võimatu, küll aga saaks uurida valimi abil. Üldkogumi uurimist ei saa rakendada näiteks sel juhul,kui soovitakse teada saada terve Eesti riigi laste eelistusi kohukeste valdkonnas. Küll aga saaks sellist uurimust läbi viia valimi abil- Tehakse juhuslik valim, mille käigus küsitletakse lapsi vanuses 7-18 eluaastat. 5. Sooviti uurida uue gripivastase vaktsiini efektiivsust. Põhjenda, miks on sellisel juhul
Artiklis ei ole öeldud, kuidas selgitatakse katseisikutele uuringu eesmärki. Kui öelda, et uurime kuidas alkohol mõjutab nõustumist seksuaalvahekorraga ilma kondoomita, siis saadakse kindlasti hüpoteesile kinnitust, kuna inimesed võivad vastata eksperimentaatori ootustele. Kainetel on eriti lihtne kontrollida oma vastuseid. Seega arvan ma, et eksperimentaatorid peaksid uuringu eesmärgina midagi muud nimetama. 13)Kõigis neljas katses kasutati randomiseeritud gruppidega katseplaani. See aitab tagada juhuslikkuse. Enne randomiseeritud gruppidesse jagamist tehti eelvalik, mis on oluline kõikide katsealuste suhtes. Ma eeldan, et eelvalikuga katsealused jagati juhuslikkuse alusel kahte gruppi (kained 5$, joobes 8$) ning katsealustele maksti erinev summa raha alles pärast eksperimenti. Tasakaalustatud gruppidega katseplaani korra peaks grupiv võrdsustama vanuse järgi, et uurida kas vanus mõjutab suhtumist kaitsmata juhuvahekordadesse.
statistika teoreetilisi aluseid, ta uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid. Üldkogum on kas looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi(Populatsioon).Valimiks nimetatakse mõõtmiseks võetud üldkogumi osa. Juhuslik valim, valimisse kuuluvad objektid valitakse välja täiesti juhuslikult üldkogumi kõigi objektide hulgast. Planeeritud valim valimisse kuuluvad objektid määratakse katseplaani järgi. Kõikne valim, valim langeb ühte üldkogumiga. Valim peab olema:*küllalt arvukas *igal üldkogumi objektil peab olema võrdne võimalus valimisse sattuda. Objekt-tunnustabel saab kasutada:* andmed õpilaste kohta* riigiakadeemiasse sisseastumiskatsed. Arvulised tunnused:*Pidev tunnus võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast (kasv, kaal, aeg, temperatuur).*Diskreetse tunnuse väärtused on täisarvulised.
kallutatuseks nimetada, pealegi oli küsimustele vastuste andmise variandid koostatud ka uurijate kohaselt, mis on ka alati selliste nn.valikvastuste häda. Ise arvan, et suhtumist seksuaalsesse läbikäimisse abivahendeid kasutamata saaks uurida ka ilma valikvastuseid pakkumata. Küll on vaieldamata ka oma kogemused kinnitamas eeldusi, millele uurijad püstitatud hüpoteesi näol üritasid kinnitust saada ja sepärast see ka uurimuse lõpptulemusele mõju ei avaldaks. 13. Katseplaani valik? Läbiviidud katsetes oli kasutusel randomiseeritud katseplaan. Tehti eelvalik ja nii tagati ka juhuslikkus kahte gruppi jagamisel. Ise arvan, et huvitavama tulemuse oleks saanud tasakaalustatud gruppidega katseplaani puhul, kus oleks vastavavanuseliste eripärade korrelatsiooniline uurimine andnud omamoodi huvitavaid tulemusi 14. Kas ja millised eetilised probleemid võivad selle eksperimendi korraldamisel tekkida?
Kui üldkogumis on terve linna elanikkond, siis ei ole mingil kindlal tänaval elavate inimeste hulk juhuslik valim. Võttes tänava, mis paikneb vanas elamurajoonis, võib arvata, et seal on vanemate inimeste osakaal suurem kui linnas tervikuna. Küll aga võib saada juhusliku valimi, võttes valimisse näiteks kõigi selliste majade elanikud, kus maja number lõpeb seitsmega. B. Planeeritud valim Planeeritud valimim korral määratakse teatava hulga tunnuste väärtused mingi katseplaani järgi. Seejärel määratakse igale tunnuste kombinatsioonile vastav objektide arv. Vajalik arv objekte valitakse kõigi vastavate objektide seast juhuslikult. Näide 1.2.1. Nn avaliku arvamuse küsitluste puhul kasutatakse samuti planeeritud valimit, mis moodustatakse järgmiste eeskirjade kohaselt : igas Eesti piirkonnas (näiteks maakonnas) määratakse kindlaks küsitlevate linna- ja maaelanike, meeste ja naiste arv. Seejärel valitakse maakonnas juhuslikult
professionaalse abi järele või katkestades tegevuse antud vallas. Eksperimentaatoripoolsed mõjutused (tahtlikud v. tahtmatud) uurimistulemustele (researcher bias) [vt. õpiku näide Sam Mortoni kolju-uuringutest 19.saj.keskel]; nende vältimiseks on soovitav väga rangelt pidada kinni n.ö. standardiseeritud protokollist, viia uurimus kõigiga läbi võimalikult ühetaoliselt. Kus võimalik, tuleks rakendada "topelt-pimedat katseplaani" (double-blind experiment). TEEMA 3: Mõõtmine ja mõõtmisskaalad psühholoogias (Ch 8) Mõõtmine on numbrite v. nimetuste süstemaatilisel viisil omistamine objektidele ja nende omadustele. (Kõik mis eksisteerib, eksisteerib teatud määral ja seega peab olema mõõdetav!) 3.1. Mõõtmisskaalade omadused Mõõtmisskaalad erinevad selle informatsiooni poolest, mida nad mõõdetavate suuruste kohta annavad. Kõige olulisemad on 4 omadust (mille olemasolu v
joonistamisoskuste poolest. 12. Kas on täheldada või karta eksperimentaatori kallutatust ? Eksperimendi läbiviijal oli ilmselt selge ettekujutus läbiviidava eksperimendi tulemustest, mis küll ei tähenda ega viita kallutatusele, küll võiks küsitavusi tekitada esimese eksperimendi käigus osalejate taasesitatud(joonistatud) pildipaaride hindamise objektiivsus ja seeläbi ka kallutatus eksperimentaatori poolt eeldatud tulemuste analüüs 13. Katseplaani valik? 14. Kas ja millised eetilised probleemid võivad selle eksperimendi korraldamisel tekkida? Läbiviidud eksperimendi temaatika ei tekita kõlbelisi probleeme kuivõrd käsitletava teemaga ei haaku minu jaoks vähemalt kokkupuutepunkti ühegi moraali või eetikanorme rikkuva reegliga 15. Kuidas analüüsiti ja interpreteeriti andmeid? Kas tulemus vastas hüpoteesidele? Millised on interpretatsioonivõimalused?
üldjuhul järgmiselt Kf = f (kf , Mp, Mr) Seega funktsiooni konkreetne kuju on järgmine -;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;kus, y2 -; arvutuslikud farmikulu (eelnevalt tähistatud Kf) x1 -; põrsa ostumass (eelenalt tähistatud Mp) x2 -; realiseerimismass (eelenalt tähistatud Mr) x4 -; farmikulud päevas (eelevalt tähistatud kf) Sõltumatute muutujate x1, x2, x4 tasemete kindlaksmääramisel kasutame katseplaani maatriksit. Saadakse võrrand. Põrsa ostuga seotud kulud Kp sõltuvad põrsa ostumassist Mp ja ostetud põrsa 1kg hinnast hp. Antud juhul kulude sõltuvus kujutab endast tegurite Mp ja hp korrutist.Seega on kindlaks määratud sealiha tootmisel esinevate kulutuste peamised komponendid ja nende komponentide kalkuleerimiseks vajalikud funktsioonid.Üldjuhul näeb sealiha arvutusliku omahinna mudel välja järgmine -;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;
NÄIDE: Eksperimentaatorid jagasid katsealused gruppidesse selliselt, et igasse ravimi gruppi (platseebo, anxifree ja joyzepam) sattus sama palju inimesi, kes käisid teraapias ja kui neid, kes ei käinud. Sellise katse disainist kõnelemisel võidakse öelda, et tegu oli 3 (platseebo, anxifree ja joyzepam) x 2 (teraapia, mitte teraapia) eksperimendiga, milles sõltuvaks muutujaks oli uuringus osalejate meeleolu. Seda tüüpi katseplaani puhul räägitakse ka peaefektidest ja interaktsioonist (koosmõjust). Eelnevalt toodud näite puhul tähendaks peaefekt näiteks, et uuringus osalejate raporteeritud meeleolu sõltus oluliselt ravimi tüübist (sõltumata sellest, kas teraapias osaleti või mitte). Sellisel juhul oleks tegemist ravimitüübi peaefektiga. Võib olla aga ka nii, et uuringus osalejate meeleolu hinnangud sõltusid teraapias
Peamised kululiigid: söödakulu (Ks); soetamiskulu (Kp); farmikulu (Kf). Ks mõjutavad tegurid: jõusööda maksumus kj; põr-sa ostumass Mp; realiseerimismass Mr. -> Ks võib vaadelda nende 3 teguri fun-na. Ks= f(kj, Mp, Mr). Nüüd tuleb fun-le anda konkr. kuju. Selleks valime ruut-fun.Ys=b0+b1*xp+b2*xr+ b3*xj+b4*xp2+b5*xr2+b6*xj2+b7*xp*xr+b8*x*xj+b9* xr xj (reg.võr). Nüüd on vaja leida bi. Selleks tuleb teha matemaatiline eksperiment andes ette x väärtused. Koost. katseplaani maatriks. Vähimruutude meetodi alusel leitakse bi. Farmikulude arvutamiseks on vaja teada: arvutuslik aeg vajaliku juurdekasvu saamiseks pi- päevades; arvutuslik söötmis-päevade arv kogu nuuma-perioodi kestel P-päeva; farmikulud päevas kf kr. Kf=P*kf. Kuna P sõltub Mp ja Mr, siis Kf=f(kf, Mp, Mr). Tuleb koostada sama reg.võr. nagu Ks leidmisel. Bi leitakse sama moodi. Reg.võr. saab uue kuju. Soetamiskulud (Kp)- ostumass (Mp); 1kg hind (hp). Kp=Mp*hp. Seega on kindlaks
annaabi.ee 
