Katoliku kiriku organisatsiooni ja
vaimulikkonna kujunemine
Üldist katoliku kiriku kohta
Katoliku kiriku pea on Rooma piiskop(paavst)
Katoliku kiriku kõrgeim organ on kirikukogu.
Kiriku haldusliku jaotuse põhiüksus on
piiskopkond.
Peale missa korraldatakse vespreid, vigiile,
protsessioone ja palverännakuid.
Usutalitusi peetakse pidulikult.
Kiriku ainsaks ameti- ja liturgiakeeleks oli
1965. aastani ladina keel
Rooma piiskopi võim katoliku kirikus
Peetrus oli Galilea kalur, kellest sai Kristuse
lemmikjünger. Elu lõpul oli ta Rooma piiskop
ning löödi 67aastal märtrina risti. Matteuse
evangeeliumi järgi ütles Kristus
Peetrusele:"Sina oled Peetrus ja sellele
kaljule ma võtan ehitada oma kiriku. Ma
annan sulle taevariigi võtmed."
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Sissejuhstus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia.
etnograafika kohta. al-Idrisi koostas maailmakaardi kus oli esmakordselt märgitud ka Eesti. Firdausi (940-1020) koostas ja värsitas rahvuseepose ,,Sahneme" Nizami (1141-1209) iraani luuletaja. Mõisted: Ulemaa Islami kirikukogu Sariaat Islamiusu üks kolmest tähtsamaist raamatutest. Misjonärid (lad. k. misso lähetus) Kritluse levitajad. Piiskopid algselt kogudes ülevaatajad, neist lähtus Katoliku kiriku hierarhia. Kateeder Piiskopi jutlustamistool. Katedraal Piiskopikirik Kaanon Linna vaimulikkonna nimekiri, kuhu olid kantud madalate astmete vaimulikud, kes olid koondunud piiskopi ümber. Kanoonikud - madalate astmete vaimulikud, kes olid koondunud piiskopi ümber. Toomkapiitel Kanoonikute moodustatud piiskopi juurde kuuluv abitav ja nõuandev kogu, kooses tavaliselt 12 kanoonikust. Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel.
Kontrolltöö kordamine ptk. 9, 14, 15 ptk. 9 Lääne euroopa ristiusukiriku kujunemine Ristiusu kiriku teke ja levik Lääne-Euroopa kaasaegne kirik oli katoliiklik esimesi kristlike kogudusi lõid apostlid 1. saj pKr. Nende koguduse liikmed uskudid, et Kristus naaseb ning toob jumalariigi maa peale veel nende eluajal Rooma riigis kuulutas ristiusu lubatuks keiser Constantinus Suur Milano edikt 313 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega
Mille poolest erines senjööri ja vasalli suhe feodaali ja talupoja suhtest? Tasu viisid olid teistsugused: rent ja muud maksud ja/või teotöö, talupojad ei olnud vabad ning isandal ei olnud kohustusi talupoja suhtes. Peatükk 9 313.a Constantinus Suur tunnistas Roomas lubatuks ristiusu (Milano ediktiga). 381.a kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Kateeder piiskopi jutlustamistool Katedraal piiskopikirik Kaanon linna vaimulikkonna nimekiri. Toomkapiitel piiskopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu. Piiskopi ülesanded: *preestrite ametisse pühitsemine *ristitute leeritamine *kiriklike toimingute juures kasutatava õli pühitsemine *altarite pühitsemine *kirikute ja kabelite sisseõnnistamine. *verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. *vaimulike kontrollimine.
Kirik Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. Ristiusu saamine Rooma riigiusuks sai alguse 313.aastal, kui keiser Constantinus Suur andris läbi Milano edikti kristlastele tegutsemisvabaduse. 430.aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ülemvõimu
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid