Kõik need kolm lahendust tagavad edu. Defineeri loodetav tulemus ja turundusmeetmed; defineeri protsess; selgita rollid ja organisatsiooni vastutus; ühenda andmed ja vahendid, et toetada protsessi; rakenda tehnoloogiat! 4/11/19 Integreeri online ja offline tegevused! Oluline on ülevaade. Tuleb mõista kuidas/miks klient ostab, millised kliendid ostavad, kas läbi online või otse. Tuleb vältida ranget klientide kategoriseerimist gruppideks. On kliente, kes ostavad vaid teatud asjaoludel ja teatud ajal. See ei tähenda, et neid peaks segmenteerima. Mõistes klientide ostukäitumist saab ettevõte ümberkujundada oma veebilehe, et maksimeerida potentsiaalset lehe külastust. Klient määrab sinu ettevõtte turundusdisaini. 4/11/19 Järeldus Tehnoloogia areng on toonud turundusse suuri edasiminekuid. See peatükk esitas ülevaate tänapäeva
Tunnistan ausalt, et suhtun ka ise tüüpilise eestlasena venelastesse kerge eelarvamusega (olgugi et oman paljusid vene keelt emakeelena rääkivaid tuttavaid), kuid pärast A. Valgu ja A. Relo teose lugemine avardas tugevalt mu arvamust. Nii siin riigis elavad eestlased kui venelased peaksid kas või üritama vaadata mööda stereotüüpidest, et vältida praeguseks maad võtnud ,,meie" ja ,,nemad" kategoriseerimist. Oleme siiski valdavas enamuses kõik EV kodanikud, milleks siis selline klassideks jaotamine. Samas usun, et aastatega juurdunud võõristamist pole niisama lihtne leevendada. Eestlased on välisvaatlejale tuntud eelkõige oma reserveerituse ja külmuse poolest, kuid lähemal tundmaõppimisel ,,sulab jää" ning sõnaahtrast inimesest saab hea vestluskaaslane. Sellised me eestlased olemegi- väikese rahvusena umbusklikud võõraste suhtes, sest maailmas on kõigest
armastusest. 1. MÕTLEMINE JA KEEL 1.1 Mõtlemine Mõtlemisena käsitatakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub info töötlemise ja mõistmisega ning suhtluses kasutamisega. Mida rikkam on inimese keel, seda rohkem on selles maailma korrastamiseks loodud mõisteid, seda selgemalt suudab inimene mõtelda ja end väljendada. Osa mõisteid on täpselt defineeritavad teised on laiema tähendusega. Mõisteid on palju, et neis orienteeruda kasutatakse kategoriseerimist. Kategoriseerimine annab meile üldisi teadmisi nendest objektidest, millega me otseselt pole kokku puutunud. Mõisteid saab paigutada hierarhiatesse. N: loomad linnud kalad kanaarilind angerjas Osa mõisteid on saadud defineerimise läbi. Loome mõisteid ka seeläbi, et kasutame prototüüpe antud mõiste võrdkujusid, "näidiseksemplare"
than the situation and behavior of self as due to situation - Person unemployed must be a bad worker, if I lose job, bad boss - If my friend gets a low grade: dumb or lazy friend, if I get low grade: hard exam! Maintain stereotypes: - Attribute confirmatory examples to the individual - Ignore/attribute to the situation examples which don't fit or stereotype Isikutaju Pilt teisest inimesest tähendab kategoriseerimist, kindlasse klassi asetamist. Läbi filtrite. Uus kontakt: võtmetunnuste kompimine. Välimus. Riietus. Kõne. Käitumine. Stiil. Teise inimese "lugemine" - verbaalselt, mitteverbaalselt. Grupikuuluvuse määratlemine - koos stereotüüpide ja eelarvamustega. Kuuluvusgrupp vs välisgrupp Tulemuseks - hinnang individuaalsele atraktiivsusele (tõmbab-tõukab) ja sotsiaalsele kuuluvusele (meie-nemad).
