GANZFELDI EKSPERIMENT TELEPAATIA VÕIMALIKKUSE UURIMISEKS Uurimistöö lõpueksamina Juhendaja: õp. Avar Pentel Toila 2013 Sisukord RESÜMEE Käesoleva uurimistöö eesmärk oli leida täiendavaid tõendeid telepaatia olemasolu kohta. Selleks viidi läbi Ganzfeldi korduseksperiment, mis näeb ette kahe katsealuse vahel tehtavat eksperimenti, mille käigus üks katsealune üritab teisele katsealusele, kes viibib ganzfeldi seisundis, mõtete kaudu mingit pilti saata. Ganzfeldi seisundiks nimetatakse sellist seisundit, mil katsealuse tavalised sensoorsed sisendid (nägemine ja kuulmine) on kunstlikult piiratud ning aju püüab sensoorsete sisendite puudumist muul moel kompenseerida, kutsudes esile nägemusi. Varasemad eksperimendid on andnud põhjust uskuda, et telepaatia eksisteerib ning seda kinnitasid ka meie tulemused. Meie katsete tulemused ületasid juhusliku tulemuse
testgrupiga mõju ja ohutuse uurimine; järeluuring peale müükipaiskamist. Ravimiuuringus osalemine on vabatahtlik. Uuringut teostav arst on kohustatud vastama patsiendi kõigile küsimustele ning esitama talle uuringut ja ravi puudutavad üksikasjalikud teabematerjalid, sealhulgas ohtude ja ebameeldivuste kohta. Arst ei tohi uuringut alustada enne, kui patsient on nõusolekut kirjalikult kinnitanud. Patsient võib iga aeg uuringust lahkuda. Uuring peab olema katsealusele ohutu. Lapsed ravimiuuringutes Lapse uuringus osalemiseks on vaja lapse eestkostja nõusolekut. Samas tuleb lapsele selgitada uuringu mõtet ning küsida tema nõusolekut. Lapsuuringud on meditsiiinieetika komitee ja raviameti teravdatud tähelepanu all. Lapsuuringud on tähtsad, kuna lapse organism erineb suuresti täiskasvanu omast. Ravimiuuringud Eestis Hetkel on Eestis käimas 203 ravimi uuringud. Konkreetseid raviminimetusi nimetamata on
ajaühikus. Seda arvutatakse valemiga N=A/t. 7. Milliseid erinevaid mõõduühikuid kasutatakse võimsuse mõõtmiseks? Võimsuse mõõtmiseks kasutatakse mõõtühikut 1W(vatt). 8. Tuletada valem keha tõstmisel arendava võimsuse arvutamiseks? Keha tõstmisel arendatava võimsuse arvutamise valem on N = Fs/t = Fv. Töökäik: 1. Trepist tõusja mass on 55 kg. 2 2. Katsealusele mõjuv raskusjõud F=mg F=55kg*9.81m/ s =539,55 (N) 3. Tõusukõrgus h=5,8 4. Trepistõus normaalsel liikumisel. . Nr. m (kg) F=mg (N) h (m) A=Fh (J) t (s) N=A/t (W) 1. 55 539,55 5,8 3129,39 23,21 3129,39/23,21=134,8 2. 55 539,55 5,8 3129,39 23,26 3527,67/23,26=151,6 3. 55 539,55 5,8 3129,39 23,17 3527,67/23,17=152,3 4
Elektrienergeetikas kasutatakse võimsuse ühikuna erinimetusega ühikuid: voltamper(VA) vahelduvvoolu näivvõimsuse ja varr(var) vahelduvvoolu reaktiivvõimsuse tähistamiseks. 8. Tuletada valem keha tõstmisel arendatava võimsuse arvutamiseks. Keha tõstmisel arendatava võimsuse arvutamiseks saame valemi: A=Fs F s } N= t F s A N= t Töö 1. Trepisttõusja kogumass m on 41,1 kg. 2. Arvutan katsealusele mõjuva raskusjõu: F=mg 41,19,81m/s²=403,191403,2N 3. Tõusukõrgus h on mõõtmisel 2,6m 4. Kui palju aega t võtabtrepisttõus rahulikul liikumisel. nr m(kg) F=mg (N) h(m) A = Fh (J) t (s) N = A/t (W) 1. 41,1 403,2 2,6 1047,8 5,62 186,44W 2. 5,33 196,58W 3. 5,74 182,54W 4
