Barcoli ja Rockwelli masinat. Tiheduse määramiseks oli kasutusel programmeeritud kaal. Katsetulemused: (Eelistatud on ülevaatliku tabeli kuju). Rockwelli masinal jälgisime R-skaalat. Kahjuks ei saanud Rockwelli masina täpsust määrata, sest puudus sobiv etaloonplaat, seetõttu võivad katsetulemused olla ebatäpsed.. Kõvaduse määramiseks viisime iga katsekehaga läbi 3 mõõtmist, tabelisse on kirjutatud 3 mõõtmise keskmine tulemus. Tihedust uppuvatel katsekehadel määramise kaalu, tiheduse jagatisega. Mitte uppuvatel katsekehadel kasutasime analüütilist kaalu, mis on varustatud spetsiaalse rakisega proovi kaalumiseks nii õhus kui ka vedelikus. Plast Läbipaistev? Küüs Eriomadus Kõvadus Kõvadus Võimalikud kriibib? (B) (HRR) materjalid 1 (läbip.) kirkalt ei - 0B 123HRR PMMA
0 Niiskuse sisaldus [%] Graafik 5.1 6. Järeldused Katsekeha, millega katseid sooritati oli kuuse puidu tükk. Katsekehad olid peamiselt ristlõikega 20x20 mm. Nende kehade niiskusesisaldused olid erinevad vastavalt tüübile, mis anti enne katsetamist. Võeti kuivad, õhk-kuivad ja märjad puidu tükid, millega katseid sooritati. Survetugevused olid väiksemad nendel kehadel, mille niiskuse sisaldus oli suurem nagu Graafik 5.1 -l paista on. Katsekehadel, mis olid märjas keskkonnas ehk vees, oli kõige nõrgem survetugevus ning nendele vajalik purustav jõud oli ka väiksem. Õhk-kuivadel katsekehadel oli natuke suurem survetugevus ning kuivadel kõige suurem. Katsekehade niiskuse sisaldust ja survetugevust saab liigitada ka aastaringide arvudega. Kehadel, millel oli rohkem aastaringe olid suurema survetugevusega ning need kehad võtsid märjas keskkonnas vähem niiskust vastu ehk nende niiskussisaldus oli väiksem.
taignast (1200 g kipsi ja 52Yo sellest vett) 7 pdeva toatingimustes ning kuivatuskapis. Katsesi on selgesti n6ha, et kuivatuskapis k6rgel temperatuuril kuivanud katsekehadil on tugevusniiitajad kordades suuremad kui toatingimustest kivinenud katsekehadel. Nimelt paindletugevus "kuivatuskapis kuivatatud katsekehadel tuli keskmiselt 5,50 N/mm2 ning toatingimustei kuivatatutel ainult 2,10 N/mm2. Need kaks niiitajat erinevad tiksteisest rohlkem kui 2,5 korda. Samuti on ka survetugevusega. Nimelt keskmiselt l0,l N/mmz ning.kuivatuskapis kuivatatud katsekehade survetugevuseks saadi
[1] Katsetatud betoon kuulub S2 vajumisklassi, kirjantusliku allika järgi on tegemist S2 vajumisklassiga, kui koonuse vajumine jääb vahemikku 50-90 mm. [2] Katsetatud betooni katsekehade tihedus jäi vahemikku 2100-2600 kg/m 3, kirjandusliku allika väitel on tegemis normaalbetooniga. [3] Katsetulemuste põhjal on näha, et kivistumiskeskkond ei mõjuta märimisväärselt katsekehade tihedust. Madalaim tihedus on kuivas keskkonnas kivistunud katsekehadel, mille põhjustab arvatavasti katsekehadest eralduv niiskus. Suurima survetugevusega (29,8 N/mm2) katsekehad kivistusid normaaltingimustel 28 päeva. Väikseima survetugevusega (10,8 N/mm2) katsekehad kivistusid külmas keskkonnas 28 päeva. Betooni kivistumine aeglustub, kui temperatuur normaalsest temperatuurist madalam. Mõni kraad allpool 0º C kivistumine praktiliselt katkeb. Mida varem betoon läbi külmub, seda
5.1) ja katsekeha kuju ning mõõtmete järgi kuumutuskestus (tabel 5.1). 3) Jaotada katsekehad vastavalt karastuskeskkonnale, tulemused tuua tabeli 5.4 kujul. 4) Karastuseks asetada üht marki terasest katsekehad metallist alusplaadil kuumutusahju, pärast seisutusaja möödumist jahutada katsekehad vastavalt tabelile 5.3 vees, õlis ja õhus (normaliseerimine), asetades need selleks keraamilisele plaadile. 5) Mõõta vees karastatud katsekehadel ühel kõvadus kolme jäljega ja teistel ühe jäljega. Kui olulist erinevust katsekehade kõvaduses ei ole, võib eeldada, et kõik mõõtmistulemused kirjeldavad homogeenset materjali, ja võib leida kõigi vees karastatud katsekehade mõõtmiste aritmeetilise keskmise. Enne kõvaduse mõõtmist puhastada katsekehade mõlemad baaspinnad lihvpaberi abil tagist. 6) Joonestada graafik HRC = f (vjaht), võttes jahtumiskiirusteks õhus 30 °C/s, õlis 150 °C/s ja vees 600
kõrvale. Seejärel mõõdetakse betoonsegu koonuse vajum. Koonuse vajumiks tuli 3 mm. 1 4.3 Betooni survetugevuse määramine Survetugevuse määramiseks valmistatakse kaks seeriat katsekehi. Vormid täidetakse betoonseguga kahes osas ja mõlemat kihti tihendatakse vibrolaual. Tabelis 4.3 ja 4.4 on välja toodud katsetulemused. Survetugevust määratakse katsekehadel 28 päeva möödudes. Koormamise kiirus hoitakse vahemikus 0,6 2ºC N/mm² s. Kui keha puruneb, määratakse purustav jõud. Tabel 4.3 Survetugevus ahjus Survetugevus, N/mm² Prk Prk Tihedus, Purustav Survepind, Prk nr vanus mass, g kg/m³ jõud, kN cm² Üksik Keskmine 28
(isekleepuv HDPE/ kummibituumen rullmembraan) 3. Kasutatud katseseadmed Joonlaud: katsematerjalide mõõtmiseks Nuga/käärid: piisava suurusega tüki lõikamiseks materjalist Mõõtekaal: katsetatava materjali massi leidmiseks Külmakast: katsekehade külmutamiseks Tõmbetugevuse katsetamise seade. 4. Katsemetoodikad 4.1. Pinnamassi leidmine Määrati katsekehade mõõtmed aritmeetilise keskmise meetodil. Selleks võeti katsekehadel mõõtmed kahest kohast ning leiti keskmine, mis saadi vastavaks mõõduks. Seejärel katsekehad kaaluti ning saadi kehade massid grammides. Pinnamassi leidmiseks kasutada valemit Valem 4.1 : m M= 10 Valem 4.1 ab kus, m materjali mass [g]; a pikkus [cm]; b laius [cm]; 4.2.Tõmbetugevuse leidmine
121 964 2309 100 100 286.00 6 2 27.2 Tabel 5.2 6. Järeldus Katsetest saab järeldada, et kehade survetugevus on suurim siis, kui kehad on normaaltingimustes kivistunud. See pole kindel juhus, kuna osade katsekehade üksikud survetugevused olid suuremad kui normaaltingimustes kivistunud betoonist katsekehadel. 4 Betooni segu konsistent saadi koonuse vajumise meetodi. Koonuse vajumiks saadi 11,5 cm, mille alusel saab selle klassiks panna S3 EVS-EN 206:2014 kohaselt. Normaaltingimustel kivistunud katsekeha klassifitseerub survetugevusega 26,6 N/mm2 survetugevusklassi C20/25 standardi EVS-EN 206:2014 alusel. Külmas tingimuses kivistunud katsekeha klassifitseerub survetugevusega 11.0 N/mm2 survetugevusklassi C8/10
