Sarvloomade kõrval kasvatati lambaid, kitsi ja sigu. Sigade nuumamiseks kasutati tammetõrusid. Hobuste kasvatamises oli esikohal Saaremaa. Palju peeti ka kodulinde: kanu, hanesid, parte. · Olulise tähtsusega oli mesindus. Domineeris metsamesindus mesilasi peeti metsas puutüvede õõnsustes. Mesinduses algas langus 14. sajandil. Selleks mitu põhjust: · korjealade vähenemine · luterlikel jumalateenistustel kulus küünlaid vähem kui katoliiklikel nõudmine vaha järele vähenes · õlu tõrjus mõdu kõrvale · Tegeldi ka kalapüügiga. Eriti kalarikas oli Peipsi järv. Kalapüügitehnikast võib nimetada: · kivist ja puust kalatõkkeid · noota · puuvarbadest ja vaiadest kalapüünist kaitsa. Talurahva koormised Feodaalrent esines kolmes vormis: · teorent · naturaal- ehk loonusrent · raharent Peamisteks koormisteks olid maksud põllu- ja karjasaadustelt.
a kevadel Riias; 1524. sügisel Tallinna kirikud v.a Niguliste; 1525. aasta algul Tartus; 1525. a kõikide pühakute päeval Viljandist) Reformatsiooniga läksid kaasa kõige kiiremini linnad, nendes hakati ehitama evangeeliumi usu kirikut Reformitud kirikust kaotati pühapildid ning pühade säilmete austamine, muutus jumalateenistuse pidamise kord Lutheri usu kirikuõpetaja ei olnud enam pühitsetud preester Tallinna raad keelas linnaelanikel osaleda katoliiklikel jumalateenistustel Reformatsioon andis tõuke koolisüsteemi ja eestikeelse trükisõna arengule Koolide ümberkorraldamine Humanistlik haridus Tütarlaste kool Tartus ja Tallinnas Vaeste koolipoiste institutsioon Jumalasõna edastas inimeste emakeeles (Lutheri kirikus) Esimeseks säilinud eesti keelseks tekstiks on Wanradti-Koelli katekismus (1535) Liivi sõda 16. saj kestel otsis Venemaa põhjust rünnakuks (nt: Tartu maks)
korraldamisel. Alastes 1624.aastast asus ta kehtestama poliitilist süsteemi. Mille tulemusel kujunes välja poliitiselt ja administratiivselt ühtne Prantsusmaa. Tema tegevust võib käsitleda kui Jumala käsu täitmisena. Richelieu loodud tervet Prantsusmaad hõlmavat absoluutset monarhiat tuleb vaadelda kogu Lääne-Euroopat haaranud poliitilise arengu taustal, kusjuures sellele aitas kaasa ebaselge piir vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel nii katoliiklikel kui ka katoliiklusest lahku löönud aladel. 7) Mis olid Inglismaa kodusõja põhjused? - Iglismaa kodusõja põhjused: Kuninga ja parlamendi tüli maksude pärast, Kuninga soosiv suhtumine katoliiklastesse, keda Inglismaal ei sallitud, Puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt 8) miks olid inglased peale Cromwelli surma nõus monarhia taastamisega? - Kuigi monarhia oli pärast 1660. aastat taastatud, oli kodusõja tagajärjeks siiski see, et kuningas pidi
korraldusel 530533 a. koostatud 50 raamatust koosnev väljavõtete kogum klassikalise ajastu juriidilisest kirjandusest, Corpus Iuris Civilis'e tähtsaim ja mahukaim osa Novellid justinianuse poolt loodud seadused (168 novellid) Printsiip Do ut des « , [ -] ». contractus innominati (« »). : Kanooniline õigus on roomakatoliku kirikus tekkinud eeskirjade kogum, mis on kujunenud kiriku kaanoneist, kirikukogude otsustest ja paavstide käskkirjadest, katoliiklikel maadel kasutusel alates 4. sajandist. Patriarh ja paavst Paavst 1. on suurpere meessoost pea. Sellele sõnale on religioonides omistatud kindlaid tähendusi. 2. (ladina papa; kreeka pappas, 'isa') ehk Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest. Nikaia usutunnistus on I Nikaia kirikukogul 325. a vastuvõetud kristlik usutunnistus. Missale Romanum - , : , , . . .
