muistse vabadusvõitluse? Eestlased olid alati olnud rahvuslikkuselt vähemuses. Eesti rahvas ei hoidnud kokku vaid üritati üksteisele ära panna. Rüüstati ja riisuti kõrvalkülasid. Kui ristirüütlid tungisid Eestisse ei suutnud eestlased endeid kokku võtta ja ühineda nii kiiresti. Kõik üritasid võidelda ristisõdijatega üksi võidelda ja nii langeti kiiremini. See soodustas ristirüütlite kiiremat pealetungi! Ristirüütlitel oli suur selgroog. Neid toetas katolik kirik. Katolikul kirikul oli muidugi ka endal kasu sees. Igal ristirüütlite poolt vallutatud maal said nemad oma usku levitada. Neil oli plaanis ristiusku levitada üle maailma. Ühtlasi oli ristirüütlitel pidev sõdurite pealevool. Vajadusel tuli ristirüütleid juurde. Eestlased olid ise vähemuses. Samuti oli neil ainult mõni liitlane. Ristiusu levitamist aitasid takistada ainult liivlased. Loodeti ka Vene tsaaririigi abile, kuid sealt tulid nii vähesed abisalgad ja sellest polnud enam kasu
muistsed uskumused ja tavad on säilinud ja arenevad edasi. Ristidele, mis asetsesid pühakujude kohtades , omistasid põlisrahvad maagilist jõudu. Nad asetasid ristide lõikepunkti obsidiaanist kettaid, mille dekoratiivse musta kivi ilu imetlesid hispaanlased teadmata, et see püha kivi, mis kuulus Tezcatlipocale- saatanale keda nad ise kartsid. Hiljem kui viissada aastat on antud piirkonnas ka tänapäeval palju kultuuritavasid ja religioosseid rituaale mis on pärit nii rooma-katolikul kirikul kui ka põlistel Kolumbuse-eelsetel kujutelmadele tuginedes. Mehhiko edelaosas asub kõrgel mägedes Acatlani küla mis asutati asteekide ajal ja selle elanikud kõnelevad veel endiselt nahuatli keelt. Igal kevadel sooritavad kohaliku seal rituaali mis kajastab asteekide veriseid ohverdusi. Noormehed kannavad jaaguarirüüsid ja võistlevad üksteisega paaarikaupa mäe tipus sel ajal laulavad naised Santa Cruzile palveid ja süütavad küünlaid pühamute alustel
Austria-Ungari: See riik koosnes väga paljudest teiste riikide osadest. Austria keiser oli ka ungari kuningas. Kõikides riikides millest see koosnes oli oma põhiseadus,parlament ja valitsus. Ühised olid vajd välis-sõja-ja rahandusministeeriumid. Peamiseks probleemiks oli rahvusküsimus, kuna riik oli rahvusvaheline. Peamine nende konkurent oli Venemaa seoses Balkani poolsaarega. Itaalia: Põhja itaalia arenes kiiremini kui lõuna itaalia. Tugevad positsioonid olid ühiskonnas katolikul kirikul ja maffial. Riigis oli tugev vaesus ja toimus ulatuslik väljaränne. Siseturg oli riigis kitsas ning toorainet vähe. Itaalia oli sõjaliselt nõrk ja selle tõttu olid hinnad kõrged ja maksud kõrged. USA: Maailma arenenuim riik. Demokraatlik vabariik. USA huvi tekkis Vaikse ookeani regiooni vastu, mis teravdas suhteid Jaapaniga. USA jäi neutraalseks esimese maailmasõja ajal 1917 aastani. Venemaa: Keiser omas piiramatut võimu. Vene õigeusu pealesurumine teiseusulistele toimus
Tooge 2 näidet või argumenti kummagi kohta. Milline oli katoliku kiriku roll teie arvates? Esitage oma arvamus mõne lausega. Pidurdav: katoliku kirik ei tunnistanud ühtegi teaduslikku avastust, uusi mõtlejaid ja teadlasi nimetati sageli paganateks ja mõnikord ka hukkati Levinud oli inkvisitsiooni, s.t et ketsereid püüti ümber veenda, nii pidurdas kirik inimeste vaimse mõtlemise arenemist, uute usuharude teket, püüdis kõiki ümber veenda Katolikul kirikul võis oma pattud kinni osta, nii tegid rikkad, patustades palju ja rusustades sellega ühiskonda, pidurdades selle arengut. Kirikuteenistused olid ladinakeelsed, nii ei saanud tavalised inimesed ,,jumalasõnadest" aru, s.t nad ei arenenud ja see pidurdas ühiskonna arengut. Arendav: ristisõjad ,,ketserite" vastu olid põliselanikele muidugi vastumeelsed, aga ometi tõid nemad euroopalikku kultuuri vallutatud maadesse, mis on arendav
· Lääne-Euroopa rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt · Vaimulike priviligeeritud seisund tekitas rahulolematust · Pahameel katoliku kiriku kui rahva rõhuja vastu Vaimulike ilmalik elu (kõlbeline allakäik) Kiriku rikkused: maad, indulgentsid, sakramendid, reliikviad, ametikohtade müük · Suurim rahulolematus Saksamaal, kus poliitilise killustatuse tõttu katolikul kirikul kõige suurem võim TAGAJÄRJED: · Pildirüüsteliikumine (hävitati maale, kujusid jms) · Kloostrid suleti · Vaimulikud said õiguse abielluda · Rahvakeelne jumalateenistus · Kiriku- ja kloostrimaade sekulariseerimine (riigistamine) · 1524-1526 talurahvasõda Saksamaal · Saksamaa lõhenes kaheks: Põhja-Saksamaal Lutheri pooldajad protestandid; Lõuna-Saksamaal vürstiriigid katoliiklased 8