3 Ferrid 2 Joonis . Ferrid 2 Magneetimiskõver Joonis . Ferrid 2 suhtelise magnetilise läbitavuse ja magnetvälja tugevuse võrdluse graafik 8. Tulemuste analüüüs Tulemuste põhjal võib õelda, et raual ( katsekeha nr.1 ) on kõige suurem magneetiline läbitus, kõige väiksema läbitavusega on ferriit ( katsekeha nr.2) . Kõige suuremad erikaod on arvutuste järgi katsekehal nr. 2 ja kõige väiksemad katsekehal nr. 1. Erikadude kahe erineva aruvutsmeetodi vahel esineb kõigil katsekehadel suuri erinevusi. Teine valem ei arvesta hüsteerissilmuse kuju ning seetõttu on kaod suuremad kui tegelikkuses. Hüstereesisilmuse kuju kui ka koertsitiivjõu alusel liigitatakse ferromagneetikud magnetiliselt pehmeteks ja kalkideks, arvutuste põhjal on katsekeha nr.3 ja- nr.2 magnetiliselt kõva ning katsekeha nr.1 pehme materjal. Seega võib kasutada katsekeha nr.3 ja nr.2 m püsimagnetina ja katsekeha nr.1 magnetjuhina eriti vahelduvvoolu korral . [ 3 ] Arvutatud katsekeha nr
survepingest 10% deformatsioonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Kasutatud materjalid EPS mullpolüstüreen, plastvahul põhinev soojustusmaterjal. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest, mis on omavahel veeauru toimel tihedalt ühendatud. 3. Katse metoodikad 3.1. Mõõtmete määramine 3.1.1. Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine Katsekehi hoitakse enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC. Katsekehadel võetakse 2 mõõdet täpsusega 0,5 mm järgmiste eeskirjade järgi: Kui katsekeha mõõtmed on väiksemad kui 1,5 m, siis võetakse üks mõõde katsekeha poolest pikkusest ja teine mõõde poolest laiusest. Kui katsekeha mõõtmed on suuremad kui 1,5 m, siis võetakse üks täiendav mõõde iga meetri kohta ja tulemus esitatakse aritmeetilise keskmisena. 3.1.2. Katsekeha pikkuse, laiuse ja paksuse määramine
62 83 9 5 8 5 87-3 5.62 9 5 Tabel 5.3 6. Järeldused Kipsi jahvatuspeenuseks saadi 10,2%. Kipsi normaalkonsistentsiks saadi 50% veehulka kipsi massist, mis on optimaalne ning ka varem välja toodud õppejõu poolt. Tardumisaja alguseks leiti 32 minut ning lõpuks 37.44 minut, mis teeb tardumiseajaks 5 minutit ja 44 sekundit. Katsekehadel lasti kivistuda kolmes erinevas keskkonnas: normaalkeskkonnas, kuivas (600C) ning märjas keskkonnas (vees). Märjas keskkonnas saadi paindetugevuseks 3,75 N/mm2 ning survetugevuseks 5.36 N/mm2. Normaalkeskkonnas ehk toatemperatuuril 8 saadi paindetugevuseks 12.19 N/mm2 ning survetugevuseks 16.15 N/mm2. Kuivas keskkonnas saadi paindetugevuseks 3.69 N/mm2 ning survetugevuseks 8.44 N/mm2.