Ruumis oli ainult nahktagi. Paluti katsealusel istuda ja vaadati kaugele ta tagist istus. Järeldused: 1. Vältimine meelde tuletamine teadvusest kergemini kättesaadavamaks muutumine 2. Reaalne kohtumine objektiga suurendab stereotüpiseerimise taset Kategoriseerimise tagajärjed Muudab stereotüüpidega kokkusobiva info inimesel kättesaadavamaks ja mõjutab selle hilisemat meenutamist (nt Cohen, 1981 eksperiment, naine sünnipäevapeol algne info mõjutab kategoriseerimist) Kategoriseerimine vastandub individualiseerimisele: kaksikprotsesside teooriad. 1. Dekategoriseerimine, Brewer (1988) juht, kus kategoorilise heuristiku asemel hakatakse kasutama süstemaatilist heuristikut. Hakatakse koguma süstemaatiliselt infot ja individualiseerimise protsess toimub isiku kui indiviidi kategoriseerimine ja toimub ebaõiglane negatiivne omistamine. 2. Fiske ja Neuberg (1990) mulje kujunemine algab nii, et esmalt tahetakse
– Ignore/attribute to the situation examples which don’t fit or stereotype Situatiivsed tajuvahendajad • Järgnevusefekt. Kord kujunenud mulje jääb püsima. • Enesekesksus. Eeldame, et kõik näevad asju nii nagu meie • Oreooli efekt. Üldhinnang mõjutab üksikomaduste hindamist • Projektsiooniefekt. Kompenseerime iseenda muresid ja ebakindlust. Isikutaju • Pilt teisest inimesest tähendab kategoriseerimist, kindlasse klassi asetamist • Uus kontakt: võtmetunnuste kompimine. Välimus. Riietus. Kõne. Käitumine. Stiil. Teise inimese “lugemine” - verbaalselt, mitteverbaalselt. • Grupikuuluvuse määratlemine - koos stereotüüpide ja eelarvamustega. Kuuluvusgrupp vs välisgrupp • Tulemuseks - hinnang individuaalsele atraktiivsusele (tõmbab- tõukab) ja sotsiaalsele kuuluvusele (meie-nemad).
Me EI TEA kui palju on vaja lastele leivast rääkida. Igapäevane sõna leib aga see annab nii palju teavet, sellest sabb nii palju erinevaid asju, infot, tegevust jne tuletada. KOGNITIIVNE LIGVISTIKA Kognitiivne keeleteadus püüab mõistas seletada kuidads keeleüksused on seotud teabega. Probleem kõne mõistmissel ja loome mentaalset (vaimset) baasi. Lingvistika haru, uuritakse a) keelt( kui..... .... ... ) b) kõne müistmise ja loome mentaalset baasi. C) kategoriseerimist ja konsteptualiseeirmist. d) Keelemärkidega sooritatavaid operatsioone. LINGVISTILINE KONSTEPTOLOOGIA Uuritakse mis valdkiondadest, kihtides, teabekänk e kontsept koosneb. Laste ja ts-tel on teabevaldkonnad erinevad, seetõttu et mõisteta, miks laps aru ei saa kui ma (tsk) talle räägin, aga siit tulebki see erinevus. Kontsepti ,,tuumade" erisus (armastus ja vihkamine vene ja ingliskeelses ameerika kultuuris.) Vene emotsionaalsed hinnangud ideaalid, subjekti (tegija) eelistamine.
C-rühma liigitatakse tarnijad, kellelt ostetakse aeg-ajalt suhteliselt väikseid partiisid. Tarnijate suutlikkust tuleks hinnata ja liigitada neid olulisuse seisukohalt eri kategooria- tesse tuleks üheaegselt. Sageli auditeeritakse tarnijat enne kategoriseerimist. Auditeerimise käigus veendutakse, et tarnijal on olemas lisaks majanduslikele huvide ka vajalikud kvaliteedi- ja kesk- konna juhtimise süsteemid ning võime areneda ning hallata riske. Ostja hindab tarnijat selle alusel, kui hästi viimane suudab täita talle esitatavad nõudmisi ehk kui hästi suudab täita kuue õige tingi-
annaabi.ee 