Mööda kitsaid väikelinnade tänavaid kantakse rämeda puhkpillimuusika ja ohtra õllejoomise saatel hiiglaslikke papist ja paberist meisterdatud kujutisi keskaegsetest isikutest. Osavõtjad naudivad lustlikku pillerkaari täiel rinnal, kuid kodanikuväärikus, peokorraldamisele antud ametlik heakskiit ja traditsioonitunnetus ohjeldavad seda elavad spontaansust, mis muidu jätaks pealtvaatajate nägudele hämmeldunud ja juhmi ilme. Nagu paljudel teistel naljaarmastavatel katoliiklikel maadel, on Belgial tugevad karnevalide korraldamise traditsioonid. Üks kõige kuulsamaid peetakse vastlapäeval Lääne-Belgias, Binches, kus meessoost osavõtjad, keda kutsutakse Gille'ideks, paradeerivad traditsioonilistes, pitsiliste kraede ja kätistega kostüümides, kannavad kuljustega mütse ning veidraid roosasid näomaske, millele on traadist raamidega prillid ning vuntsid külge kinnitatud. Hiljem panevad nad pähe valgetest jaanalinnusulgedest
hulgas ära toodud Lange, Hasse ja Marsowi 13 punktiline ettepanek Tallinna kirikuelu uuendamiseks, pärit tõenäoliselt ajavahemikust 13.18. september 1524. Ettepanekud hõlmasid järgmisi teemasid: valida evangeelne ülempastor, luua kogudusekirikute juurde vaeste ühislaegas, tuleb lõpetada katoliku vaimulikele tasu maksmine, tuleb trahvida prostituute, keelata dominiiklastele jutlustamine ja ning keelata inimestel Toompeal peetavatel katoliiklikel jutlustel käimine. 19. septembril 1524 kogunesidki raad ja gildide esindajad raekotta, et valida evangeelne ülempastor, kelleks sai Lange. Otsustati, et kogudusekirikute juurde tuleb ka valida evangeelsed vaimulikud, kes lisaks muudele ülesannetele korraldaks vaeste ja haigete eest hoolitsemist ning valiti ühislaeka eestseisjad. (Kala 2007: 13-17.) 1525. aastal teeb Lange Tallinna raele veel rida ettepanekuid kirikuelu ümberkorraldamiseks
vili. Keisri käsk ehk õigus oli kristlastele kohustuslik. 11. Religioosne õigus, erinevad religioossed õigussüsteemid. Religioosne õigus ehk religioosset päritolu õigus. Religioossed õigussüsteemid: 1. Islami õigus - šariaat ehk islami usu-, õigus- ja moraalinormide kogum; 2. Kanooniline õigus - roomakatoliku kirikus tekkinud eeskirjade kogum, mis on kujunenud kiriku kaanoneist, kirikukogude otsustest ja paavstide käskkirjadest, katoliiklikel maadel kasutusel alates 4. sajandist; 3. Heebrea õigus - mitteriiklik õigus – juutidele e usukaaslastele suunatud õigus. Maaharijate õigus. Tugevat keskvõimu pole; 4. (Hindu õigus). 12. Islami shariaat tänapäeval Šariaat tegeleb kõigi võimalike moslemi elu aspektidega. Tema seadused jaotatakse reeglina kahte suurde rühma, mis omakorda jaotuvad väiksematesse rühmadesse. Praktilises kasutuses on šariaati tänapäeval väga raske defineerida
• Ambitsioon võtta üle Rooma pärand Nn Constantinose kingitus (8. saj võltsing, karolingide riigis kiriku kaitseks) Karl Suure riigi jagamine 843 (Verduni lepe, saali õiguse järgi vendade vahel) 17. Kanoonilise õiguse ajaloolise arengu etapid. Erinevate etappide iseloomustus. Kanoonilise õiguse kujunemine Kanooniline õigus on roomakatoliku kirikus tekkinud eeskirjade kogum, mis on kujunenud kiriku kaanoneist, kirikukogude otsustest ja paavstide käskkirjadest, katoliiklikel maadel kasutusel alates 4. sajandist. 15. ja 16. sajandil eksisteeris Rooma õigus koos nn. kanoonilise õigusega. Sellise kooskehtivuse allikateks olid “Corpus iuris civilis” ja “Corpus iuris canonici”, mille nimetus on võetud “Corpus iuris civilis´e” eeskujul ja mis sisaldab endas roomakatoliku kiriku õiguse allikaid. Kanoonilise õiguse allikad • algkoguduste kaanonid • kirikukogude otsused • paavstide dekretaalid (hiljem bullad)
kuid lähevad järkjärgult. Jäetakse lisapäevad ära. 1712. aastal ka 30.02 kuupäev rootslastel. Tähtsamad kirikupühad- jõulud, ülestõusmispüha. Valgustus Immanuel Kanti valgustuse definitsioon- nimetas valgustust inimese väljumiseks tema omasüülisest alaealisusest. Valgustus muudab inimese täiskasvanumaks ja inimene on ise oma valgustatamatus süüdi. Valgustuse erinevus katoliiklikel ja protestantlikel aladel Poliitilise mõtte sekulariseerumine: võimude lahususe printsiip (Locke, Montesquie)- Locke: esitas esimesena inimõiguste käsitluse. Leidis, et riigieelne ühiskond polnud kaugeltki anarhia, inimesed olid sündinud vabana, elsaid mõistuspäraselt ja ükstesist abistades. Oli tarvis ühiskondliku lepingut. Pidas oluliseks, et seadusandlik võim ei asuks ise seadusi ellu rakendama ning täidesaatev võim ei looks ise seadusi
Uus nähtus , mida varem saksa pol pole olnud on see, et kujuneb välja kaks suurt parteid , mis domineerisid poliiitikat. Kuj välja dem parlamentaarse protsessina. · Suured parteid: Kristlikud demokraadid (CDU/CSU) CSU on Baieri Kr.-Dem. Partei, millel on koostööleping CDUga. CDU ei sea iialgi üles oma kandidaate Baieris. Nende areenileastumine on saksa pol märk sellest, et katoliiklikud piirkonnad valitsevad. Katoliiklike piirkondade eneseleidmine. I korda on katoliiklikel piirkondadel juhtiv saksamaa osa. Reinimaa ja Baierimaa katoliilikud jõud ühendatakse ühisesse pol parteisse- Krtislik dem liit, millel on olemas Baieri haru Kristlik sotsiaalne liit. Kahe liidu vahel koostööleping ,näeb ette seda, et Baierimaal kandideerivad vaid CDU esindajad. Teiste parteide esindajad Baieris üles ei sea. Baierlastel kindel osa parlamendis. Kristlike dem eesmärk muutuda ülesaksamaaliseks jõuks , mistõttu ei viita nad oma nimes katoliiklusele
annaabi.ee 