käsi põlveõndlasse ning istu nii sügavale kui kükkides. See ,,kiil" on see, mis teoorias võib põhjustada põlvevigastusi. Kiil on see ala, kus suur reielihas ja suur sääremari kohtuvad. Mõnel ei ole aga nii suuri reisi ega sääri, et nad võiksid erilist probleemi tekitada. 6. Põlved ei tohi kükkides üle varvaste minna Järkame kükkimise teemadel. Fry, Smith & Schilling uurisid, kuidas kükk kahel eri viisil teostatuna mõjutab keha erinevaid liigeseid. Esimesel juhul asetati katsealusele sääreluu ette laudplaat, mistõttu ei ületanud põlved varvaste joont. Teisel juhul sai uuritav isik sooritada kükki ilma takistavate teguriteta. Uuring näitas, et isikul, kellel ei läinud kükkimisel põlved varvastest ettepoole, vähenes jõuareng 22%, võrreldes sellega, kes tegi vabasid kükke, kus põlved võisid minna üle varvaste. Samas tuleb tõdeda seda, et jõuareng puusaliigeste seisukohalt suurenes üle 1000%. Seega on enda asi valida, kus tahad, et jõuareng toimuks. 7
Ganzfeld on tehnika, mida kasutatakse telepaatia testimiseks. See tehnika arendati selleks, et kiiresti vaikse ja vaimse ,,häälega" luua kerge, ilma kujunditeta tundemeelte väli ning varjata nähtavat ja kuuldavat keskkonda. Nägemise tundemeele isoleerimine saavutatakse tavaliselt maheda punase kumaga, mis on ajutatud katsealuse silmade külge seotud polikute ping-pongi pallide abil. Kuulmise tundemeele blokeerimiseks mängitakse katsealusele vaikset ühetoonilist või selle sarnaseid helisid. Inimene pannakse mugavalt istuma, keha nõjatatud tahapoole, millega vähendatakse puudutamise tunnetamist. Kaugvaatluse katsetused testivad võimet koguda informatsiooni ülesseatud eesmärkidele, mis on varjatud vaatlejate psüühilise tajumus eest ja on vaatlejast tüüpiliselt eraldatud mõningase distantsiga. Kaugvaatluse eksperiment seisneb selles, et võetaks ülesseatud
10 4.1 Unustamine Meelespidamisele vastupidine protsess. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord ka väga ruttu [3]. Uuringud kinnitavad, et unustamise kiirus sõltub sellest, kas tegelikult on lühi või pikaajalise või sensoorse mäluga (vt joonis 2)[3]. Joonis 2. Sperlingi katse. Seda pilti näidatakse lühikest aega katsealusele ja pärast peab katsealune taastama peast kõik 12 tähemärki [2] Unustamise omadused: Unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldetuletamist ja kahaneb aja kuludes Kiiremini unustatakse mõtestamata informatsiooni. Tänapäeval ollakse seisukohal, et unustamist põhjustab peamiselt interferents. Interferents on kahe või enama psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tagajärjel kahjustub vähemalt üks neist
Aschi katse eesmärk oli mõista sotsiaalse organisatsiooni mõju inimesele. Milgrami eksperimendi eesmärk oli tõestada, et inimene muutub halvaks, kui temaga käitutakse halvasti. Ta hakkab siis ka teistega nii käituma nagu temaga käitutakse. Eesmärk oli seda selle katse/eksperimendiga tõestada. 1961. aastal viidi läbi paljutsiteeritud Milgrami eksperiment. Inimestele anti aparaat, millega nad said anda elektrilöögi teisele katsealusele, kes vastas katse korraldajate esitatud küsimustele valesti. Iga vale vastusega suurendati pinget, kuni lõpuks jõuti 450 voldini, mis oleks vastaja vale vastuse korral tapnud. Elektrilöögi andjad ei teadnud, et küsimustele vastajad tegelikult näitlesid ega saanud mingit elektrilööki. Sellele vaatamata oli kaks kolmandikku neist valmis andma ka surmavat 450-voldist elektriimpulssi, sest valgetes kitlites inimesed olid neil seda vale vastuse korral käskinud teha.
vältida liiga pikki lauseid. Tõlkida tuleb lause mõtet, mitte üksikuid sõnu. Arusaamatuste vältimiseks on otstarbekas eestikeelsele terminile lisada sulgudes kursiivkirjas (Italic) selle võõrkeelne nimetus. Ühekohalised arvud on soovitav kirjutada sõnadega, ülejäänud arvud numbritega (nt viis punkti, kuus nädalat, 130 õplast). Kui aga ühekohalisele arvule järgneb mõõtühik või tähis, siis kirjutatakse ta numbriga (nt 50% vastanuist). Käändelõppe arvudele ei lisata (nt 5 katsealusele, 27 vastanust). Järgarvu järele pannakse punkt (nt 11. klassis, 2012. aastal). Aastad tuleks märkida arvuliselt, mitte eelmisel aastal ega käesoleval aastal. Suurte arvude korral on soovitav kasutada kombineeritud kirjutusviisi, mille puhul arv on märgitud numbri(te)ga ja suurusjärk sõnadega (nt 1,34 milj elanikku). Lauset ei alustata numbriga, vaid sõnaga. 19
Need inimesed on tõesti unikaalsed. Tulemused olid täpselt samad, mis nad olid niisusuguste sõnadega nagu "tool" ja "abielurikkumine". Nii nagu varasemates katsetes, ei tüssanud me katseisikuid: me kohe alguses ütlesime, et pane tähele, et siin nimekirjas on George Washingtoni nimi ja me hiljem testime, kas sa seda mäletad. Me andsime neile ka mingi tunnuse, mis on mõte või idee, mille abil George Washingtoni nimi salvestada mällu. Katses me sugereerime või anname katsealusele idee, millises struktuuris või kontekstis need nimed tuleks meelde jätta. Näiteks me ütleme inimesele: "Ta oli kõige esimene omasuguste pikas reas, aga ainuke, kes ratsutas hobuse seljas". See on selline vihje, mis George Washingtoni kergesti meelde ei tuleta, aga kui see seostub George Washingtoniga, siis hakkab katseisik kohe mõtlema, et ta on esimene Ameerika presidentide hulgas ja kuna teda sageli kujutatakse hobuse seljas, siis tal tekib ahaa- elamus
teaduslikkusele vähem kui 400 ja vastasid minimaalsetele teaduslikele standarditele mitte üle 40. Praktikas täidab aga detektor talle pandud õigustatud lootusi suhteliselt sagedasti. 1. Terminoloogia ja ajalugu. Inimese psüühilise seisundi ja füsioloogiliste näitajate vahelised kindlad seosed on teada juba ammustest aegadest ning neid on ka õigusemõistmisel rakendatud. Näit. Vana Indias kasutati kurjategija avastamiseks nn "riisiga katsumist, proovimist". Katsealusele anti söömiseks tass kuiva riisi. Kõik, kes seda suutsid teha, loeti süütuteks, kes aga ei suutnud, loeti süüdiolevaiks ja neid karistati. Füsioloogiline mehhanism seisnes selles, et kurjategija kartes paljastamist, tunneb hirmu ja sülje eritumine pärssub (suu kuivab) ja kuiva riisi söömine pole võimalik. XX saj. alguseks oli hakatud seoses tunnistajate ütluste vähese usaldusväärsusega otsima uusi meetodeid kuriteo asjaolude
selgitasime kahepunktiläve naha eri piirkondades. Asetasime kahe teravikuga sirkli katsaluse keha eri piirkondadele ja katsalune ütles, kas ta tundis üht või kaht punkti. Naha kahepunktilävi on väikseim vahemaa kahe puudutuse vahel, mil kaks punkti on inimesel eristatavad. See põhineb sellel, et kuigi punkte, mida puudutatakse on 2, siis lülitatakse signaal kokku ühele sekundaarsele neuronile. 2. retseptorite suhtelise tiheduse määramine nahal. Märkisime katsealusele peopesale templiga 1 cm2 suuruse pinna. Puudutasime jõhviga iga punkti ja katsalune ütles, millal ta puudutust tundis. Samamoodi tegime jahutatud ja soojendatud 27 vaskhaamrikesega ja märkisime külma ja soojapunktid. Valupunktide määramiseks puudutasime nõelaga. 4. Aine- ja energiavahetuse füsioloogia. Ainevahetuse määramine Douglas - Haldane'i meetodil. Energiabilanss
annaabi.ee 