funktsiooni. Tihedus iseloomustab betooni omadusi üldisemalt, määrates ära betooni kasutusala ja otstarbe. Katsetatud betooni katsekehade tihedus jäi vahemikku 2295 - 2450 kg/m3, kirjandusliku allika väitel on tegemis normaalbetooniga, kus tihedus jääb 2000 – 2600 kg/m3 vahemikku. Katsetulemuste põhjal on näha, et kivistumiskeskkond ei mõjuta märkimisväärselt katsekehade tihedust. Madalaim tihedus on kuivas keskkonnas kivistunud katsekehadel, mille põhjustab katsekehadest eralduv niiskus. Erineva tihedusega betooni saamiseks tuleb kasutada erineva tihedusega täitematerjale (näiteks väiksema tihedusega betooni saamiseks täitematerjaliks kergkruus). Samas kivistumiskeskkonna mõju survetugevusele on märkimisväärne. Betoonisegu tugevus saavutatakse kivistumise teel. Kuna betooni kivistumise kiirus on väga aeglane, hakkasime betooni katsetama alles 28 päeva möödudes, mil enamus tugevusest on käes,
6 5.6. Lisa Pehmenemistegur arvutatakse valemiga: 𝑅𝑖 𝐾𝑝 = 𝑅𝑘 34,84 𝐾𝑝 = =0,91 38,38 6. JÄRELDUSED Tihedus on seoses keha massi ja mahuga. Proovikehade keskmiseks tiheduseks tuli 1977,07 kg/m³. Erinevatest allikatest uurides on meie katsekehade tihedus üsnagi sarnane teiste silikaattelliste tihedustega. Silikaatkivide brutokuivtiheduse alusel tuli katsekehadel klassiks 2,0. Veeimavus on kapillaarjõudude toimel materjalisse imendunud vee hulk. Veeimavust mõjutavad kehade erinevates olekutes kaalutud massid. Kui tihedus arvutada mahu järgi tuleb arvesse võtta veel keha maht ja vee tihedus (vee temperatuurist sõltuv). Antud katsel tuli veeimavus massi järgi 9,64% ja ruumala järgi 19,07%. Mahuline veeimavus ei ületa 100%, kuna mahuline veeimavus ei saa olla suurem kui pooride kogumaht.
Keraamiliste müüritelliste puhul leitakse sängituspiirkonna veeimavus, teiste müürikivide puhul leitakse väliskülje veeimavus vastavalt tootestandardile. Katsekehad kuivatatakse ventileeritavas kuivatusahjus konstantse massini, mis on saavutatud kui kahe järjestikuse vähemalt 24h järgsete kaalumiste erinevus ei ületa 0,1% kogumassist. Keraamilisi müürikive kuivatatakse temperatuuril (105 ± 5)°C, teisi telliseid (70 ± 5)°C. Peale kuivatamist lastakse katsekehadel toatemperatuurini jahtuda ning määratakse selle mass (mdry,s) täpsusega 0,1g ja vette asetatud külgpinna (keraamiliste telliste puhul sängituspinna) kogupindala (A s) täpsusega 1 mm2. Katsekeha asetatakse vähemalt 20mm sügavusele kandikule tugede abil nii, et kandiku põhja ja katsekeha vahele jääks vahe. Veetase hoitakse kogu katse käigus ühtlane. Ebakorrapärase katsekeha puhul lisatakse vett kuni kogu pind oleks veega kontaktis.
405-l b-pool* 188.5* r86.6'* 1,0* '7,2 405-2b-Doot 205.1 189,1 7.8 405-3b-uoot 24O,2 186,9 6,6 *katsekeha405-l b-pool tulemustei arvestatudkeskmiseaorrtamisel,klma ta ennes iildistest tulemustestliiga palju viihenemisel7,2 p,totsendiv6rra suurenssurvetugelus Seeganiiskussisalduse N r7,g , .rcv/" katsekehadel -2650/0. 69 Jdreldus Katsetatavaehituskipsijahratuspeensusoli 42,8%.Seene att kipsi os4 mis jiii peale s6elumists6elaleavagaA,2 xA,2 nn- saime45,6%.SnAitabveehulk4 mis tuleb v6tta Kipsitaignanormaalkonsistentsiks kipsi hulga kohta. Normaalkonsistentsekipsitaipa tardumisealgusets saime11ndaminuti l5nda sekundi. Kipsitai$a taxdumiseldpuks saimel3nda minuti kolnanda sekundi,
annaabi.ee 
