kas test täidab oma otstarvet. Väline, e kui palju saab tulemusi üldsitadaja ökoloogiline, e kas saab tulemusi reaalellu üle kanda. Eksperiment - uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks. kontrollitakse, kuidas sõltuv muutuja muutub vastavalt sellele, kuidas manipuleeritakse sõltumatu muutujaga. Loomulik eksperiment peab vältima neid muutusi, mis katsealuses tekivad teadmisest, et temaga tehakse eksperimenti. Puuduseks on võimatus kõiki tegureid arvesse võtta ja mõõta. Laboratoorne eksperimendile on iseloomulik laboriseadmete kasutamine. Kallis ja aeganõudev. Vaatlus sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. Enesevaatlus on käepärane ja laialt kasutatav, kuid ka kõige suuremate puudustega. Vaatleja ja vaadeldav langevad kokku. Kasutatakse
1) Eksperiment e.katse (põhiline meetod) :sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja ) Laboratoorne eksperiment.Isel. on laboriseadmete kasutamine,võimalik täpselt mõõte, katset saab korrata identsetes tingimustes, katseisikute tegevus on reglementeeritud juhiste ja instruktsioonidega.Sageli aga kallis ja aeganõudev.Kunstlikkuse tõttu on võimatu uurida mis tahes meid huvitavat nähtust. ) Loomulik esperiment(tuleb vältida muutusi, mis katsealuses tekib teadmisest, et teda eksperimenteeritakse.katsealune on oma tavapärases tegevuskeskkonnas.puuduseks on võimatus eksperimenti kontrollida, suunata, täpselt korrata, kõiki eksperimendi tegureid arvesse võtta ja mõõta. 2) Vaatlus on sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. Rajatud hüpoteesile ja viiakse läbi varem koostatud plaani alusel.vaatluse käik ja tulemused fikseeritakse täpselt.
või tegureid. Eksperimendi meetodi jõud avaneb paljude eksperimentide süsteemses kasutamises, mis võimaldavad järk-järgult avada huvipakkuva psüühikanähtuse või käitumismalli olemust või tagamaid. Eksperimentaalselmeetodil on 2 põhiliiki: laboratoorne eksperiment ja loomulik eksperiment. Kahe põhilise eksperimendiliigi oluline erinevus on selles, et loomulik eksperiment peab vältima neid muutusi, mis katsealuses tekivad teadmisest, et temaga eksperimenteeritakse. Laboratoorsele eksperimendile on iseloomulik laboriseadmete kasutamine. 10. Vaatlus- teaduslik vaatlus on sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. Vaatlus nagu eksperimentki on rajatud hüpoteesile, see viiakse läbi varem koostatud plaani alusel. Vaatluse käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. Tehakse vahet: enesevaatlus e
1) Eksperiment e.katse (põhiline meetod) :sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja a) Laboratoorne eksperiment.Isel. on laboriseadmete kasutamine,võimalik täpselt mõõte, katset saab korrata identsetes tingimustes, katseisikute tegevus on reglementeeritud juhiste ja instruktsioonidega.Sageli aga kallis ja aeganõudev.Kunstlikkuse tõttu on võimatu uurida mis tahes meid huvitavat nähtust. b) Loomulik esperiment(tuleb vältida muutusi, mis katsealuses tekib teadmisest, et teda eksperimenteeritakse.katsealune on oma tavapärases tegevuskeskkonnas.puuduseks 3 on võimatus eksperimenti kontrollida, suunata, täpselt korrata, kõiki eksperimendi tegureid arvesse võtta ja mõõta. 2) Vaatlus on sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. Rajatud hüpoteesile ja viiakse läbi varem koostatud plaani alusel
1) Eksperiment e.katse (põhiline meetod) :sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja a) Laboratoorne eksperiment.Isel. on laboriseadmete kasutamine,võimalik täpselt mõõte, katset saab korrata identsetes tingimustes, katseisikute tegevus on reglementeeritud juhiste ja instruktsioonidega.Sageli aga kallis ja aeganõudev.Kunstlikkuse tõttu on võimatu uurida mis tahes meid huvitavat nähtust. b) Loomulik esperiment(tuleb vältida muutusi, mis katsealuses tekib teadmisest, et teda eksperimenteeritakse.katsealune on oma tavapärases tegevuskeskkonnas.puuduseks on võimatus eksperimenti kontrollida, suunata, täpselt korrata, kõiki eksperimendi tegureid arvesse võtta ja mõõta. 2) Vaatlus on sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. Rajatud hüpoteesile ja viiakse läbi varem koostatud plaani alusel.vaatluse käik ja tulemused fikseeritakse täpselt.
