Gregooriuse laul- ühehäälne kirikulaul (Euroopa muusika alusmüüriks) Esitasid posid või mehed (mungad) ilma saateta, ning ladina keeles Palju liike!!! Ühetaolisest tekstilugemisest paaril noodil kuni liikuva meloodiani Alguses lauldi kirikus oma tavade kohaselt, hiljem kinnitati ühtne jumalateenistuse kord ja kindlad laulud (Paavst Gregorius I )- tema auks nimetati katoliku kiriku viide Gregooriuse lauludeks Tähtsus- kasvas välja mitmehäälsus. Lauldakse ka tänapäeval katolikes kirikutes ning kloostrites Missa- igapäevane peamine jumalateenistus, ülesehitus keeruline ning seotud mitmete rituaalidega (armulaua jagamine, jne) Sarnaneb rooma katoliku ning luterliku kirikuga! Jaguneb: sõnaliturgia ja armulaualiturgia. Sõnaliturgia keskmes õpetus. Vaheldumisi lauldakse vaimulikke laule ning loetakse pühakirja tekste ja kommenteeritakse neid jutluses.
katetraale. (14-17 saj) renessans sündis 14 saj . J.Despres väärtuselt mitme häälsetes ilmalikes inimkeskseks. lauludes. Barokiaja muusika. Muusika eesmärgiks oli F.Handel Barokk arenes (16-18saj) mõjutada publikut J.S. Bach feodaal katolikes emotsionaalselt.Kurva teose riikides ,kus Keskaja muusika. Muusika kujundajaks ja J.Desprez Ajastu ideaaliks oli (5-15saj) säilitajaks kujunes H.Isaac pühak.Oluliseks klooster.Muusikuteks olid O.di Lasso muutus usk ainu vaimulikud. jumalasse.Ehitati
juhtimisel, kelle käsul hukati 8000 inimest. · Gööside ja hispaanlaste sõjas käisid linnad korduvalt käest kätte. · Göösid avasid Leidenit piiravate hispaanlaste vastu tammid, sundides nad taganema. · Alba, kelle poliitika oli läbi kukkunud, kutstuti tagasi Hispaaniasse. · 1581 kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II kukutatuks ja end Hispaaniast lahkulöönuks (Hollandi Vabariik). · Katolikes Lõunaprovintsides (Belgias) sai vabadusvõitlus lüüa ja nad jäid Hispaania võimu alla. d) Hollandi kuldajastu (16. saj. lõpp ja 17. saj. algus): · Tagati kõrge elatustase ka alamkihile. · Tiheda asustuse tõttu rajati poldreid merepinnast madalamal asuvaid põlde. · Arenes kaubandus, Hollandi laevastik oli kaks korda suurem kui Inglise ja Prantsuse laevastik kokku. · Kõrge kultuuritase, eriti maalikunst Rubens Rembrandt.
Nt Kreutzwaldi ,,Mihkel Põllupapp" edukas talupoeg, majapidamine korrasja tulus. Rikas vs vaene (jumal rikka poolel), edukuse taga kirikus käimine. Protestantlik õpetus = töö = kapitalism. Jumal annab märku äravalitusest läbi su tegude õnnestumise (hea viljasaak jms), see vabastab inimese psühholoogiliset pingest ebaõnnestuda, motiveerib äravalituid veel suuremaid tegusid tegema (KAPITALISMI MOOTOR). Max Weber ,, Kapitalismi vaim ja protestantlik eetika" . Katolikes maades (hispaania, iirimaa, itaalia jne) teisiti, kuni 20. Saj lõpuni pole nii praktiline. Realism Realistlikus kirjanduses kirik sotsiaalne institutsioon. Kirik ja mõis esindavad ühte ja sama. Vilde ,,Külmale maale" lõpus lööb äike kirikutorni = kriitiline metafoor. Kirikuõpetaja kuju silmakirjalik, hoolimatu koguduse liikmete murede suhtes, ei ole abiks neile kes puuduses. Paks kriitiline märk, jõukus, rahva teenitud rikkuse kaudu heale elule saanud.
Veneetsia. Raamatuid, mis on trükitud enne seda aastat nimetatakse inkunaabliteks ehk hallitrükisteks. Humanismi tuntuim esindaja on Erasmus Rotterdamist. Tema on üks mõjukamaid humanisme ja toetas eelkõige kosmopoliitset suunda. Ta oli tõeline liider ja teda tunnustasid nii õpetlased, vaimulikud kui ka ilmalikud. Üks tähtsamaid asju, mida ta tegi oli see, et ta avaldas Uue Testamendi parandatud versiooni ja see juhtus aastal 1516. Tõlke käigus tegi ta paljudes katolikes tõdedes parandusi. Eelnevat Testamenti nimetatakse vulgataks ja pani aluse Piibli filoloogilisele kriitikale. Humanismi ajal toimus põhimõtteline muutus poliitilises mõtlemises. Varem lähtus see religioonist. Nüüd sai alguse tegelikkusest lähuv praktiine poliitika. Selle rajajaks oli Miccolo Machiavelli ja tema raamatus ,,Valitseja" kirjeldab ta võimule saamise viise ja võimu teostamist. Täiuslik valitseja peab tundma õppima rahva hingelaadi ja vastavalt sellele seadma eesmärgid
aspekte. See avas uusi teid paljudesse sektoritesse. See oli oluline ka rahvusliku liikumise jaoks. Toolised said haridusega oskama endale rohkem oiguseid voita. 19. Saj keskel oli koige parem kirjaoskus soomes ja rootsis 89%, SBs 70-80%, prm ja belgias 67%, itaalias ja hispaanias 30-40%, venemaal 10%, eestis 75%. Ligi 100%lse kirjaoskuseni jouti 20saj alguses SB, Hollandis ja Saksamaal. Protestantlikes riikides kirjaoskus suurem kui katolikes. Pyydlus kogu elanikkond kirjaoskuse tasemele viia oli saanud valdavaks kogu euroopas. Ka rahva suhtumine muutus. Enne seda olid lapsed olulised toojouks. Algharidus muutus loomulikuks. Kohustuslik kooliharidus 20 saj alguses kuni 14 aastani. Hariduse edendamine kuulus nyyd riigile mitte enam kirikule. 19. saj oli oluline statistika synni osas. Rahvaloendused. Ajakirjanduse tous. Ajakirjandus loi eelduse, et yhiskond muutus enesekriitiliseks.
Felipe II saatis mässu maha suruma 10 000 mehelise sõjaväe hertsog Alba juhtimisel, kelle käsul hukati 8000 inimest. Gööside ja hispaanlaste sõjas käisid linnad korduvalt käest kätte. Göösid avasid Leidenit piiravate hispaanlaste vastu tammid, sundides nad taganema. Alba, kelle poliitika oli läbi kukkunud, kutstuti tagasi Hispaaniasse. 1581 kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II kukutatuks ja end Hispaaniast lahkulöönuks (Hollandi Vabariik). Katolikes Lõunaprovintsides (Belgias) sai vabadusvõitlus lüüa ja nad jäid Hispaania võimu alla. Hollandi kuldajastu (16. saj. lõpp ja 17. saj. algus): Tagati kõrge elatustase ka alamkihile. Tiheda asustuse tõttu rajati poldreid merepinnast madalamal asuvaid põlde. Arenes kaubandus, Hollandi laevastik oli kaks korda suurem kui Inglise ja Prantsuse laevastik kokku. Kõrge kultuuritase, eriti maalikunst Rubens Rembrandt. 1609 a. tunnistas Hispaania lõplikult Hollandi iseseisvust.
Felipe II saatis mässu maha suruma 10 000 mehelise sõjaväe hertsog Alba juhtimisel, kelle käsul hukati 8000 inimest. Gööside ja hispaanlaste sõjas käisid linnad korduvalt käest kätte. Göösid avasid Leidenit piiravate hispaanlaste vastu tammid, sundides nad taganema. Alba, kelle poliitika oli läbi kukkunud, kutstuti tagasi Hispaaniasse. 1581 kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II kukutatuks ja end Hispaaniast lahkulöönuks (Hollandi Vabariik). Katolikes Lõunaprovintsides (Belgias) sai vabadusvõitlus lüüa ja nad jäid Hispaania võimu alla. Hollandi kuldajastu (16. saj. lõpp ja 17. saj. algus): Tagati kõrge elatustase ka alamkihile. Tiheda asustuse tõttu rajati poldreid merepinnast madalamal asuvaid põlde. Arenes kaubandus, Hollandi laevastik oli kaks korda suurem kui Inglise ja Prantsuse laevastik kokku. Kõrge kultuuritase, eriti maalikunst Rubens Rembrandt. 1609 a. tunnistas Hispaania lõplikult Hollandi iseseisvust.
Felipe II saatis mässu maha suruma 10 000 mehelise sõjaväe hertsog Alba juhtimisel, kelle käsul hukati 8000 inimest. Gööside ja hispaanlaste sõjas käisid linnad korduvalt käest kätte. Göösid avasid Leidenit piiravate hispaanlaste vastu tammid, sundides nad taganema. Alba, kelle poliitika oli läbi kukkunud, kutstuti tagasi Hispaaniasse. 1581 kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II kukutatuks ja end Hispaaniast lahkulöönuks (Hollandi Vabariik). Katolikes Lõunaprovintsides (Belgias) sai vabadusvõitlus lüüa ja nad jäid Hispaania võimu alla. Hollandi kuldajastu (16. saj. lõpp ja 17. saj. algus): Tagati kõrge elatustase ka alamkihile. Tiheda asustuse tõttu rajati poldreid – merepinnast madalamal asuvaid põlde. Arenes kaubandus, Hollandi laevastik oli kaks korda suurem kui Inglise ja Prantsuse laevastik kokku. Kõrge kultuuritase, eriti maalikunst – Rubens Rembrandt. 1609 a. tunnistas Hispaania lõplikult Hollandi iseseisvust.
annaabi.ee 