varajasemaid kirjalikke ülestähendusi (polda päris kindlad). HLK originaal (pole leitud) -> koopia -> koopia 13./14.saj. Neid viimaseid päris mitu, neist olulisim kannab nime Zamoyski koodeks, see leiti 19.saj Poola aadliperekonna Zamoyski raamatukogust. See põhimõtselt koopia koopia. HLK kirjutatud ladina keeles. Drang nach Osters tung itta, sai alguse Saksamaalt, sisaldas uute alade vallutamist ja hõivatud aladele ristiusu levitamist katolikul kujul. Tegemist oli paganatega seal , riik puudus, polnud organisatsioonilist taset, kes oleks vastu pannud. Saksa ristisõdijad huvitusid nii Eesti kui Läti aladest, Eesti aladest teatud ajal ka Taani ristisõdijad, Soome aladega tegelesid Rootsi ristisõdijad. Ida pool toimus samasugune nähtus, sammumine läände, neid vene vürsitiike huvitas alade hõivamine, ristiusu levitamine õigeusu kujul. Vene vürstiriigid üritasid
ühendas sakslastest käsitöömeistreid, Oleviste gild eestlastest käsitöölisi, Toomgild Toompea käsitöölisi. *Skraa- rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri, mis sätestas tootmise ja turustamise, meistriks saamise ning tsunfti sisekorrareeglid. 15 9. EESTI KESKAEG: KIRIK JA KULTUUR, lk 138-143, 162-167 *Keskaegne kultuurielu põhines Katolikul usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu Euroopat. Ladina keeles töötas kirik ja ladina keeles suheldi. Ladina keelt kasutasid valitsejad, diplomaadid ja kaupmehed. *Maapiirkonnad olid jagatud kirikukihelkondadeks ning suuremates neist tegutsesid lisaks kihelkonnapreestritele ka vikaarid (preestri abilised). *Preestrite ülesandeks oli jumalasõna levitamine, jumalateenistuste läbiviimine ja sakramentide jagamine- ristimine, leeritamine, laulatamine, armulaud, piht, viimne
pidid lahkuma. Inglise usu-uuendus sai aga tõsise tagasilöögi Maria Tudori valiitsemisajal, kui ta püüdis taastada sidet paavsti ja katoliiklusega. Lõplikult võitis usupuhastuse Inglismaal Elisabeth I. Anglikaani kirikus jäid püsima paljud katoliku kiriku tavad. Samas peeti ainsaks usulise tõe allikaks piiblit. Vastureformatsioon Vastureformatsiooniks nimetati Roomakatoliku kiriku algatatud abinõusid kaotatud postsioonide tagasivõitmiseks. Katolikul kirikul tuli kriisist välja tulemiseks korrastada katoliku kiriku õpetuse sisu ja tuli katoliku kiriku võimu alla tuua reformatsiooniga kaotatud maad. XIII sajandil oli katoliku kirik loonud ketseritega võitlemiseks erilise juurdlusorgani inkvisitsiooni. Nüüd käskis katoliku kirik inkvisitsioonil võidelda just reformatsiooni vastu. Tulemused olid katoliku kirikule positiivsed, sest mõne ajaga suudeti hävitada kõik teisitimõtlejad Itaalias. Seejärel
o Abielu o Viimne võidmine o Armulaual käimine- saada osa Kristuse ihust ja verest o Pihtimine koos meeleparandusega o Vaimulikuks pühitsemine · Vaimulike suhtes kehtib tsölibaadinõue- füüsilise suhte keeld naisterahvaga · Pidulikud jumalateenistused olid missad, kus pühitseti armulaua leiba ja veini. Seal toimus nn transsubstantsioon- Kristuse ihu ja vere muutmine armulaua leivaks ja veiniks · Kõrgkeskajal olid katolikul kirikul palju probleeme: o Kirikuautoriteet käis alla o Vaimulikud ei olnud eeskujulikud · Põhiprobleemideks olid: o Investituuritülid- õigus määrata ametisse kõrgemaid vaimulikke piiskoppe. Kumma õigus, kas paavsti või ilmaliku valitseja o Nepotism- onupojapoliitika. Kiriklike ametite saamisel kasutati kas perekonna- või isiklikke suhteid o Simoonia- kõrgemate vaimulike ametikohtade ostmine raha eest
Veel 1857 aastal kuulusid abieluasjad kiriklike kohtute kompetentsi. 1857 aastal loodi abielulahutuste tarbeks spetsiaalne kohus, mis võis abielu lahutada abielu rikkumise, julmuse ja abikaasa omavolilise ning alusetu hülgamise eest. 20saj alguseks oli valgustusliikumise ja loomuõiguse vaade abielule kui õiguslikule institutsioonile kehtestatud enamikes Euroopa riikides. Erandiks olid vaid Hispaania, Portugal ja Itaalia, sest nendes riikides oli Katolikul kirikul väga tugev mõju. Perekonnaõigust puudutavad ka peale omavaheliste suhete ka varalised suhted, kus säilisid aga patriarhaalse iseloomuga õigusreeglid. Mees oli perekonnapea ja haldas ühist vara. Mees otsustas laste kasvatamise üle ja naine oli kohustatud mehele kuuletume kõiges, mis puudutas perekonna ühiseid asju. Seega töötas kodanlikpatriarhaalne õigussüsteem abieluõiguses mehe kasuks. Liberalism mõjutas tugevalt ka eestkosteõigust. Keskaja sugukonnas oli alaealine
annaabi.ee 