sõltumatu muutuja. Eksperimentaalsel meetodil on järgmised põhiliigid: 1) laboratoorne eksperiment 2) loomulik eksperiment Nii laboratoorne, kui loomulik eksperiment võivad esineda ka kvaasi-eksperimentidena, milles minil põhjusel pole võimalik eksperimentaatoril kõiki olulisi muutujaid piisavalt kontrollida. Kahe põhilise eksperimendi liigi oluline erinevus seisneb selles, et loomulik eksperiment peab vältima neid muutusi, mis katsealuses tekitatavad teadmise et temaga sooritatakse eksperiment. Loomuliku eksperimendi on katseisik oma tavapärases tegevuskeskkonnas. Loomuliku eksperimendi puuduseks on võimatus kõiki tegureid arvesse võtta ja mõõta, samuti võimatu olukorda kontrollida. (nt katse mis korraldati lihaturul, kus pandi müüki harva saadavat kala. Koheselt moodustus 30-40 inimeseline järjekord. Siis astus mängu kunstlik liige, kes trügis järjekorras, sonkis toidus jne ning
Suurt osa psühholoogilisi uurimusi seob lihtne põhimõte, mida võiks tähistada reeglina „kui nii, siis nii ja kui naa, siis naa“. Eksperiment ehk katse (laboratoorne ja loomulik). Muutuja, mida katse korraldaja teadlikult kontrollib, on sõltumatu muutuja. Sõltumatu muutuja toimel aset leidvad efektid või muutused on kirjeldatavad kui sõltuva muutuja muutused. Loomulik eksperiment peab vältima neid muutusi, mis katsealuses tekivad teadmisest, et temaga eksperimenteeritakse. Loomuliku eksperimendi puhul on katseisik tema tavapärases tegevuskeskkonnas. Laboratoorsele eksperimendile on iseloomulik laboriseadmete kasutamine. Teaduslik vaatlus (enesevaatlus ehk introspektsioon ja väline vaatlus ehk ekstrospektsioon). Introspektiivne vaatlus on subjektiivne, kus vaatleja ja vaadeldav langevad kokku.
Eelteaduslik psühholoogia on nn elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus jne. Igal psüühilisel kvaliteedil on oma kvantitatiivne külg ja seega on psüühilised nähtused ja neile tuginev käitumine mõõdetavad. Psühhodiagnostika püüab mõõtmise teel inimeste individuaalseid iseärasusi kindlaks teha. Loomulik eksperiment peab vältima neid muutusi (pinget, kahtlusi, ettevaatlikust, ebaloomulikkust), mis tekivad katsealuses teadmisest, et temaga eksperimenteeritakse. Treenitud enesevaatlust professionaalse psühholoogi poolt, mille raames kõik ülearune püütakse subjektiivsest elamusest või selle kirjeldusest kõrvaldada, nim analüütiliseks introspektsiooniks. Ekstrospektsioon on teise inimese välise käitumise jälgimine. (objektiivsem) Ekstrospektsiooni erivormiks on tegevuse produktide või inimesele kuuluvate esemete psühholoogiline analüüs.
annaabi.ee 
